....romantilist ja armastust täis jaaniööd!

Tee suvelilledest pärg ja ole ilus jaaniööl!

Ilusat JAANILAUPÄEVA (23.06.2017),
soovib Lootvina Naine!
Täna, maagilisel suvisel pühal, karjasepühal on Jaanid! Hõissa.
Lootvina Naine teeb järgmist:
- toob kase tuppa, et oleks puhtus, värskus majas
- korjab ravimtaimi, sest need on eriti väekad
- teeb mõned kõige paremad saunavihad, mis tervist sopsutavad
- läheb küla jaanitulele jalgsi, sest see annab tervist
- viskab jaanitulele anni (miski, mille toob kaasa), et see annaks õnnistust, väge ja tervist
- teeb püha jaanitule ümber kolm ringi päripäeva ja siis kolm ringi vastupäeva, et tuleks järgmine aasta hea
- punub pärja pähe ja viskab sellegi jaanitulelt lahkudes tulle, et vägi temaga oleks
- on kaua üleval, et virkus oleks vaimus
- kui sul on haige selg, vms, siis seda kuumuta ja soojenda jaanitule paistel ja jaanitulevägi soojendab sinu haige koha terveks!
- kogub päiksetõusul jaanikastet, mis on eriti tervistav ja ilu loov, kui sellega palgeid pesta
- ja kindlasti käib saunas öösi, peale jaanituld, sest ilma sannata ei saa ja sann and tervist, puhastab meelt ja keha. Muidu ikka soovitatakse enne jaanitulele minekut aga eestis on see külma-teema :-), seega nüüd tuleb rituaali kohendada tervise teemale vastavalt ehk siis peale jaanituld konte soojendada :-D ja lisaks on meie pere nii saunaline, et alles mõni päev tagasi puhastasime oma meele ja keha suitsusannan.....
Mõnusat jaanipäeva ja jaaniööd teilegi ning minge ostige sõnajalaõit! Vaatke kraavipervedele ka, et kas jaanimardikad loidavad?

margamarju:
1. maagilised saunavihad tehtud!

2. Vaarikese Triinul külas käidud, värske keraamika "kingiks" viidud. uudised jagatud. Vaarikese peremees langetas harvenduslõikega kase mulle saunavihtadeks. Aa, uudis on, et Mudaku talu, Lootvina, osaleb Ahja saunarallil ja meie külast sõitis just läbi moškvitš saunavihad küljes ;-D Elagu jaanid. Vaarikese Naine kinkis aga mulle eriliselt kauni Lootvina Naise etaloni:

...nüüd hakkame siis säänseid seelikuid nikerdama ;-) Magusaks läheb....

3. Kella poole kuueks sai rohitud peenrad :-) ja istutatud ära mu pojengike. Mu Muska tegi veel asjalikud traadid ka, et kui iludus õite lööb, siis suursugune õis püsiks kõrgel...

4. Peale kella kuut sai suur au meile osaliseks, meie õuele saabus proua presidendi poolt süüdatud ja õnnistatud Võidupüha tuli. KOV esindus tuli Pallile, et tuua Lootvinale Jaanituli. Eks me süütame nüüd selle tulega peale kaheksat Lootvina jaanilõkke! Ja palju õnne meile Eesti Vabariigis oma Võidupühal! NB! heiskasime Lootvina külamaja mastis ka EV riigilipu - suure sinimustvalge!

5. Palli talu aidapealne on külaliste vastuvõtuks valmis. :-D Ootame....Lootvina Jaanile!

6. Jaanisann küdes suitsedes, et peale jaanitulepidu korralikult konte soojendada.....või kuni koiduni mõnuleda, kuna vaja jaanikastet korjama minna, et oleks ilu palgeile ning seljale tervist määrida....lisaks on meie peres jaanilõke juba suure hooga põlemas, et oleks võimalik kaks tuld ühes päevas korraldada :-D 

7. külapidu väisatud - jala peole mindud, söödud-joodud, 3+3 ringi ümber tule koos kogu rahvaga rituaalitatud, tuleloitsu koos külarahvaga manatud, lillepärg ja loitsu sõnad tulele ohverdatud ja Potimäel päikseloojangut käidud naistega vaatamas koos "jaanile....jaanile..." regilauluga :-D

presidendiproua süüdatud Võidupüha tulest on süttinud Lootvina küla jaanituli 23.06.2017 kell 20.39

Lootvina külarahvas ikka ja veel kogunes, käis läbi, tervitas ja soovis üksteisele head Võidupüha ning toredaid Jaane!

Pärg ja loitsusõnad jaanitulle ohvrianniks lendamas....

imeline loojuva päikse valgus Potimäe kaskedel ja kivadel....

Loojuv päike Potimäelt, kus naised paastumaarjapäeva päikest tervitavad, nüüd jaaniööd vastu võtavad......ooo sõnajalaõied ja jaaniussikese....

8.  Suisusannan kella puule kolmeni üüsel sai jututatud, küüslauguleili nuusutatud ja kastes püherdatud. 

Lootvina Naine lõpetab oma reportaaži jaanilaupäevast ja ööst :-D

...minu esimene enda pojeng ;-)

Esimene Rooža Pallil 20.06.2017

NB! See valges kiles on kanakaka,

no ei saa ilma, taimed virelevad nagu....

Juba ammu olen ihanud, et üks püsilill, mis minu aias võiks olla, on pojengid. Üks ilus tutt on maja ees aga see koht pole pojengile kohane. Ta õitseb seal lauspäikse käes nagu kiirrong. Seega on mul pojengidele ja püsikutele oma peenar, poolvarjus ja köögiaknast näha. Nagu ka mu ainus teine peenar, roosipeenar :-) Ma loodan, et see on mul esimene tervest kollektsioonist. Igal juhul alustasin roosa ja romantilisega nagu Lootvina Naisele kohane :-D ja suure istiku ostmise eelis on, et juba on neli õienuppugi kaasas, et lootus on kohe varsti hakata nautima õiteilu. Nüüd siis alustan uurimistööd, et mida, millist ja kuidas...no istutustingimusi :-D äkki annab midagi teha....äkki pole vaja midagi teha ;-)

Muide - Hiinas peetakse pojengi rikkuse, ilu, kevade ja armastuse sümboliks, lille seostatakse abielu ja viljakusega.Pojeng ehk rahvakeelse nimetusega maarjajuur, ei ole aga üksnes ilutaim. (No kas pole sobilik taim minu õuele?!? ja seda ma enne ei teadnud, kui nüüd - alles alustasin googeldamist :-) 

Nii ametlikus kui ka rahvameditsiinis tunnustatakse pojengi kui universaalset ravimtaime. Kasutatakse laialdaselt paljudes maades, eriti idamaades. Taime ladinakeelne nimi tuleneb legendaarse arsti Peanu (või Peonu) nimest, kes ravis terveks lahingutes viga saanud jumalaid ja inimesi. Pojeng sisaldab suurel hulgal mineraale ja orgaanilisi ühendeid, nagu magneesium, tsink, raud, kaalium, vask, jood, seleen jt, aga ka näiteks C-vitamiini.

Rooža tulevane kodu :-) Ats kaevas.

Pojeng on tugevatoimeline rahustaja, põletikuvastane, valuvaigistav, viiruse- ja bakterivastane ning desinfitseeriv. Sel on ka rögalahtistav, maos soolhappe tootmist stimuleeriv ja menstruaaltsüklit reguleeriv toime. Suurendab söögiisu ja parandab seedimist. Tänu rahustavale toimele aitab pojeng une ajal hästi taastuda ja reipana ärgata, seega pojeng on hea taim, millest otsida abi üleväsimuse ja stressi korral. Samuti aitab pojeng parandada ainevahetust ning aeglustada vananemist.On täheldatud, et pojengipreparaatide tarvitamisel tuleb esimestel tundidel ilmsiks rahustav toime, edaspidi stressi maandav ja lõpuks stimuleeriv toime. Edasi vaata kasutust siit artiklist!

Tundub täitsa naiste lill olevat ju? Lootvina Naisele sobib suurepäraselt. Pojeng ja roos. 
Igal ja juhul on nüüd minu aias kaks pojengi ja kolm mairoosi, kuid need on nii ilusad ja väiksed põõsad veel, et sööma küll ei raatsi hakata :-) las kasvab. Droogide jaoks lähem emale külla ;-)

Minu emotsioonid ukulelel suvekoolist!

Minu mehevenna poolt tehtud väärt ülevaade Ukulele Suvepeost:
vaata ja meenuta :-D

väikeste esimene tund ukulelega

laste draama

laste ja suuremate laste bändiproov

jäätisepaus

Loovina Naise pannkoogiõpe

valmistumine!

Kohvik on valmis külalisi vastu võtma!

Mafaldat ja Loreidat vaatab/kuulab noorus....suu ammuli!

suured mängitavad laulu "Kauges külas"

ühendorkester

tunnistus - EV100 šokolaad - Lonni kalli ja Mafalda käepigistus "kasva tubliks lapseks memmele!"

EV100 ja aitäh!

Selfie parima kokatädiga Lootvina Kuningriigis!

Meie köögitiim, kes olid vaimustavalt maitsvad! :-D

suvine rahvalik suvepidu Lootvinas

UkuleleOrkesteri Bänd Lootvinas 17.06.2017

Aitäh:

Kohalik omaalgatuse programm

Põlvamaa Kultuurkapitali ekspertgrupp

Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäev

Kultuuriselts Viruskundra ja Katrin Peil

Rasmus Lill

Kohvikunaised: Heili, Levia, Marin ja Merike

Kööginaised: Piret ja Anni
Fotograaf: Janek Marga ja kõik teised, kes pilte saatsid!

Kõik mehed, kes musklit pingutasid ja tõstsid asju.

Vaata lisa (osalejate kommentaare, tagasisidet ja muud: SIIT)

Neeh, puhkus :P

Jep, täna oli esimene puhkuse päev. Olgugi, et ametlikult pole mul mingit puhkust. Olen lihtsalt tööta. Aga ma mõtlen, et kui ma olen kodus, ei käi tööl, ja teoorias võiksin ju puhata, siis kuidas muudmoodi seda olukorda nimetada. No paralleeliks näiteks, kui inimene väidab, et elu on lust ja lillepidu, siis ei hakata ju erutlema, et kuule, kas nagu päriselt on lilled ja pidu mängus. Lepitakse lihtsalt tõsiasjaga, et nii on. Ehk siis: mul on puhkus. Kuna kõiki kindlasti tohutult huvitab, kuidas mul tervis on (Huvitab ju! Jah? No palun tehke nägu, et huvitab!), siis ülevaade. Viimati olin hädas kurguvaluga. Sellest arenes köha. Selline kuiv ja vastik, mis öösiti magada ei lase. Hakkasin mõni päev tagasi isegi rohtu võtma selle vastu. Köha . Mitte magamise vastu. Nii et- köhin. Õhtu saabudes helistas mulle mu tark sõber ja rõõmustas küllatuleku-uudisega. Mõtlesin isegi menüü ja tegevusplaani ja meelelahutuse välja. Ja siis tabas mind uus häda. Millele järgnes kohe järgmine häda. Nii et selmet homme mastaapset naistekat pidada (kokku oleks olnud kaks suurt ja VIIS väikest naist), istun ma kägaras diivanil, soe veepudel külje all, joon gallonite kaupa sooja teed ning palun taevaisa, et ta mulle uue põie kingiks. Kui siiani oli meie kodus vaid kohutav kolmene, siis nüüd lisandus selle kõõbakas kolmekümnene. No anna armu, taevaisa!
Tibud said täna õue. Viisin hommikul pisikesed preilid lasteaeda, Noore Peremehe kotkaste laagrisse ja plaanisin ise seejärel hilisele hommikuunele minna. Lihtsalt sellepärast, et oli võimalik. Olen seda varasematel aegadel paaaalju kordi teinud. Täna aga astusin autost välja... ja kuidagi juhuslikult möödusin kasvuhoonest, mis ei jää ka hea tahtmise juures tee peale. Avasin uksed, avastasin, et tomat tahab juua. Nooo, kastsin tomati ära. See tundus kurgi suhtes ülekohtune- andsin kurgile ka juua. Siis mõtlesin, et nii sooja ilmaga lihtsalt peab tibud õue tooma. Meil oli Peremehega varem hea plaan välja mõeldud. Nimelt, et majutaks tibud küülikuaedikusse. Viiks neile sinna ühe kasutuseta küülikupuuri, paneks soojenduse sisse ja õueala jagaksid siis karvased ja sulelised ühiselt. Kuuti mul küll täna sinna viia ei õnnestunud, aga päev tõotas tulla ilus, nii et esialgu näis mulle piisavat ka aedikust. Alustuseks noppisin tibupuurist väikse ämbritäie piiksuvaid karvapalle. Parte. Selgus, et kanatitad olid lendamise ära õppinud. Nii et nad lihtsalt lendasid ämbrist puuri tagasi. Lasin selle ämbritäie parditibusid siis jänkuaeda lahti ja jäin ootama. Eelnevalt veel ketrasin oma peas läbi, et kas olen kuskilt kuulnud või uudistest lugenud, et küülikud linde murravad. Eip, enamjaolt murtakse ikka küülikuid. Kõik tundus turvaline :D Pardid maas ja küülikud rahulikud. Siis hakkas jänksidel uudishimu tekkima. Nad lähenesid kolmekesi partidele. Rahulikult, aga kindlal...hüppel. Pardid taganesid. Jänksid lähenesid. Pardid taganesid. Jänksid lähenesid veelgi. Pardid....taganesid ...lihtsalt...aediku  võrgu vahel välja. Aaarghh. No sest nad on ju pisikesed. Ja aiavõrk on...suure auguga. Juhatasin jänkud kaugemale, et pardid saaksid aeda tagasi lupsata ning noppisin oma sulelised sõbrad tagasi ämbrisse. Mõni hetk mõtlemist. Ei saanud ma neid ju puuri tagasi viia. Lohistasin siis traktori suure vana (võibolla polnud vana, aga ta seisis lihtsalt ja polnud kellelegi kasulik) rehvi hoovi peale keset muru, lasin selle ääre vett täis ja tõstsin prääksud välja. Oh seda rõõmu. Nad tegid selliseid jõu- ja ilunumbreid seal veeringrajal, et ma oleks vabalt võinud korduspardiralli välja hõigata. Olin rõõmus. Pardid ka. Kolm hanenääpsu samuti :) Kolmiku nimi on nüüd Lolo ja teised haned.

Käisime Peremehega pulmas, muuseas. Peremehe sõber otsustas abielluda. Oma naisega. Olin ette natuke meeleheitel. Ausõna, mitte abielu enda pärast. Lihtsalt, ma teadsin, et ei tunne sellel toredal sündmusel mitte kedagi. Ma ju kardan võõraid. Aga kõik läks toredasti, sest kohale jõudes selgus, et üks täitsa oma on ka kohal :D ja peo edenedes pidin tõdema, et need võõrad ei hammustanudki, mõned olid lausa nii toredad, et ajasid minuga juttu! Juhuu!! Nad vist ei haistnud mu hirmu :P
Meil oli väga vahva. Kaks märkimisväärset asja küll. Esiteks oli tort lihtsalt o-i-v-a-l-i-n-e. Ja siinkohal pean silmas maitset. Viimasel ajal tundub tortide välimus nii teisejärguline olevat (minu jaoks). See oli mahlane ja maitsev...ja päris. Ma oleks oma vasaku jala väikse varba ohverdanud, kui keegi oleks mulle tüki torti koju andnud, et seda hommikukohvi kõrvale nautida. Aga  oleks kohatu olnud võõrastele oma varvast pakkuda... Jäi siis nii, et varvas mulle ja tort pidupaika. Teine märkimisväärsus oli Peremees. Ühtäkki, pärast 13 aastast paigaltaarumist, ninakirtsutamist ja aeg-ajalt ka lihtsalt tantsimisest keeldumist sai temast äkki üübersuperhüper tantsulõvi. Ma ei tea mis või kuidas või mismoodi üldse oma imestust ja küsimust sõnastada, aga nagu...?!?!! Ja ma hoiatasin teda mitu korda seljavalu eest, mis raudselt järgnema pidi.

Klipp on illustratiivne. Me olime tegelikult ilusti riides :D

Niisiis möödus kogu õhtu tantsu vihtudes. See kõik oli nii ebareaalne (No päriselt, Peremees pole kunagi vabatahtlikult tantsinud. Mingisugune heameelne ja omaalgatuslik jalakeerutamine on täiesti välistatud olnud), et ma hakkasin lausa kahtlustama, ehk on Peremehel kuskil mõni tantsuterapeudist armuke peidus. Vestlus tantsupõrandal:" Kuule, kas sul on armuke?"  "Jaa, kaks tükki."  "Väga lahe, palun täna neid minu poolt ja jätka samas vaimus!"
Täna vaarus minu armas lõvipoiss töölt koju ja oigas seljavalu käes. Mis ma ütlesin, ah!
Peol oli ka fotograaf. Meist peremehega on väga vähe pilte. Kuna ma nüüd nii täiskasvanu ja julge olen, siis haarasin onul kohe varrukast (haha, haarasin ma jee. Piiksusin vaikselt kümne meetri kauguselt) ja palusin meid pildile jäädvustada. Fotograaf tegi sõbrapildi kahekümnest varbast ja pesakonnast konnakullestest! Võibolla on pildilt näha ka mind ja Peremeest tiigikese ääres sillal, varbad vees ja imalalt armunud näod peas. Võibolla :D
Igatahes oli väga mõnus ja vahva pidu. Aitäh pruutpaarile ja armastuse ning ühtehoidmise jätku neile abielus.

Samal ajal, kui meie kullestega friendsiet tegime, pidas meie koduküla suvepidu. Poisid jäid väga rahule ja olid rõõmsad. Mingeid detaile ma rohkem ei tea. Proovi ajal sain küll natuke asjast osa. Aga see oli nii piinlik, et  ma pidin häbi pärast maa alla vajuma. Proov polnud piinlik. Minu lastekasvatusviljad tekitasid piinlikkust. Aga loodan, et margamarju peatselt muljetab. Ootan huviga. Noor Peremees igatahes teatas täna hommikul, et tema tahab endale ukulelet. Piilusin netiavarustesse. Hahahoho ja hihiii. Teades, et lõõtspill (mida me väga oma koju tahaksime) maksab seal 2000 ja 3000 vahel (jep, nii palju nulle ongi ), siis tuli peale lausa ülevoolav rõõm näha, et ukulele  maksab umbes SADA korda vähem. Igatahes uurin asja.


Jätkuvat päikest ja rõõmsat meelt,

tõbine Vaarikeselt

Heeeh, vaheaeg :D

Oleks ma varem teadnud, et kolmekümneselt elu nii tegusaks ja nägusaks muutub,....oleks...ei teagi...rutem vananenud(?)

Lolo

Hetkel on meie kodu kõige kuumem teema tibumajandus. Väikseid karvapalle tuleb inkubaatorist nagu seeni pärast kevadist vihma :D On mõned kanatibud ja mitu peotäit parditupse. Ja eile krõbistas end munast välja ka pesuehtne hani! No meie rõõm on piiritu. Nimeks sai sellele pehmele äputupsule Lolo, ja olgugi, et linnud ei pidavat poputamist eriti kõrgelt hindama, nunnutume ja nännutame me teda igal võimalikul hetkel. Erinevaid meetodeidpidi saadud tibusid on meil siin talus olnud igal kevadel. Aga selle perioodi elevuse lahjenemist pole küll täheldanud. Rõõmuhormoonitase hakkab tõusma kohe, kui inkust esimesi piukse kuulda on. Heeh, no...mõistate, eks.
Paar päeva tagasi jänkuaias (olgugi, et korrektne on öelda küülik, kasutame me igapäevakõnes siiski sõna-jänku. Oluliselt ilusam sõna ja palju suupärasem. Lihtsalt märkus, et kui mõni sellealaspetsialist lugema juhtub.) istudes nägime puuri alt välja piilumas üht pisikest nina, millele järgnesid väiksemad kõrvad, kui olime viimasel ajal harjunud nägema. Praeguseks on kohalikud spioonid tuvastanud, et meil on kaks vahvat jänkupudinat! :D Juhuuu!!! Pole teised küll enam teab mis titad. Täitsa jänkumõõtu juba. Aga ikkagi. Karvapallikesed :D Ise olen neid vaid kaugelt näinud, sest kohe, kui aiale läheneda, poevad nudisabad pessa peitu. Küll kohaneme.

Ühel neljandikul lastest algas koolivaheaeg. Kolm neljandikku peavad see nädal veel lasteaias lustima. Kuigi vahelduva eduga nad sealt kuidagi siiski puuduvad. Pesamuna oli vahepeal haige. Väga kummaline. Ta harilikult pole haige. Aga mis ma imestan. Ma ise pole ka harilikult haige, aga kohe kui 30 kätte tuli, hakkasid igasugu hädad külge. Kohe nii intensiivselt, et emaga telefonikõnesid pidades pühendame terviseteemadele mitu head minutit. Momendil on mul käsil kolmas vaevus seoses kurguga. Selja taha on jäänud kaks köha. Eile oli juba täitsa terve inimese tunne. Täna ärgates tundsin, kuidas mandlid või mis iganes  munad/kerad/pallid kõri läheduses pesitsevad, on väga valusad. Kõik liigesed ja lihased on hellad (ja see ei saa olla herne külvamise süü!). Õõõh. Olin nutikas ja võtsin hommikul tööle minnes teki ning piparmündikimbu kaasa, sest sooja teki sees teed lürbates edeneb töö palju paremini.

Noor Peremees veedab suure osa juunikuust laagrites. Mõned päevad näen teda ehk. Umbes veerand tundi tagasi helistati mulle võõralt numbrilt (sellisel kellaajal pole mulle vist keegi helistanud, peaaegu kunagi). Teiselpool toru oli emotsioonidest tulvil Noor Peremees, kes tahtis kohe ja kõike jagada. Väga palju ma aru ei saanud. Kõrvu jäi midagi sellist: Aaa, ei meil ei saja eriti. Natuke vist tibutas. Mingit jama sadas. Ei, ma pole vaalaskalaks muutunud selle märjaga. Eiei, telk pole ka ära ujunud. Ei, meil ei ole küll sadanud. Aa, aga enne ma olin õues ja dressid said täiesti märjaks. Ja üks telk uputab täiega. Aga ei, meil ei saja muidu.

Hani ajab udujuttu. Nii, et üks laps on täitsa udune :P

Väike Härra külastas paar päeva oma vanaema ja sai end seal korralikult välja magada. Ma aeg-ajalt olen natuke mures küll selle pärast, et me kõik sabad ja sarved, pead ja jalad koos magame. Ei saa ju hommikul end välja magada, kui keegi sellest puntrast on juba ärganud. Isegi mina ei saa. Ja minul on olemas suur tahtmine. Lastel pole. Nad tõusevad hea meelega, sest päevast ei tohi ühtki hetke raisku lasta. Aga iseasi, kui puhanud nad on. Njoh .

Üks neljandik lõpetas lasteaia. Sügisest on meil kaks koolilast ja mul on endalegi üllatuseks sellega kuidagi raske toime tulla. Mul on liiga eredalt meeles, kui me siia kolisime, missugune väike präänik oli Väike Härra. Lasteaia pildistamisel haakis ta end õpetaja Kätlini külge, igal õhtul rääkis suure õhinaga, mida toredat Onu Peeter teinud oli. Ja kui Preili lasteaeda läks, siis Väike Härra valvas teda kui tõeline isalõvi. Ise oli alles väike. Noh, selline pudiludi ninnunännu. Ja nüüd, äkki, prauhh, kavatseb kooli minna! Mulle ei mahu pähe. Pole kahtlustki, et tema ise on kooliminekuks korralikult küps. Aga mina?! Huvitav, kas lapsevanema vajadusest lähtuvalt ei saaks koolipikendust...

Väga raske on sellisest pehmikust oma sõrmi eemale hoida.
Isegi minul.

Ennist tuli telekast väga hariv saade "Heureka", kus seletati lihtsalt ja arusaadavalt lauakombeid. Seda võiks näidata nii lasteaias, koolis, kui täiskasvanute seas- meeldetuletuseks ;)
Vaata järele:
Lauakombed


Ja kohekohe on käes meie suvepidu ukulelede ja ukuleletajatega ja puha :D Me Peremehega kahjuks ise osaleda ei saa, sest oleme kutsutud ühe teisele elusündmusele, aga pereesindus on olemas. Saadame trallima kõik meie järeltulijad ja selle, kelle järeltulija olen mina :D
Aga teie võtke lisaks esivanematele ka sõber kaasa, sest seltsis segasem :D


Prääksud ja piuksud ja soojad tervitused Vaarikeselt!

...ilus suveõhtu ja kuuma nädalavahetuse reklaamitegu

Ma tahtsin kirjutada sellest, et KUI hea mees mul on :-D Minu Musi on nagu püsiv kalju, kes laseb allikal sealt välja joosta, KUS mul vaja!
Ta on nagu sõbralik kaisukaru, kes on alati minu jaoks olemas.
Tema jaoks pole mingi küsimus ega probleem minu "hullustega" kaasa minna!
Kui ma soovin rahvatantsurühmas tantsima hakata, siis muidugi on ta minuga nõus ja kergitab mu 100kg Lehelabajala tantsus õhku!
Leppinult ja stolise rahuga aitab ta kaasa külaelu arendamisele ja annab oma musklijõu, oma ajumahu ja ajaressursi külamaja kasutusse, sest tema naine palub seda! Kuigi enda koridor on pooleli ja muru lokkab nagu oleks väetist saanud.
See mees on MEES, kes on mehelik ja mehe eest, kes ei pea olema mazo või "pesemu sokke naine"-stiilis mees, kuna peab oma mehelikuse tõestamiseks olema NAGU rohkem mees.
Minu mees ohkab küll naljaga pooleks, kui hakkan rääkima, et kuule - viiks nüüd suure tahvli mäe otsa üles vaibapuu küljes ja teeks reklaami?! Järgmisena sätib ta seda vaibapuud juba autokärule ning nüüd siis nii ongi - uhkelt suur reklaam, mida kõik peaks nägema ja peole tulema :-D
Ning just seepärast pingutan ma end vahel 101% ja teen talle maitsva õhtusöögi! Kiitke oma armastatut, sest see on õnne, et teil on armastatu :-D

Ukulele mees - Virko Annus - käis täna Lootvinas!

Palli talu poisid ootusärevuses V-K rongijaamas, kuhu kohe laekub nende ukulelelõpetaja Virko!

17. juunil kell 19 algab Lootvinas üks kindlasti kõige mõnusam suvepidu siinakandis. Miskit eri-erilist sünnib siinmail ja esmakordselt - Eesti Ukuleleorkestri bänd tuleb meile suvepidu tegema.
Lisaks esinevad kaks päeva ukulelel suvekoolis osalenud õpilased juba 17.06 õhtul etteastega ning näeme vahvat Mafalda ja Loreida külanaiste uut etendust, mis räägib Eesti elust ikka!

Täna aga, 8. juunil, oli ukulele suvekooli õpetaja Virko meie juures Lootvinas. Meil oli produktiivne päev, panime paika suvekooli kava ja 17. õhtuse programmi, vaatsime üle ruumid ja tingimused ning jagasime plaani.

Suvekool on õpilastest pungil aga suvepeole mahud sa kindlasti. Tule peole koos sõbraga. Meil on avatud ka Lootvina Naiste suvine kodukohvik! Veel infot www.lootvina.ee