29.02 on veebruarikuu liigpäev, iga nelja aasta tagant....

.....siis sel päeval on luba tüdrukutel ja lesknaistel kosja minna.

Pildil meie V-K teater mängimas lugu "Naised kosjas!", kus ka Lootvina Naine Heli kaasa tegi :-D
Pildihetkel VKM laval.

Varesele valu, harakale häda, mustale linnule muu tõbi


Meie Pesamuna on haige. Ei teagi, kas õige oleks öelda ikka veel või hoopis jälle kord. Kõrvapõletiku ajasime iseseisvalt ära. Olen nii tänulik kunagisele kogemusele EMO-s, kus üks õde ütles, et kõrvapõletik ei tähenda automaatselt AB kuuri. Kolm päeva viril last ja mõned korrad palavikurohtu ning valu läks, kõrv jäi alles :D Nädal aega lusti ja lillepidu ...ja üleeile õhtul prauhh palavik platsis ja nina kinni. Kinnise ninaga beebit pole mul varem olnud. Mõtlesin eile juba õudusega, et nööbikese selle päeva ainsaks söögiks jääbki jupike salvrätti, aga õnneks pistis ta kahe käega nahka osa minu ahjukanast ja riisinuudlitest. Ja peale jõi palju vett. Täna on limpsinud mõned korrad ploomimehu, aga üldiselt on niru jooja. Kogu selle haigustamise juures on meeldiv asjaolu, et nööps jääb nagu muuseas tuttu. Muidu ikka tissi otsas ja siis lupsatasin luti suhu. Aga kuna ta nüüd imeda ei saa oma löriseva nina tõttu, siis piisab natukesest kussutamisest ja juba on silmakesed kinni. Ja kussutamise ajal saan mina omaette mõelda, et miks küll pole riigiaparaadi võimsamad konstruktsioonid võtnud vastu seadust, mille kohaselt alaealised EI TOHI haigestuda. Mida kõike oleme me Peremehega tasuks pakkunud, et Pesamuna valu ja vaev endale pookida (no minu poolt näiteks neer ja pimesool ja veerand hinge), aga näib, et ei käi asjad niimoodi. Seega paitan hellalt kuumavaid väikseid põsekesi ja luban väikestel sõrmedel haarata kõike, mida need tahavad. Alustades minu näo erinevatest osadest ja lõpetades teleka pultide ja telefoniga (viimaseid tohib nätsutada ainult päeval, kui Peremeest kodus pole, tal on mingi värk ilast nõretavate pultidega). Igatahes on meil (minu plaan ja Pesamuna teostus) plaanis ruttu terveks saada, sest suurematele pudinatele sai lubatud, et ees on reis Aurasse. Juhuu!!

Enne haigusetabamust puhusid meie kodus aga hoopis toredamad tuuled. Nimelt käisin ühel hilisõhtul külas ja naasesin sealt elevusttekitava saagiga. Dermoshopi köögiseebiga. See on lihtsalt ülivõrdes mõnus asi. Välja näeb armas ja lõhnab nagu ehtsad Palli talu rabarberivarred. Koju jõudes asetasin selle ruttu vannituppa (kui mõnel on kodus köök-tuba, siis meie oleme popimad ja omame köök-vannituba) kraanikausi kõrvale. Kraanikausi....kõrvale...vannituppa...khmm. No löö või maha, ei sobinud see sinna! Õigem oleks muidugi öelda, et mu vannituba ei sobinud seebi ümber.Ainus lahendus oli vannituba ümber sättida, kenamaks teha. Pere pidi paar päeva korraeelses kaoses elama, aga valmis ta sai ja üdini uhke on olla. Et kord säiliks, seisan nüüd iga kätepesija juures majapidamispaberiga ning kuivatan kraanikausi äärele sattunud veepiisku. Andsin ka ühele vanale koledale väiksele mõttetule lauakesele uue võimaluse. ta teenib meid nüüd pesukastina :D

Palli talu pere jõudis Riiga loomaaeda

Ja-jah. Milline elamus :-D 

Megasuur vaala skelett.


Kõige suurema emotsiooni andsid kaelkirjakud ja leemurid.


Ning see on viimase Riia loomaaia elevandi pealuu. Tohutu.


Ning lastega loomaaias käimine on "loomaiast läbi jooksmine" :-D
Hea, et flamingod ära nägin ;-D

Tuleb osata enda üle naerda ka....

...ehk ma isegi ei tea, miks ma olen nõus sellist asja tegema?!? Liigagi lõbusas tujus inimesed terve päeva jooksul. Alustasin kell 10 hommiku ja lõpetasin kell 22, seega 12 tunnine tööpäev ja see SUHTLEMINE - see oli hüperkoguses. Ma pole harjunud sellega enam. Jalad olid läbi. Kõri taastub tänaseni. Kuid emotsioon on hea. Tore, et kõik hästi läks, kõik elus ja terved ja ülirahul tunduvad olevat. 
Ma kardan, et see on veres. See korraldamine. Aga oma häält õhtulehe videokajastuses kuulata oli ikka jube, selline muti krigistamine, et valus kõrvadel....

Õppisin huvijuhiks, sain massijuhiks ;-)
Kuid juhiksin tähelepanu Lootvina Naise vastupidavusvõtetele - jalga korralikud vildid. No vaadake neid, kes stradivad ja sauna lähevad!?! Pähe võimalikult soe rebane ning ning ma vähemalt üritasin kõri hoida - see on see must pulk peos, mille sisse ma räägin - seda nimetatakse mikrofoniks ja see aitab sul paremini teistele kõrva karjuda. Kuid on ülimalt kasulik, kui kõik teised ka karjuvad ning sa tahad neist üle karjuda! :-DStardivad muide hetkel võitjad, see pole muidugi veel keskil teada :-D

Klassikaline mõnus õhtu

Reedene õhtu oli taaskord teraapilise moega. Kui kogu pere mõnusasti tekkide all nohises ja vaid Noor Peremees Titanicut vaatas, sain mina astuda oma armsasse kööki, süüdata laual küünla ja hakata tegema seda, mis paneb käed mõnust surisema ning teeb hingele pai. Oli aeg küpsetada. Peremees soovis jahti minekuks magusat kringlit. Pärast metsas rassimist pidavat kringel just see õige asi olema, millega end kosutada. Ja kui ma juba seal selle pärmitainaga mässasin, siis tuli mõte, et teeks laupäevaks Preilile tordikese ka ära...ja kartulisalati. Kringlitainas kerkis kuidagi eriliselt hästi, ajas endalegi isu peale. Rullbiskviit sai endasse vaid parima kraami: kamajahu, vahukoort, kohupiima, pruuni suhkrut. Ja peale hulganisti kodumahlast tehtud sefiiri. Ja see kõik oli valmis juba kella kaheks. Ma arenen :D Praeguseks pole kahjuks enam midagi alles. Aeg-ajalt tekib tunne, et ahi on liiga väike. Õnneks on peatselt taas külalisi oodata, nii et pärm ei pea kapis kaua seisma . Oehh, oleks meil kodus vaid sööjaid.

Magusat pühapäeva!!
Kiire variant koeratordist. Võib ette kujutada, et koer piilub roosipõõsast :D Lapsele sobis. Kolmas rosin ülal paremal pidavat kõrvaauk olema. Selle autor pole mina.
20.02.2016

Vaarike kiidab tegijat

Ülilühike rõõmujagamine. Paar päeva tagasi tuli tali tagasi õuele. Langes väga erimõõdulisi lumehelbeid (ja asju, mis ei sarnanenud sugugi lumehelvestele. Olid pigem nagu kasutatud nuuskrätikukesed) ning maa sai paksu vaiba alla. Külm judin läbis mu lülisammast. Ja mitte seetõttu, et lumega kaasneb külm. Ikka seetõttu, et meenusid minu veel suhteliselt värsked kokkupuuted kehvade teeoludega. AGA!! Tegin mina siis sel paksulumisel hommikul silmakesed lahti. Kell oli pool 7. Ja vaudivau!! Nagu vanal heal ajal, tee oli täitsa lükatud. Kuni aidani. Ja sealt teises suunas VK-ni. Lausa lust oli sel hommikul lasteaeda sõita. Mõttes tänasin head sahameest, kes tublisti ja õigeaegselt tee puhtaks tegi. Suur suur suur tänu talle.
Minu uus udupeen telefon võimaldab vaid helistada ja seetõttu palusin Palli perenaisel pilti teha meie ilusast teest. Tee on puhas, aga näedsa-Kollase maja mees ronib ikka hangepidi.

Palli talu seiklused sooja leiva nimel...

Vaarikese talu uus leivategu Palli talu noa all...
....vaadake, kui telefon heliseb, tuleb see vastu võtta, sest võib ju juhtuda, et Sulle helistab naabrinaine, kes just küpsetas leiba ning on nõus ühe Sulle kinkima :-D
Nii tulebki, kasvõi õhta, kella katsa ajal, autole jälle hääled sisse ajada ning "künda" (no teisiti ei nimetata tegevust, mis auto põhjaga teed lahti lükkab) Vaarikese suunas jälle....
....jälle sellepärast, et sõbrapäeva ma veetsingi nende juures pavlovaid viimistledes ja siis autoga mööda valda kärutades, et see rõõm ja üllatus kohale viia headele inimestele ja ise mõtlesin õhta hilja, et näe siis.....minu "maailma tüütum naabrinaine" on ikka äge tšikk, sest suutis mind jälle "kodust välja ajada ning ära rääkida" miskit tegema....ning tunne oli ju hea pärast. Ning seepärast tahtsin talle läbi meie elutsiiliblogi öelda (kuna tema seda blogi niiväga küsis ja tahtis ja ergutas mind tegema ja kuhu ta nüüd ise niivähe postitab), et Sa oled mulle tore sõber! Aitäh Sulle Triin :-D, et mul olemas oled ja et Lootvina Naine oled :-D

14.02.2016

Sõbrapäeva üllatuse pildireportaaž:
sõbrapäevapavlovate viimane lihv
hea, et ta neid nahka ei pannud....
valmis teele minema
meie sõbrapäeva mobiilne-liikuv-kohvik, mis kündis välja ka võsa vahel ja poris
auto täis sõõmu ja naudingut
ÜLLATUS!
Head sõbrapäeva! 
Täname kõiki, kes meie ideega haakusid ja saatsid oma kallitele üllatuse!

Ootusega homsesse sõbrapäeva...


Juba homme on sõbrapäev. Ettevalmistused on tehtud. Lootvina Naine on valmis. Koor ja suhkur, marjad veel külmikus. Karbid valmis ja kaardid täidetud imeilusate sõnadega, mida iga tellija ise tahtis oma kallile üllatuse saajale öelda......
Imehea meel on, et leidus inimesi, kes meie ideed pidasid vaimustavaks iseenesest, ilma et oleks veel pavlovat maitstagi saanud....
Loodame, et rõõm homsete üllatuse saajate silmades on ehe ning suudame naeratusi luua ning ootusi täita!

Sõbrapäevadisain :-D

Lootvina Naise "kodutöö" saviõdagutelt

Pooleli olevad tööd köögilaual......
Lootvina Naine on kas liiga usin või siis liiga saamatu, et ei saanud nn tunnis hakkama ning pidi "kodutöö" kaasa võtma :-D
Ühesõnaga, eelmisel saviõdagul, osales meist ainult 50%, kuna teine osapool oli selle kurja viiruse haardes.
Ja kohakäinud Palli talu Perenaine oli ambitsioonikas ning soovis veel lisatööd.





valmis ahju minema Jaagole
Niimoodi ongi olnud Palli talu vahepeal ka savitöö õpikoda, kus Vaarikese Perenaine oma kauni kaanega võitoosi valmis vormistas ning Palli talu endale uue seebialuse disainis, sest eelmine kunstiteos, 2013 aasta mudel, hakkab lihtsalt otsi andma. Ta sai ka Palli talu Peremehe käest togida, mitte sihilikult aga ikkagi .......nüüd on aeg uue tarvis :-D

Savi jäi natu-natukene ka üle, sest Vaarikese Perenaine oli väga minimalistlik oma kunstiliste kaunistuste soovides...ning seetõttu valmis lisaese - küünlaalus või roosikausike - kuidas soovite ning Palli talu noorim Perepoeg maalis sinna keskele risti ja nimetas selle "Aameni ristiks!"

Nüüd lähevad need Jaagole põletusse ning siis glasuurime need valgeks. Eks siis uhkeldame oma ilusate esemetega jälle siin :-D

1:0 Vaarikese perenaise kasuks!!

?


Et kõik ausalt ära rääkida, alustan päris algusest. Ma olen tohutult tähelepanematu. Sooda noh. Minust on märkamatult mööda läinud 28 aasta erinevad moevoolud (aastas on neli hooaega, nii et matemaatikasõbrad saavad välja arvutada, kui suur number kokku tuleb), ma ei pane tähelegi, kui hoovist on kadunud mõni suurem asi, nt traktor. Ja samuti oleme Peremehega nentinud fakti, et tõenäoliselt saaks minu ümbert talu ka pihta panna ilma, et ma seda märkaks. Kogu selle asja juures on hea see, et ma ei märka endale ka igasuguseid viiruseid külge pookida. Enamjaolt mööduvad need minust sama kiirelt ja märkamatult nagu moevidinad. (Tegelikult tuli mulle just meelde, et kunagi noorusaegadel ma hirmsasti tahtsin alt laienevaid teksaseid. Ja ma sain need endale !!!! :D Aga selleks ajaks olid need loomulikult juba oma aastakese moest väljas). Kuidagimoodi aga juhtus nii, et tsipa rohkem kui nädal tagasi tabas mind viirus. Seesama, mis võttis maha naabertalurahva ja ka meie enda fantastilise neliku. Enne tabamust olin just pudinad terveks ravinud. Kui kord aastas haigestuda, siis ikka korralikult. Väikesest köhast sai kole köha ja väiksest nohupojast sai põskkoopapõletik. Külastasin isegi arsti. Pärast omapäraseid viisakusrepliike soovitati mul pruukida ACC- nimelist ravimit. Minu küsimise peale, kas seda imetamise ajal võtta tohib, tegi asendusarst suured silmad ja teatas, et mitte keegi pole seda temalt varem küsinud. Tundsin end väga erilisena. Olin esimene ju :D No üldsusele teadmiseks, et kui te juhtute olema kas rasedad või siis parasjagu laktatsiooniperioodil, siis teie jaoks ei ole ravimeid! Määrige oma lallusid kreemidega ja jooge teed. AGA, õnneks on mul üks tark sõber (neid on ikka rohkem, aga tema oli just sel hetkel kõige kasulikumalt tark), kes tutvustas mulle rohtu nimega GeloMyrtol Forte. Pakendis on 20 pehmekapslit (pole minu leiutatud sõna). Näidustus: sekreedi vedeldamine sinusiidi ja bronhiidi korral. Koosneb mingist looduslikust pudipadist. Infoleht tegi mulle selgeks, et võin suhteliselt suure südamerahuga neid pehmekapsleid võtta. Olen siiani hämmingus, et miks ükski perearst (meie perel on neid kolimise tõttu ikka mitmeid olnud) pole seda imerohtu kunagi isegi maininud. Kadekopsid. Kõige toredam on muidugi see, et kaks päeva pehmekapsleid (liiga ogar sõna, et seda igal võimalusel mitte kasutada) ja mu põskkoopad olid jälle koobaste moodi. Väljus kõik, mis väljuma pidi :D Väiksed jääknähud veel on, aga hirmutan needki kohe imerohuga
minema. Mina 1: Haigus 0 !!!

Vaarekeselt tervisi!!

Vastlad jõudsid Palli tallu

Räägime vastlakuklitest. Läksin täna poodi, et laisa emana (piinlik tunnistada, et mõni Lootvina Naine nii teeb) tahtsin lastele mõne vuhvli ehk keemilise vastlakukli osta.....tegelt oli plaan, et ostan kotikeses rosinakukleid ja vahukoort ning proovin vähemalt nii osav olla, et ise vahutan need suutäied kokku :-D
Noh, kujutage ette, SELVER oli täiesti tühi igasugusest tavalisest kuklist kilekoti sees, mille koht saiariiulil. Ainult sildid, et seal oli olnud rosinakukkel ja vastlakukkel näitasid mulle, et ma olin oma "ainulaadse" ideega hiljaks jäänud :-/ No läksin siis selle valmisleti juurde: kas te kujutate ette, milline on vastlakukli kilohind? Jah, mitte see hind, mis suurelt selle nelja või kuue kukli eest maksad, vaid jah - kilohind? See kõikus 13-16 euroni. Mul võttis kokutama. Rääkimata, et see vahukoor seal peal seisab nagu tarretis ning sisu on tihti kuiv. No nii oli vähemalt eelmistega, mis kallim tõi perele eelsoojenduseks vastlatele.
Kõndisin siis mingi eri-mõtte sunnil selveri küpsetusleti ette, sest no minu plaanis polnud ju päriselt hakata Vaarikese taluperenaise tasemele ning ise kukleid küpsetama! Plaan oli neid kohe õhtusöögi magustoiduks mõnuga suus matsutada.
Ja seal nad olid! Värskelt küpsetatud, tuhksuhkruga ning soojad. Sildil - magusad kuklid - ja kilohind 2.49!!!! No ma hakkasin lausa hüplema kohapeal ja haarasin tangid ning ladusin kaheksa tükki kotti, haarasin vahukoore ning lausa jooksin kassa poole! Kuklid ju jahtusid :-D Kodus panin toorjuustuga pohlamoosi sinna sisse, pritsisin vahukoore peale, riivisin šokolaadiga üle ja voilaa........nii nad läksid:
08.02.2016

Lootvina Naine lihtsalt tantsis koos lastega!

Ära tegime, saimegi hakkama. Ja peab tunnistama, et oli ÄGE! Ka tegijana oli emotsioon positiivne! Nii lapsed kui emmed olid tegijad, tulid kaasa!  Kokku oli vast 15 last ja 5+2 täiskasvanut. Kuulutuse peale tuli seega neli emmet meile lisaks.
Tegime Vaarikese perenaisega lausa kõik nimelised topsid lastele joogipausideks, pakkusime sidruni ja pohlamarjavett ning kõik said kommi energiapatareide laadimiseks.
Täname väikest Hannat, kes laenas meile oma peolaservärve. Just seetõttu oli "just dance" eriti lahe ja minu Aksel oli selle värvilasermasina puldi ainuvalitseja, kes tellis vilkumise tihedust.

Kui kohad seadistatud, küljed venitatud, sissejuhatus muuseas räägitud, siis läks lahti.....me jõudsime kuskil 6 erineva loo saatel ennast tantsutada ja saigi 45 minutit nagu naksti täis....emmed olid võhmal, pidime lõpetama :-D

Venitasime külge, kõdistasime naabrit ja tänasime emmesid, kes kaasa tulid suure kätupladinaga :-D
Igal juhul tegime miskit oma lastele. Ja kui minu väikemees joonistab mulle sellise pildi, no siis olen rahul. Loodetavasti ka teised lapsed särasid ja siis säravad ka nende emmed. Rahul paistsid küll olevat, no kõik....no lapsed veel rohkem kui emmed :-D
Aksel joonistas mulle oma emotsiooni just olnud tantsutrennist!
05.02.2016, umbes tund peale tantsutrenni.

Panin  väikse videojäädvustuse kokku, kus on õrnalt aimatav meeleolu, mis oli meie tantsutrennis :-D

Kuidas üllatuse tegemine luhta läks!

Vaarikese talu perenaine on vaztikult haige. Rinnus pistab ja köha annab vaikselt tagasi. Palli talu vuristas talle retsepte, milles põhikomponente sisaldavad ained olid korralik Hispaania sidrun ja Eesti sita pääl kasvanud sibul. No mõni küüslauk päälekauba ning mett ja.....ja sealtpoolt telefoni ägiseti tati ja röga vahelt, et kõik on otsas! Pole midagi!
No Palli talu rahvas pani siis kokku kiire abipaki ning figureeris välja, et koolibussi peal on Vaarikese noorperemees (keda ma olin koolis näinud) ja kes oma empsile siis selle esmaabikraami ilusti kätte toimetab.

Nii, ootasime ilusti kell 15.50 nurgal bussikest. Vihma kallas, tuul mühises. Ilma tundub sama trööstitu kui halb tuju. Nagu buss peatus, tormas meie poiss bussi ja mina proovisin selgitada kahe selja tagant ehmunud bussijuhile, et kõik on korras, et kahtlase välimusega pruunis pappkotis on kaup ühele poisile!?! Aga keda polnud? Muidugi seda poissi. Seisime siis totaalselt lolli näoga hämmeldunult ja kohutvalt pettunud tunne ronis rinda, et nii palju plaanitud üllatus jooksis lausa kuuldavalt lörri (või siis porri, tänast ilma vaadates!).
Vaarikese talu ei võtnud isegi telefoni!?! Kui üritasin seletamatule seletust saada. Lõpuks sain. Vaarikese talu noorperemees mängib igal kolmapäeval lõõtsa hr Tartese juures Põlvas! Kohe andestasime kõik pettumuse oma südames, sest tegu on meie küla muusikalise uhkuse arenguga, kellest saab kõigi pidude tants ja trall nii hiljemalt paari aasta pärast! Seega palusime lasteaia panderollil sõita oma nurgast mööda, et sidrunid ikkagi Vaarikese rahva tee sisse jõuaks ning nende kastmed sibulata poleks! Aga vahva oli sellegi poolest! :-D
03.02.2016

Õhtusöök Palli talu moodi ehk vaese aja lahendused



Mul läheb veel "raskeks". Ma mäletan neid aegu, kui mu vend kasvas mühisedes ja pikkust tuli päevadega ning pann oli tal kõikaeg tulel. Minu ema on kokk ja külmkapp pidevalt sööki täis, võta ja soojenda aga mu vennale jäi sest ikka väheks. Ta oli praekartulite spets. Ja nüüd varsti saadan ma oma pojad tema juurde "ÕPPUSTELE", sest no varsti enam ei jõua :-D 
Anna ainult ette ja lihtsat ning head. Noorem nuttis enne laua ääres, et tal on kõht nii tühi, et KUI HEA LIHA koolis oli. Ta oli nii dzentelmen, et tegi koridoris lausa komplimendi kooli kokale, et küll see liha ikka oli hea! Kooli kokatädi oli lausa esimese hooga hämmingus. Ega vist enamasti palju komplimente niimoodi koridori peal ei tehta laste poolt! Oh, oli tore olla uhke oma galantse poja üle :-D (Kel muinasjutuvestja, kel meelituste lausuja :-D)

Mis muud jääb ühel viletsal emal üle, kui päästa õhtu viinerikastmega ning meelitada seda lapsed sööma erimoel ehk ebatavalise vanamoodsa meetodiga, mis on iga pereema õnnistus: puhtaks pärast pesta on ju vaid pann ja neli kahvlit :-D vaja vaid säästuleiba juurde ning lapsed lausa lakkusid panni puhtaks. Söök valmis 15 minutiga (seda koos sibula ja küüslaugu puhastamise ja koorimisega). 

02.02.2016

Jaago talu jagab kõhuhellust ehk HUMMUS

Hummus Inga käel. 
Pildi autor Jaago talu perenaine.

Käime meie Vaarikese talu perenaisega ju Jaago talu perenaise juures, Kurista külas (meie naaberküla Võnnu poole sõites) Saviõdagutel (hetkel valmimas ongi HUMMUSE-toos koos kaanega. Homme asume kaunistama....) ning sinna meelitas mind eelkõige hummus. Olin seda määret juba mitu-setu korda maitsta saanud Jaago rahval külas olles ja lauataga aega jututades, kuid ise ei mõista veel teha..... No lubadus lubaduseks, nüüd siis saatis Inga meile retsepti. Kuna ta tegi sellekohase humoorika ja hummusliku postituse oma blogis, siis jagan seda ka nüüd Lootvina Naise fännidega (no keda meil on ikka terve parv, on ju?) Igal juhul orginaal-lugu Jaago talu hummusest leiate siit
Ning tulge aga koos meiega Jaagole meisterdama ning oma loovust arendama läbi käelise tegevuse. Järgmise Vaarikese taluleiva söön ma omatehtud hummusega!
Seega juba ette POELIST:
- kikerherned
- sidrun
- vürtsköömen (jahvatatud)
- tahiinipasta (annan teada, kust saan! Igal juhul Eedeni toidukas polnud :-)
NB! Ja sul on selleks teoks vaja ikka korralikku blenderit!

INGA RETSEPT SIIS SEEGA: 1 purk kikerherneid (400 ja mistandongi grammi)
1/2 sidruni mahl
1 tl vürtsköömenit (lusikas triiki täis, mitte kuhjaga)
1 kuhjaga tl tahiinipastat, parem on röstitud seesamiseemnetest pasta. Suska lusikas purki ja ürita lusika külge rabada nii palju, kui vähegi mahub
0,5 tl soola
1 suur küüslauguküüs
oliiviõli nii palju, et tuleks pehme pasta
soovi korral serveerimiseks midagi rohelist, pildil olevale hummusele sekundeerib näiteks rukola.

Vala kikerhernestelt lohakalt vesi. Osa vett võib herneste vahele jääda, siis ei vaja retsept nii palju õli ja on kõhusõbralikum ja kergem. Iseäranis oluline on see siis, kui satud samuti hummuselõksu, mis paneb sind kraami lusikaga manustama :).
Vala blenderisse ning saada kõik ülejäänu järele. Vurista pastaks. Kui ei taha edeneda, siis lisa õli või sega lusikaga tükilisemad komponendid allapoole, blenderi lõiketerale ligemale. Mätsi koduleivale, ahjus soojendatud puri-tüüpi saiale võiciabattale ja lase hea maitsta.
Mõnusat hummusesõltuvuse väljaarendamist!

Lühiuudiseid Vaarikeselt


Proua Hane päevaüllatus
Panin just mõni hetk tagasi Pesamuna tudule ja tegin mõtteis päevast kokkuvõtet. Kuidagi hea päev oli. Ei tahagi pikalt peatuda sellel, et oleme Pesamunaga veel viimased tõbised oma kodus.
Alustame vanimast: Noor Peremees üllatas meid hommikul autos ...muinasjutuga. Olin just arutlenud iseendaga liiga kuuldavalt, kuidas ühel päeval on kevad (ja Palli talu korrastab juba kasvuhoonet) ning siis teed järgmisel päeval lõunauinaku ja ärgates näed- talv! Seepeale vestis Noor Peremees meile loo vaeslapsest ja metsast ja vanamehest, kes vaeslast aastaaegade kiirema vaheldumisega aitas. Lugu oli väga asjakohane ja toredasti jutustatud. Tegi hommiku mõnusaks ja no uhke tunne oli ka ikka :D
Preili panus päeva paremaks muutmisesse oli tema hommikune lihtsalt vahva olemine. Kerge käeliigutusega avati mulle lasteaiavärav ja paluti edasi astuda. Missugune viisakas noor daam ! :D

Väike Härra omakorda oli lasteaias valmistanud kaks maski. Ühe endale, ja teise, uhke sulgedega, Preilile :D

Ja Pesamuna! Pesamuna tegi täna esimesed käputamisliigutused. Oh seda rõõmu :D

Kõige ootamatuma üllatuse tegi aga...HANI. Tema otsustas täna õnnistada meid munaga. Elagu hani! (Tore teada, et ta ka sel aastal jätkusuutlik on)