Täna vastu ööd tuli etv2 pealt saade "Unelmapüüdja". Selle kanali saadetega on juba kord nii, et paratamatult jääd vaatama. Karm, kole ja paha. Aga et lõpetada seda päeva positiivse noodiga, siis jagan kahte toredat seika möödunud päevist. Mõlemad illustreerivad toredasti, kui erinevalt võivad inimesed üht asja näha.
Meid külastas üks Kaunite Lokkidega Leedi. Kui ta end minekule sättis, nägi meie hoovis puud. Või noh, õigemini võttis Peremees just eelmisel päeval ühe vahtrapuu maha. Oli teine selline kõver ja varjas päikest. Maha sai puu võetud päris kõrgelt. Ja Peremees arvas, et võiks proovida sealt veel mahla kätte saada. Niisiis oli selle-mis-puust-järele-jäänud küljes pudel. Leedi naeris, et mis me üritame surnud puust elumahla kätte saada või miskit. Ma siis selgitasin, et asi on hoopis vastupidi. Nimelt proovime me surnud puukesele elumahla sisse joota, ehk tärkab uuesti elule :D .
Mingil ajal, mingis kohas sõi Peremees kiivit ja talle lähenesid meie pere piigad. Üks kahel, teine neljal jalal. Poolel teel kummardus Preili Pesamuna juurde ja hakkas väga usinalt vabandama : Oi, palun vabandust, ma kogemata. Ega sa haiget ei saanud. Peremees uuris, et kas Preili astus õele käe peale. Aga kus sa sellega. Preili ajas silmad suureks ja teatas küsimusest hämmeldunult : Eiiii. Ta käsi läks lihtsalt kogemata ise mu jala alla!! Meile tundus, et päriselt uskuski ennast ;)
Kiiruudistest aga nõnda palju, et Vaarikese loomadel on kevad korralikult pähe löönud. Ükskõik missugusest aknast välja vaatan- kõik paarituvad...või vähemalt üritavad seda teha.
Päikest!
Vaarike
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar