Kohe kohe.... :)

Kohe kohe on käes aprilli lõpp. Ja mul on nii tohutult hea meel, et mu ema just aprilli viimasel päeval mu siia ilma tõi. See tähendab, et pärast sünnipäeva saab alati puhata :D Peremees üllatub igal aastal uuesti, kui meenutan seda talle.
Ühel pool seina norisevad mudilased, teisel poole seina müriseb pesumasin, põrandal nurrub kass. Ja kuidagi suur ja ärev ja põnev ja eriline tunne on.
Sain täna kirja. Päris kirja. Päris ümbriku sees ja paberist. Üks tähtis tegelane saatis sünnipäevakaardi.
Täna präänikuid magama pannes mõtlesin elu üle järele. No teate küll, kui inimene ikka kolmkümmend aastat vanaks saab, siis juba nagu on, millele mõelda:)
Mõtlesin, et mul oli ikka täitsa lahe lapsepõlv. Mäletan, et palju aega veetsin maal vanaema-vanaisa juures. Ja sain seal igasugu õudusi teha. Maja ees suuure kivi (selline väikse diivanipadja mõõtu, tegelt) peal hakkisin vihmausse ja segasin neid värskeltkorjatud sitaseentega, et vanaemale gurmeed valmistada. Ja konni püüdsin, tamme otsast kukkunud röövikuid kasvatasin (kui vanaema  linna korterist suvalistest kohtadest väikseid ussikesi hakkas leidma, siis saadeti mu kasvandus laiali) ja turu peal käisin vanaemaga ja iga päev magasin lõunaund. Iga päev! Lõunauni oli püha! Emps magab siiani lõunaund. See on mingi geneetiline eripära, ma arvan. Ja mulle nii väga meeldis. Eriti mõnus oli, kui õues oli kuum suvepäev. Siis läksime kõige palavamal hetkel jahedasse tuppa ja pugesime jahedasse voodisse. Ja vanaema norskas :D Maal oli mõnus. Linna vanaemaga käisin kohvikutes. Ta võttis mind igale poole kaasa ja igal pool oli nii põnev. Kokkuvõttes- laps olla oli maru huvitav...ja lihtne.
Kui ma olin 9 või 10 aastat vana, siis kutsus mu klassivend mind Atlantisesse lastediskole. Esines Ott ja valged jänesed. Jep, seesama Ott. See, kes praegu ilma jänestetagi väga hästi hakkama saab. Ülivinge pidu oli :D Kell 12 algas, kui mul õigesti meeles on. Aga emotsioon on küll hästi meeles.
Umbes sama aja paiku kirjutasin oma esimese raamatu. See oli pühendatud emale ja sisaldas mitmeid omapäraseid lauseid, mille üle veel praegugi naerda saab. Ma olen peaaegu kindel, et tänu tollele raamatule sain ma aru, kui oluline on kirjalikus kõnes sõnade valik :D.
Vahepeal tegelesin hoolsalt kasvamise ja arenemisega (esimesega vähem), kolisime, vahetasin kooli, arenesin edasi, saabus teismelisus (jumal tänatud, et see läbi sai ikkagi lõpuks!!!), kolisime jälle, vahetasin kooli ja olin juba täitsa inimese mõõtu. Siis jõudis see aeg, kui ma läksin klassiõele külla, ning leidsin sealt Peremehe. Ja otsustasin ta endale võtta. Natuke läks veel aega ja sain taas kooli ning elukohta vahetada. Tagasi Tartusse. Tartu on minu linn. Lootvina on nii Tartu lähedal, et ...Siin on minu inimesed. Minu praekartuleid armastav Teatrisõber on siin. Ja tema, kellega oleme tundide ja ööde kaupa telefonis lobisenud. Ja tema, kes tuleb ning püüab kõik ringisilkavad jõmpsikad pildile. Minu kõige lahedam Tartu vanaema elab loomulikult Tartus. Ja mõne sammu kaugusel on ka minu Tark sõber. Kui ma midagi üldse ei tea, siis helistan talle. Tema teab. Kõike! Ja lähedal on ka see, kes on meiega kõige sarnasem koos oma kanade ja maailma armsama maja ja lastega. Emme on ka Tartus. Ja tema teinepool, kes on mind märkimisväärselt palju kordi aidanud seoses minu oskamatusega linnas liikuda. Kui hästi läheb, siis varsti-varsti saabub siiakanti ka see, kes praegu elab liiga kaugel. Nii kaugel, et tihti tuleb igatsus peale. Ja natuke eemal elavad need, kes tegid ÜLIKOOLIS käimise aja maailma parimaks. No ja päris lähedal, peaaegu käeulatuses on oma küla inimesed. Teate, kui rikkana ma end täna tunnen. Ausalt! Käisime täna Peremehe ja Pesamunaga jalutamas. Meie sammud kruusa peale ei jäänud. Aga enne meid olid sama rada astunud kitsed, mäger, koer(vist meie oma), metssiga ja karu. Ja taamal paistis meie kodu. Täitsa meie.
Ühel pool seina nohisetakse. See on nende nohin, kes on mind kõige rohkem õpetanud ja kasvatanud. Üks norskab ka. Temaga pole kerge olnud. Aga siiski kõige parem. Teisel pool seina on vaikus. Aeg on pesu kuivama panna ja tuttu minna. Ma tean, et hommikul ärgates olen vähemalt sama rikas, kui magama minnes. See ongi õnn.

...minu tavaline sünnipäevahommik! Ja minu esimene videopostitus ehk vlog!

Minu (no ei hakka ütlema, kui vanaks täna saan, nagu Saagim - 25!) tavaline lihtne ja imehea muusikaga sünnipäevahommik. Otsustasin sinna miskit uut lisada ja tegin ära oma esimese videovlogi ehk siis esmakordselt filmisin end TELEFONIGA "selfina" ja rääkisin sinna lühidalt oma emotsiooni :-D Oh, oh, hoooo....
Nii siis see kaasaegsus ja noortega töötamine "mõjub".  :-D Selline surve, olla moodne....
Natuke naljakas, natuke põnev ja kindlasti teistmoodi. Ja siis päris palju edevust? Peab ju olema, kui oled valmis niimoodi "kuulus olema", ih ja ah :-D
Igal ja juhul loodan, et meie - Lootvina Naise sõpradele - ajab muige suule ning naised - ootame teid siis 29.04 sünnipäevapeole, sest 30.04 on Vaarikese Triinul sünnipäevahommik :-D Kaks Lootvina Naist ühel nädalal peavad sünnipäeva siis nad teevad seda koos! Vaata meie kingisoovinimekirja SIIT
(Aa, ja nüüd siis ma pean vist Triinust minema tegema seda vlogi 30.04 hommikul.....Te ju tahate näha? ;-)


Ja minu lemmiklauljalt üks tema parimaid .......ilusat päeva, sest naudi hetke. Muud meil pole.


Võnnu noored laulsid ja õnnitlesid mind, nii nunnud olid......AITÄH eriliselt mängulise sünnipäeva eest Võnnu draamaringi lastele. Tore on teha tööd, mis on nagu hobi ja annab nii palju tagasi.


Ja minu keskmised tegid minuga koos sünnipäevaselfie: tagaplaanil Annabeli ema tehtud tort mulle sünnipäevaks - pluss kõik ilusad kaardid, südamed, lilled (eriti sinililled) ja kallistused.....sünnipäev on NII tore, kui selle nädala jagu "ette teavitad" kõigile... :-D
Annabel, Britta, Kirke, Kenneth - tänane rõõm!
25.04.2017

...pühapäeval tõrjusime hunte!

Täna ainult pildid, lähipäevadel jutt ja videod ka :-D
Hunditõrjujad peavad hea tasakaaluga olema, seega harjutati juba enne külakiigel....
Kõige esmasena meisterdasid kõik endale risti, et see kaitseks ning hoiaks kõige kurja eest.


Nüüd võib hunditõrjuja väljaselgitamisega alustada, sest kaitse on peal.

Lootvina Jürituli 2017, mis sai ohverduseks muna (elu sümboli)
 ja lapsed jooksutati päripäeva suitsust läbi, et nad terved oleks.

Peakarjane Tõnu õpetas noortele karjastele muistseid hunditõrjesõnu...

Hunditõrjuja selgitati välja kõige kavalama, erksama ja nupukama mõistusega.
Toimus  10 ülesandega ajugümnastika, kus poisid arvutasid, mõtlesid ja nuputasid täiega.....





Jüripäeval istutatakse puid, kas tamme või pihlakat. Meie Palli talu veerele ja küla keskele on meil juba
mõni aeg olnud plaan pihlaka rida kasvama panna. Nüüd oli see õige päev ning kõik said puu istutada,
just see, mida peaks iga inimene oma elus tegema!



Edasi läks "kommiralliks!"
Kolm meeskonda otsisid oma  värve komme .
Suured poisid "lepatriinusid"
Keskmised mehed "iiriseidi"
Mini meeskond aga "mesimumme"




Tänud Pihlapuu ja Enno  talu perenaistele, kes hunditõrjujatele eriti maitsvaid kooke küpsetasid.
Koogi tegi ka Ala talu perenaine aga selle sööme hommikul kohvihommikul ära.
Pilt: Kärolin

Kõige aktiivsemad hunditõrjujad ja tublid karjased, kes just kuulsid (vt nende nägusid:-),
mis vanarahvas sõnujale (halvasti mõtlejale, kaetajale) vastu ütles:
"Sitta sulle suhu, soola sulle silma ja paska sulle paremasse lõuga!"
(vanarahvas polnud just  ropendamisest kuulnud, öeldi nii nagu asjad olid :-)


Naaberküla mees - nüüd siis Lootvina Parim HUNDITÕRJUJA 2017
Meie külas ka tublid mehed - Vaarikese talust - Lootvina Parim MunaVeeretaja 2017


Toimus:
- hunditõrjeks väljaõpe
- õpetati välja noored karjaseda meie külavanema poolt
- tehti Jürituld ja ohevrdati tulele muna
- korraldati munade veeratamise võistlus
- tähistati põllutööde hooaja algust
- söödi Lootvina Naiste kooki moosiga :-D
- kuuma teed

Üks vaimustund hunditõrjuja!

Hilisõhtused tähelepanekud ja muu

Peaaegu igal õhtul mõtlen, et kohe, kui nööbid on magama pandud, tulen ja jagan siin oma suuri ja väikseid värskeid muljeid, peaaegu alati leian ma end siis hoopis voodis, kus viimane uitav mõte on, et oeh, hommikul. Jah, sest hommikul on mul  peaaegu terve tund ainult iseendale. Enamasti möödub see tunnike titekohvi rüübates ja lihtsalt laua taga mõtiskledes. Ja nii ta läheb. Aga kuna käimas on pikk nädalavahetus, siis...võin endale kaua ülevalolekut lubada. Isegi Pesamuna on paaril viimasel päeval oma varahommikuste ärkamistega (aa, ma igaks juhuks mainin siinkohal ära, et on hilisõhtu, mul on ees suur teekruus, küünlad põlevad, mängib mahe muusika ja olek on rahulik. Selline sume ja mõnus. Ei mingeid kirkaid emotsioone ega teravat huumorit. Vegeteeriv postitus, mõistate ;) ) armsalt viisakas olnud. Eile ründas ta esimesena Väikest Härrat ja puges talle kaissu, kus nad siis mingi mängu välja mõtlesid. See tähendas minu jaoks lisa pooltundi oma mõnusas pesas. Täna virgusin selle peale, et Pesamuna oma voodis nagu väike lõoke laulu lõõritas. Püsis seal paigal ja muudkui laulis. Kui laps laulab, on kõik korras, pole vaja ärgata :) Ei võtnud aega, aga voodist väljusin alles 8 paiku. See on väga palju parem kui 6.15.

Vahepeal on palju toimunud. Meeles pole vist midagi. Aga see, mis olnud, oli igatahes tore. Tööl olen käinud ja ei midagi üllatavat- seal on jätkuvalt tore. Arvestades, kui soojad ja sõbralikud inimesed seal on, alustasin eile nende eestluses kahtlemist.
Mune pole,
aga vähemalt liha-
võttemuru kasvab mühinal
Käisin koolitusel (lähen varsti natukeseks jälle) ja olen nüüd nii valgustatud, et ohhohhoo. Võib isegi öelda, et sain internetiga sõbraks. Võibolla mitte veel päris sõbraks, aga heaks tuttavaks kindlasti. Kasutan mõnd veebikeskkonda lausa suure innuga :O Tunnen end arendatuna. Ja see pole veel läbi ...:)
Kui pakkematerjali pole,
tuleb taaskasutust teha :D
Eile oli reede. Suur. Ja muhe. Meil käisid külalised. Sellel aastal on vähe külalisi käinud. Ega ma väga aktiivne küllakutsuja ole ka. Mulle tundub, et ma isegi saan oma armsas kodus nii vähe olla, lase siia siis veel muud rahvast. Aga mõned tegelased kutsuvad end ise. Ja need tegelased ongi kõige mõnsamad. Üks teine pere tuli. Selline meie mõõtu :) Nii et kokku sai majatäis rahvast. Ja õuetäis. Õuetäis rahvast ladus puid riita. Majatäis rahvast keetis mulgiputru ja jõi teed ja veetis mõnusat jutuaega. Nii hea ja kerge on koos olla, kui kulgetakse samas rütmis (meil sel hetkel oli väga aeglane rütm, väikeste virvendustega, kes vahepeal ukse vahelt erinevaid asju nõudsid ). Ooo, kui hästi maitses kuum puder ja värske salat ja külakostiks saadud tumedamast tumedam kodune leib, kuhu perenaise lahke käsi oli pannud kõik kõhtupaitavad seemuskad, mis üldse ilmas olemas. Ja pärast kaklesime koogi pärast. Koos külalistega saabus majja ka plaaditäis kooki, mille sarnast minu keel polnud varem maitsnud.  Kirjeldada ei oska, aga see tekitas tõelise maitseerutuse. Palusin endale ka retsepti ja tahan varsti järele proovida. Õhtul pakkisid sõbrad end kokku ja mina avastasin suure hurraaga, et kell on lausa nii palju, et võib nööbid magama sättida :D Ja ise ka põhku pugeda. Niii mõnus oli kogu see päev.
Ühtlasi pidin taaskord nentima fakti, et kiireim viis kodu korda saada, on endale külalised kohale meelitada. Mitte koristama. Aga enne külaliste saabumist edeneb koristamine kuidagi eriti kiirelt ja tõhusalt. Natu aega tagasi kasutasin naabrinaist samal eesmärgil ära.
Täna oli sünnipäev. Mitte minul... Kuigi mul on ju terve aasta sünna :D Jehuu, see oli tore otsus. Aga täna oli tähelepanu all noorsand naabertalust. Nagu vanasõnagi ütleb: kus on sünnipäev, sinna leiab tee ka üks ahjusoe kringel.




 Sünnipäevalt koju jõudsime täpselt parajal ajal, et pista lapsed riburadapidi vanni ja siis tuduriietesse. Ja kui kõik sitasitikakesed olid end pehmeks leotanud ja lõhnasid nagu päikese käes kuivanud puhas pesu, ning nende juuksed olid siidiussiselt pehmed, siis kogunesime diivanile. Nimelt on meie majja saabunud TV3. Sealt näidatakse multikaid laupäeviti. Multikas oli armas, vaatasin täitsa huviga. Aga veel armsamad olid need 40 pehmet ja puhast varvast, mis diivanil erinevates asendites end vahepeal krõnksu tõmbasid ja siis välja sirutasid. Õõõh, kuidas ma armastan väikseid armsaid varbaid. Ja kõrvu. Neid polnud 40. Aga ikkagi.
Meie majapidamise kõige pisemad varbad.
 Preili soovis ka, et tast pilti tehakse. Üldiselt käivad pärast vanni pähe kalasabapatsid, et ikka hommikul lokid oleks. Sest lokid on ühe noore daami elus peaaegu sama olulised kui....tegelikult midagi olulisemat vist polegi. Aga mul endal hakkas juba igav, nii et täna pusserdasin Preilile pähe...ühed muud asjad. Hommikul näeme, kas ja mis välja tuleb. Elevus oli igatahes suur.
Väikestest daamidest rääkides. Mulle meenus just, et praeguse aja kirgikütvaim teema on vihmaussid. Ma suutsin näiteks Pesamuna tänaselt sünnipäevalt ära meelitada sellega, et lubasin temaga kasvuhoonesse vihmausse otsima minna. Neljapäeva hommikul oli asfalt (lastaias, mitte meil. Igaks juhuks mainin. Meie tee peal ei ela vihmausse. Nad upuksid muidu aukudesse ära) peaaegu kaetud. Mõlemad neiud olid täielikus vaimustuses ja kilkasid rõõmust. Pesamuna otsustas ühe õnnetu vihmaussi, kes parajasti mingi venitusharjutusega tegeles isegi rühma kaasa võtta. Loomulikult oli kasvatajal Pesamuna uuele sõbrale kohe "korter" varnast võtta (nagu imeväel ilmus kuskilt välja lillepott, mille mulla sisse võis väga austatud vihmauss endale uue kodu rajada). Enne loovutamist sai sõbrake veel mitu hella paid ja ninnunännut. Mina see-eest pidin hoolega võimlema, et oma head-aega-kallistused ja musid kätte saada. PS. Õhtul selgus, et valitud vihmauss osutus huligaaniks. Oli oma korterist korduvalt põgenenud ja kohalikke oma tegevusega suurel määral häirinud. Isend saadeti vihmausside parandusasutusse.

Nii palju toredat ootab ees, et mul on tunne nagu see kuu oleks juba läbi. Neljapäeval lähme töökollektiiviga teatrisse (jep, see on mul vist esimene teatriskäik ilma oma Teatrisõbrata), reedel ja laupäeval on taas koolitus (kus ma saan veeeel valgustatumaks), pühapäeval vaatan lapsi (lihtsalt vaatan, sest nad muutuvad iga päevaga toredamaks ja on lihtsalt nii armsad), ja sealt järgneval nädalavahetusel on juba...huuh :D spa-külastus ühega ja külakeskusepidu teistega ja päris päris sünnikuupäeval sulistame mõne tunni koos perega ka. Olgu taevas tänatud, et esimene mai vaba päev on!!! Ausalt. Hindan seda kõrgelt. Ja siis tuleb ju taas teater ;)

Öööö saabus. Hommikul saab triikida :D On mida oodata, eks. Nii et lähen nüüd magama, siis tuleb hommik rutem. Homme võiks kõik natuke päikesetantsu teha, äkki tuleks ..ma ei tea, kasvõi nii palju soojem õhk, et ei tekiks soovi pakse kindaid kätte panna.

Päikest Vaarikeselt!

...võõrasemad saabusid külamaja akna alla!

Täna hommikul oli minu juures kohvil Palo talu  perenaine ja aitas mul näpud mullaseks teha ning võõrasemad ilu tegema panna. Nüüd on homseks, kui meie "vanad ja kobedad" külamajja tulevad, vähemalt maja esine viisakas. Vaatke ise:
Palo Naine otsustas, et isegi kastama peab neid väiksekesi kaunist kohitassist, siis lähevad hästi kasvama....enamasti on tal õigus, seekord ka :-D

Väikses vanas savipotis postkasti iluks. kena kirju koukida siis endal ka...

Vanas lillekastis, mis viimast aastat. Siis lubas Tõnu uue teha.

#päike ninale  #tedretähti juurde tegemas #vanas kastrulis kevad

...imeilusus, mis meil endal välja tuli!

Savitööd saab teha ka külakeskuses.
Naistepäeva jätk: Lootvina Naine on nii andekas ja tubli ja tegija, et ....pole lausa sõnu :-D
Meie suur saviteema pole vaibunud, ikka nokitseme, minul juba kruusikomplekt valmis. Lapsedki kaasatud ja vanaemad kingiks saanud oma lastelaste valmistatud liuakesed. Ning Lootvina Naised olid siin eelmisel nädalal jälle keskuses ning tegid uusi taieseid, mis rändavad MoKsi põletusse ja siis glasuuri.....mõnus on tunne, et tass, kruus, liuake või taldrik, millest sööd-jood - on Sinu enda tehtud. Juba see teeb elamise natuke ilusamaks. Savitöö on ka väga rahustav ja Lootvina Naine vajab rahustamist - on ta ju nii "emotsionaalne" ja "õhinapõhine" (kes teab, see naerab).
Esiplaanil Virga Monika  ussitehnikas kruus ja üks ilusam kui teine liuakesed....

Meie töönäited.

Lootvina Naised savitamas. Heili tähistas meiega ka oma sünnipäeva.

Palli talu glasuuritud ja romantiline kohvikruuside komplekt...
Kui Sina tahad ka savitada meiega koos, siis anna teada. sest minul veel kestab see saviteema ja plaan on veel nikerdada. Koos minuga saad Mooste tulla kolmapäeviti või siis saata oma savitööd sinna põletusse.

...Lootvina elanikud õnnelikuks pühapäevaõhtuks!

Istun siin kodus köögilaua taga ja kohe näpud sügelevad, et jagada tänase ilupäeva emotsioone. Asi õnnestus nagu 112% kui mitte rohkem. Lootvina külamajas tehti täna 10 protsetuuri, mis tegi õnnelikuks 7 Lootvina kogukondlast.
Veel eila õhtul tuli sõnumeid, et kas saaks ka pediküürile aega - oh ei enam! Juba ette olid kohad ammu täis :-D

Kuna kogukondlaste huvi on nii suur ja soovi on, siis taoline või veelgi uhkem ilu- ja tervisepäev saab teoks õige varsti.....nii järgmine kuu. Varsti kevad ja kannad vajavad veel enam hoolt. Igajuhul lähen ma kevadesse vastu õnnelikult roosade varbaküüntega :-D

Naljakas oli, et Lootvina Naise Ilusalongis oli kohe kolm meest, sest Lootvina Naine hoolib oma mehest üliväga ja annab oma massaaziajagi ära, peaasi, et kaasa õnnelik oleks õhtul ;-)

Meil oli suur rõõm tuttavaks saada Mariniga, kelle käte all oli väga mõnus ja avaldati soovi teinekordki ning regulaarselt tervist parendada :-D


Ning meie pediküürija Kare oli oma tuntud headuses......

 No minu mammud said nii nunnud vanaroosad :-D nagu mu lemmiksokid :-)

AITÄH Marinile ja Karele, et ideega kaasa tulete ja aitäh kogukondlastele, kes ilu vastu huvi tunnevad :-D Selline külamaja kasutamine on ikka 100% täie eest - õige vajalikele kogukonnateenustele avatus....

...elamus Ugalast koos Heiliga!

MargaMarju ja MuugaHeili Viljandi Ugalas 7.04.17 Emadepäeva vaatamas.
Heilist.
Meie Heilil oli siin alles tähtpäev ja minul oli kolm piletit Ugalasse Emadepäeva etendusele. Sain aru, et pole paremat mõtet, kui kutsuda Muuga Heili meiega kaasa - tema hiljutise sünnipäeva kingituseks ja tänutäheks meie suurepärase koostöö eest meie küla väikse haldusreformi tormi tuultes - õppisin seda elukogenud ja tarka ning sädemega südames naist palju paremini tundma ning meie reis Viljandisse ja tagasi oli samuti külaelu ja -ajalugu tutvustav õppeloeng meile Marekiga. Kui panna Muuga Heili ja Marga Aivo veel ühte ruumi ja lasta rääkida, ma ei kujuta ette - kui suur see infokogus saaks olema.... Nad on nagu elavad entsüklopeediad külaelust. Aga niimoodi - inimene inimese kaupa me oma inimesi tundma õpimegi. Minu jaoks pole suured peod (loe: rahvarikkad) ammu enam teema. Parim pidu on väikse seltskond häid inimesi, kellega rääkida, neid tundma õppida ja sidet luua. Elu on tegelikult liiga lühike rahvarohke pealispindsuse jaoks. Ja teine on tõde, et kõigile ei saagi meeldida ega peagi. Hoia neid, kes on n-ö "sinu inimesed" ja samuti tahavad sinu endaga suhelda. Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet ;-) Oluline on tahtmine, võimaluse ja aja leiad alati, kui tahad.

Ugalast.
Viljandis õppimise ajal (1999-2003)  sai ju Ugalas oldud tihe külaline. Sealsed toolid ja kohvik olid tuttavad ja omased. NII HEA oli minna ja tunda, et kõik on sama! Aga palju värskem, puhtam, ilusam ja stiilne....see oli kõik alles hoitud ja nats lihvitud. Loodud kaasaja mekki kedrisse, kuid alles hoitud vana ning stiiline kohvik, suur saal ja jalutussaal ning fuajee.....need nahksed ringised pehmed toolid....tänan neid inimesi, kes seda joont hoidsid ja teostasid. Eesti võib uhke olla taolise teatrimaja pärast oma riigis.

Etendusest.
Image result for emadepäev ugalaFantast. Emadepäev oli nagu pilguheit 10 aasta tagusesse minevikku, kui Ats oli veel titt ja Ax tulemas. Heidutus ees ootavast lähitulevikust, kus neist saavad kreisid teismelised  (Ats juba ilmutab oma "teismelise Mina") ning õpetlikkus, et NAUDI seda kõike, sest halli peaga ooatad vaid lapselapsi ja näed unenägusid sünnitamisest võtmes, et a la "kui ilust unenägu" :-D
näiteljatööd suurepärased, eriti meeldisid mulle Triinu ja Kadri. Lavastajatöö eriti vinge, nii lahedad lavastuslikud käigud ja võtmed olid mängu pandud.  Muljet avaldas teismelisuse näitamine täiskasvanute kontori tööealiste keskkonnas, et kus ema oli boss ja kolm last eri vanuses teismelistena. Ei teadnud, kas nutta või naerda, nii tuttav oli see kõik. Ühesõnaga Lootvina Naine SOOVITAB kõigile, kel lapsed või lapselapsed (kui te mõne pileti kuskilt leiate, sest kõik on suht välja müüdud). Kindlasti leiab iga ema ja hingega ema juures eksisteerinud isa, sellest etendusest sideme. Kuid enim meeldis mulle läbi selle lõbususe ja nalja ka sõnum, mida edastati - ela täiega ja ära süüdista end ning armasta oma lapsi, kuid võta neid huumoriga - kõik läheb mööda.
Oh, kirjutaks veel, aga pean minema Moostesse rahvatantsu žanripäevale :-D Töötu inimese aktiivne elu ;-) Järgmisele etendusele Lootvina Naised sõidame bussiga, eks? Ja 5.05 on Lootvinas eriliselt hea teatrielamus tulemas, pane kohad kinni. Teater on elu.