erakordselt kuum ja palav päev :-D

Lahe. On ju? Sul on oma n-ö blogi, kus kirjutan nii tihti ja nii paljust kui hing ihkab. Mõni päev lausa mitu-setu-korda ja siis nädal otsa mitte, kui just meelde ei tule :-D

Täna oli mega-kuum päev. Tegelt lahe! Käisin vast kolm korda külma dušši all ja kasvuhoones tomatitaimi hõrvendades lasin voolikust kurke kastes endale ka veejoa peale! Vuhh. Kõik meie peres olid täna ligased higist või siis märjad kraaviveest, sest käis pidev veesõda ja see oli LAHE....

Täna siis sai sõpradelt veel maasikaid soetatud ning neid kolm tundi puhastatud. Tänane laar sai just korda tehtud (st sulatatud ja puhastatud) sügavkülma ladestatud. Sellest saab mitu head laari megamaitsvat piima-maasika-vanilli kokteili (Inga õpetas, sest nemad avastasid. Pole vaja mingit petti-keefiri, vaid blenderis segi pulssida tavaline piim, külmutatud maasikad ja vanilli ning suhkrut. Ning nagu koorene smuuti oleks, nämma.) Ja see on nüüd meie pere lemmik :-D Seega jaaniaeg ja maasikad käivad kokku...
 ostetud headelt sõpradelt ja enda maasude jaanikuu maagiline magus maitse....mmmmmm

minu aed täna, juuni kuus 2016 (hea võrrelda kevadiste piltidega:-)
oi, kuidas mulle meeldib minu kastimajandus :-) mu koerte ka, need ronivad nüüd lausa kasti peale, porrule pikutama. Mitu korda olen Mari (mu koera ema, kes elab nüüd ka meil) tabanud minu maitseainekastis, KARRI-taime peal magamas. Eks ta ole megahea radikuliidile, mis vana koera puusast vaevab? Oh.

alanud on maasikahooaeg...

....ja moos podiseb purki :-D
Lootvina Naine sai healt sõbralt maasikaid ja kuna see juhtus õhtul, siis puhastas korralikult neid nii kolm tundi :-D lapsed jooksid kausini ja jälle minema ja sõid nii, et kõrvad punased :-D 
On selline karm tõsiasi, et öösel töötaja ma väga pole ning seetõttu reisisid mu maasikad suurtes tupperware (mille eest tänan oma asjalikku ema, kes oskas nendes kasulikkust näha ja need mulle kinkis) kaussides keldrisse, ootama hommikut. No meie peres on nii, et ÕIGE moos on AINULT maasikamoos ja puhas - ei mingit rabarberit, vms pole vaja sisse surada, siis pole enam see :-) Aga see puhas moos tahab ju nii tohutult palju suhkrut, seega pole see väga tervislik?!? Nüüd öeldaks mulle kooris - pane sügavkülma, siis ei pea üldse nii palju suhkrut panema......aastaid on pandud ja tehtud ning sihtgrupp pole vaimustunud :-( Tahetakse seda tõeliselt vanamoodsat suhkrut täis puhast paksu maasika keedumoosi, mida vanaisa keldrist tõi pannkoogi peale.....ja no.....mida hing ihkab, seda ta peab saama - vähemalt vahetevahel :-) 

22. juunil oli see vihategemise päev mul ja hommik paistis küll vatine, kuid ilm järjest enam säras ning oli suurepärane. Mulle tuli külla PaloPiret, kes sai siis põhjaliku koolituse saunavihtade tegemise osas ning sai ka neli-viis väekat vihta tehtud: mina panin 9 erinevat puulehist sisse, kuid Piret tundis maagilist sidet number 8-ga ja no kes julgeb öelda, et Sinu tunne õige pole - alati tuleb enda tugevamast sisetundest lähtuda.....tee viht nii paljudest kui tunne ütleb ning vägi on kindlasti olemas....siis tegime veel nõgeseviha ja müntidest saunaviha ning peale seda hõrgutavat lõunasööki, millega me ennast hellitasime, läksime suistusauna ...........ja tegime seejärel rekordi....me olime saunas kokku 8 ja pool tundi. Jah, lugesite õigesti. Me ise olime ka üllatunud, kui saunast väljusime ning kellatunnid kokku lugesime aga kui on nii hea selts (lisaks käis otse Balticalt Pireti sõbranna Egle ühte leili võtmas:-), siis lihtsalt aeg lendab.......ja kõik see saunateraapia - sool ja sooda, siis mesi ning oliiviõli - järgmine päev oli nahk nagu "beebipepu" :-D Ühesõnaga oli väga naiste väge täis väekas päev....aitäh Piret ja läbijooksnud Egle :-D

kuulas Naisi köögis...

....Luunja Roosiaias (19.06.2016). Vedas oma armsa abikaasa kaasa, katkestas Merikese juubelikaskedest saunavihtade tegemise, värvis huuled ära, pani roosi pähe ning istus autosse. Oi kuidas oli rahvast. Lausa murdu. Sest vaata ilm oli imeilusaks läinud (no võrreldes eilsega) ja inimesed olid nagu mina....ootasid ja vaatasid, märge kalendris olemas ning siis - päikesepaistes - nüüd lähme :-D

Mina tark, olin ilusti kaltsuvaiba ja villase pleedi kaasa haaranud ja see tuli VÄGA kasuks, sest istumiskohti polnud juba pool seitse enam ühtki.

See oli minu jaoks esimene kontsert Luunja Roosiaias. Ma olin palju kuulnud ja mitmed korrad juba minemas olnud aga noh..... nagu ikka, eks ju? Nüüd jõudsin siis kohale. Ja ei kahetse. Kõige enam neljast naisest köögis meeldis mulle "rootslanna" - kõrvupaitav anne rääkida huvitavalt ning nakatavalt, nii et jääd kuulama.....

Roosiaed on tõenäoliselt ilus koht (ka ilm oli mõnus), kuid minu jaoks ikkagi suur. jah, no mulle meeldivad eriti väiksed ja stiilikohad....ma arvan, et Lootvinas oleksid need Naised köögis olnud palju paremad.....neile kuidagi ei sobi suured lavad, kõlarid, mikrofonid ja massides rahvast....aga see on ainult minu arvamus...ainult minu.
Ja nende laulud kõlavad Minu köögis ikka ja jälle..... :-D

tegi peokorralduse teisele Lootvina Naisele!

Jah :-D Meie Merikesel oli sünnipäevapidu ja ta julges paluda minu abi. Ma olin nii meelitatud sellest usaldusest ja tema vaprusest mind usaldada, sest Sa ei tea ju kunagi, mida keegi võib kokku keerata. Teeb su peost hoopis mingi palagani või midagi ebameeldivalt robustset...no võimalusi  on palju, kuidas on võimalik pidu ära rikkuda. Ma südamest loodan, et ma ei saanud halvaga hakkama, vaid hea peoga :-D No tagasiside oli julgustav, et mitte hakata maha salgama, et pidu tegin :-D
Kuid kõige rohkem tahan ma öelda, et LUST ja RÕÕM oli teha pidu sellisele seltskonnale. Merikesel on imearmsad sugulased (mis on üks suur erilisus üldse minu arust) ning vaimustavad sõbrad ning imetoredad lapsed! See oli kõige südamlikum ja siiram ning täis armastust, hoidmist ja lugupidamist sünnipäevapidu, mida ma korraldanud olen.
Mind aitas Priksi Ene, Mooste naine, kes tõmbas lõõtsa, tegi ka mänge ja seltskonnatantse ning laulis rahvaga. See on juba mitmes koostöö Enega ning tunnistan, me sobime hästi - tema energia kõlksub minu omaga kokku. Igal juhul hoiatan, meie tehtud peol ainult süüa ja istuda kohe kindlasti ei saa, hea kui süüa üldse jõuab :-D
Kohe suurt rahulolu aga pakkus minusugusele Lootvina Naisele atmosfääri loomine.....jaaa ja see oli suur väljakutse meie külakeskuses. No seal peab kõvasti loovust, närvi, julgust ja silma olema, et luua hubane, südamlik ja romantiline õhkkond. Aga väljakutsed mulle meeldivad ning ma tegin oma parima :-D Nagu te kollažilt näete, siis väheste võimalustega annab teha ikka küll. Suvi on muidugi parim aeg....lilled, kased, pitsid-satsid, päike ja torm....ja, ma arvan, et me olime Lootvinas üks ainumasi kohti kus elektrit oli :-D Ümberringi oli terve Lõ-E katkestusi täis ja meil siras - kartul kees, lambid põlesid ja kohv oli kuum. Ja isegi hiljaööse sai makimuusika mängida! Toitu tegi ja serveeris Ah-Ja Pubi ning nad on oma tuntud headuses. Kõik oli supermaitsev ning teenindus oli samuti korrektne ning sõbralik. Ja tordi Merikesele tegi muidugi meie Lootvina naine Vaarikeselt...klassikaline sefiir, nämma. Päriselt - vahel oli kohupiim ja omakanamunadest biskviit, kus vahepeal vallatult su suhu hapuka maitsega sulasid punased sõstrad....mmmmmm......
Tegelt on Lootvina külakeskus ilus koht, kus suvepidu pidada, peab vaid pingutama aga seda on iga peoga. Kui tahad, et Sinu pidu hästi läheb, siis ära punnita üksi, leia kogemustega abiline. Tegelt ka. Te ei kujuta ette, kui vastik on maksta suur raha toitude eest, kuid sisu peol pole....pärast on tühi tunne. Tahtsid ju pidu aga.....nagu miskit oli ja ei olnud ka :-D Õige abilisega aga tunned Sina, sünnipäevalaps, end printsessina ning saad nautida, ei pea närveerima ning pärast on hea ja kordaläinud tunne nii Sul endal, kui külalistel. Ma südamest loodan, et olin Merikesele õige abiline ja ta tundis end printsessina sel õhtul. Minule endale meeldis väga see romantiline suvepidu. Ma arvan, et see oli minu jaoks üks mõnusamaid pidusid üldse meie külakeskuses!
Aitäh Merike usalduse ja võimaluse eest!

Ma hakkan suurena Peeter Paaniks



Purnauhh, ei saandki tantsida ja hüpata ja trallida. Täiskasvanute värk oli hoopis. Aga hea. Minu maitse. Nagu, kui sulle meeldib kartul ja meeldib muna, siis sa armastad kartulisalatit. No ja kui sulle meeldib teater ja sümpatiseerib Janno, siis ... see tänane oligi lihtsalt õige komplekt. Ma ei saa öelda, et sain, mis tahtsin. Aga kuna ma täpselt ei teadnud, mida ma tahan, siis tagantjärele võib ju sõnastada, et jaa, ma väga tahtsin seda. Ilmselgelt on kell liigpalju, et end filosoofiliselt väljendada.
Lühikese sissejuhatuse lühikeseks kokkuvõtteks: mul oli täna õhtul tore, huvitav, oma, ja hetkel on ikka veel hea tunne sees. Tänud, Janno!
Aga selle täiskasvamisega on mingi asi. Nagu ma millalgi juba mainisin, siis tean ise ka, et ma pole hea näide täiskasvanust. Mind ennast see eriti ei häiri. Mõnikord harva tundub, et teisi küll. Õnneks väga harva. Et veel olukorda võimendada, tulid eile külla kaks põhikooliaegset tüdruksõpsi (taaskord, ma ju tead, jeebum, et nad on sama vanad kui mina! Ja see vanus pole enam- tüdruk, aga vanasti me ju olime tüdrukud). See oli nagu mingi Tagasi tulevikku film. Igatahes tuvastasin, et mu eneseteadlik vanus jäi stoppama kuskil 15 juures. Jep, peaaegu dinosauruste ajal. Niisiis olenemata dokumendil olevast vanusest, näonaha vajadusest kasutada juba varsti 30+ tootesarju ja asjaolust, et mu ema on digimuutunud neljakordseks vanaemaks käitun ma mingites olukordades täiesti süüdimatult nagu 15-aastane. Ahaa, aga õnneks pole ma ainus. Mul on paar peotäit klassiõdesid, kes on sama ogarad. Veidraks (kõrvalseisjate jaoks) läheb olukord siis, kui ma mõnega neist avalikus kohas trehvama peaks. Jumal tänatud, et ise ennast kõrvalt ei näe, võibolla oleks piinlikki või miskit. Peremees on olukorraga leppinud ja aastate möödudes esineb temapoolset silmade pööritamist aina vähem (või on ta silmad paranenud....). Ta tegelikult on ise ka natuke mitte täiskasvanu. Näiteks osaleb ta vahepeal söögilauahullustes ja lüristab lastega võidu suppi....ja võidab. Tema kasuks räägib see, et avalikkuse ees suudab ta täiskasvanuna ka käituda. Teeskleb, ma ütlen.
Aga ma hirmsasti tahaks pärast tänaõhtust koosolengut, et keegi küsiks mu käest : kelleks sa suurena saada tahad? (aga kuna ma juba olen suur, siis loomulikult keegi ei küsi) ja nii väga tahaks  varbaga vaibaäärt urgitsedes ja suukõrvuni näoga peenikesel häälel iitsatada, et NÄITLEJAKS. Aga taaskord, ma ei saa seda ju öelda, sest nooo, niimoodi ju asjad ei käi, et hakkad lihtsalt lambist näitlejaks (kui sa just Anu Lamp pole või siis mõni teine üliandekas tegelane). Variant on end kuhugi lavale sokutada ja siis avastada hiljem videosalvestust vaadates, et oohh jumal, sa näed ja ei mürista. Avastada andetust noh. Sest mõni aeg tagasi tegin ma näiteks kohutava avastuse, et mu kere ei suuda muusika rütmis mitte midagi teha. Ja ma vaeseke käisin teismeeas diskodel ja puha ja arvasin, et olen vähemalt sama hea tantsija kui kõik teised.....Ääääh, eip. Käisin isegi poetantsu kursustel. Tasulistel. Palun vabandust, emps, see oli küll tõeline raharasikamine. Igatahes, olles nentinud fakti, et minu väline fassaad ei allu musikaalsele distsipliinile, olen ma end rõõmuga tantsuhetkedest eemal hoidnud. No kui pole antud, siis pole antud. Ma mõtlen, et kui teatriga sama kogemuse saaks, siis äkki ma ei peaks õhkama ja unistama, kuidas minust saab suurena näitleja. Janno, muide, teatas täna, et kõõõõik oskavad näidelda. No las ta usub :D
Muidugi on olemas ka teine variant. See, et ma vaikselt unistan edasi. Ja kui lapsed on suuremad, siis astun Peremehega koos rõõmsa näoga Viiskude seltskonda (eeldusel, et V-K Tantsutädi on tänase jutu unustanud) ja ei tee väljagi, et mul on Peremehega kahepeale kokku oma 5-6 vasakut jalga; ja liitun mõne hullumeelse näitetrupiga (normaalsed ei võta vast mingeid suvalisi võõraid vastu) ja tuuritan mööda Eestit vähemalt sama intensiivselt kui Minejad. Ja kõige selle juures usun ise, et ma olen niiiiii hea :D


Vaarikeselt

Draamatunni pildid ja Palli talu perenaise mõtte leiad SIIT

aeg saunaviha maagiat teha....

Kohe-kohe ukse ees on JAANIPÄEV ning igal aastal olen tahtnud maagilisi saunavihtu endale kuuri
valmis teha, et paastumaarjapäeval oleks vägine tervendaja ning õhustikulooja olemas......aga siiani on kaseviht see olnud, mis käevahel......kuid sel aastal ärkasin õigel hetkel. Maagiliselt heaks kuupäevaks loetakse ka kolmapäeva 22. kuupäeva......seepärast sel päeval ma metsa lähen ja võsa vahel, puugitõrje peal, oksi hakkan korjama, tänades maaema, loodusväge, Loojat....tänades puid, kes oma energia mulle annavad...
Kuna mulle aga meeldib hea seltskond, siis kutsun Sind endaga ühinema, kel on tunne ja võimalus. Kui soovid endale ka seitsmevägise saunaviha koju viia, siis tule seltsi :-D Kuid loe kindlasti enne Manaratas leheküljelt saunavihtade maagia ja tervistava võime kohta, siis tead ka.... :-D

Ilusat jaaniootust meile...rahu, armastust ja positiivset energiat!

Vaata saunaviha maagia kohta väga mõnusalt lehelt SIIT, et mis ja milleks ja kuidas.....

Veel on tore leht FB Suitsusaun

NB! AINULT KUIVA ILMA KORRAL LÄHEN METSA :-D
NB2! Palo talu Peretütrega on suur tahtmine väekad vihad kohe suitsusaunas praktikas ka käiku lasta: proovime nõgese-, piparmündi- ja muidugi värske kase vihta. Teeme suhkruse kehakoorija ja mmm....kas Sina tahad ka naistesauna saada, noo siis helista. Asi toimub kuiva ilmaga kella 11-15ni!

alustab oma aiamaa saagi eest võitlust.....

Algab! Nad kõik on valmis. Proovivad juba nokkade tugevust ja tiibade kiirust. Ootust on õhus tunda. Esimesi punapõskseid sihitakse nagu kullateri Vanas-Läänes ;-) Seega alustas Lootvina Naine preventsiooni ehk siis anastas mehe plaadikogu ning riputas selle aiapidajate grupi soovituste järgi oma maasikapeenra kohale. Valmis lausa - minu silma järgi - kunstiline installatsioon :-D ja kõik nii ÖKO, sest kasutatud on vanu hernekeppe, Inga käest saadud vana kangaääre ribasid ja kriimudega ning moest läinud muusikaga CD-plaate (seda muidugi mitte mu mehe arvates:-)...on ju öko-möko? Muidugi ma loodan, et mu koer selle kunstiga minema ei jookse, helkivad plaadid selle sinise kangaribaga kaelas lohisemas :-D
Muide, neid esimesi ootavalt sihivad ka kaks paari silmateri, kes käivad juba teadlikult kahel jalal luurel ning loodavad tiivulistest kiiremad olla. Kui mõelda ja kalkuleerida tahtjate hulka ja sihikindlust ning ajaressurssi, siis lootust saada kodust punast maasikat on 0,8%. Tuleb vist jälle "ökokasvatajate" põlluäärt väisata ja raske raha eest osta maasikaid....., et ise saaks marja suhu pista ning miskit purki ka jõuaks, rääkimata sügavkülmast. Meie talu maasikamoos sai otsa juba veebruaris. Isegi hästi läks...

Läheb põnevaks....

Jeeei!!
Nii elevil olengi.
Ma ütlen, see Margamarju on üks hea väetis. Kui ma siin avalikult ei kirjutaks, siis ütleksin, et vähemalt sama hea kui kanakaka. Aga kuna ma siin siiski avalikult kirjutan ja mõni kindlasti seda loeb, siis võibolla pole see kõige esteetilisem võrdlus. Igatahes tuleb talle hea seeme ette sööta ja ta kasvatab sellest prauhti, hetkega....bambuse (vist oli bambus see taim, mis väga kiiresti kasvab). Vinge. Käisin ja virisesin, et miks ainult draamaringi lapsed saavad toredaid asju mängida, aga meil siin külas pole miskit toredat teha. Täiskasvanud tahavad ka ju mängida! Ma pole võibolla kõige parem näide ühest päris täiskasvanud inimesest, aga ikkagi. Vigisesin, mis ma vigisesin, aga oma draamatunni ma kätte sain :D :D :D  Juba järgmisel nädalal tuleb superman Janno ja teeb täiskasvanud inimestega toredaid asju. Mul pole halli aimugi, mida täpselt. Isegi mitte õrna ettekujutust, aga ma olen iga oma keharakuga surmkindel, et see saab väga lahe olema. Lahe ja muhe ja mõnus. Ja nagu plakat väidab, siis värskendav. Mina lähen (kuigi Peremees küsis läinud neljapäeva õhtul juba ohates, et kas nüüd on mõneks ajaks üritustega paus... :P) Marju peab ka tulema. Ja mõni tuleb veel. Aga meid mahub tegelikult veel mõni. Nii et Sina, kes Sa kardad esineda ja mõtled, et jeebum, mina küll teiste ees miskit teha ei julge, tule kindlasti! Just SINA! Pealtvaatajaid ju pole ;) Ja Sina, kes Sa kooliajal oleks ka tahtnud klassinäidendis kasvõi kuuske mängida, aga keegi ei palunud Sind ja ise ka ei tihanud end pakkuda, tule Sina ka ! Näidendit vist päris tegema ei hakata, aga ma loodan mingit head maitset küll suhu saada. Ja Sina, just just Sina, kes Sa oled nii teatrikauge, et ei suuda meenutada, mis linnas Vanemuise teater asub, tule Sina ka ! Nii vahva, kui meid oleks mitusetu ja kõik oleks täitsa oma tegu ja nägu. Lähme mängima! Ma ei jõua ära oodata. Tulete minuga, eks ?! Marjule tuleb helistada-kirjutada. Ta peab arvet, et palju meid kokku tuleb. Mul ka hea teada, siis tean, kui suur kringel vaja teha. Ja ärge üldse laske end segada plakati kirjast, et jant on mõeldud ainult Lootvina naistele, Phääh, meesisendid võivad ka kampa lüüa. Ja kõrvalkülarahvas. Ja nende kõrvalkülarahvas.
Varsti näeme!


Lootvina Teatrikevade lõpetuseks - Janno Puusepa draamatund!

Ja oligi neljapäeva õhtu käes. Huvitav oli, kuidas osalejad muutusid - need kes olid juba ammu kirjas, korraga ei saanud tulla ja need, kes olid kahevahel ja lausa ei pidanud tulema, olid korraga kohal :-D Kooku öeldes, mul on NII SUUR RÕÕM, kõigi TEIE üle, kes tulid ja meiega selle õhtupooliku veetsid. Minul oli tore, mu abikaasa ütles, et: "no lõbus oli!"
Janno rääkis oma kogemustest ja teatrimaailmaga tuttavaks saamisest ning elust-teatrist, selle seostest..., kuid kui hakkasime tegema etüüde, siis läks alles huvitavaks. Kõige enam üllatas mind minu endine boss, kes teatas - no tema ei oska ja ta jäägu üldse vahele - ja kui siis n-ö laval oli...no siis ta isegi ei üritanud "näidelda" ja SEE oli kõige parem :-D Nii loomulik, elust-enesest ja liialdamata - ma ei saanud aru, miks ta mul Võnnu rahvateatris ei olnud?!? Tuleb tegemata jätmisi parandada ning uus trupp luua :-D Võtame ta seekord Lääniste Külaseltsi külateatrisse...ideest sünnib mõnikord elavaid asju :-D
Aga meie õhtu oli värske - maasikad, murelid, värske kurk joogivees ja piparmünt ning konservvirsikud ja mõned eksinud šokolaadikommid koos pirni ja õunaga....mõnna ja nämma....
Viisin Janno pärast koju. Ta oli rahul, ütles, et mõnus selts ja ehedad inimesed ning loomulik soojus....:-D mul on salakaval plaan teda Lootvinas "kodustada"....annet tuleb kasutada ja tööle rakendada, nii kuidas saab...

Aga siit siis väike pildireportaaž:
.........................................................................................................................................
alustame sokkidest :-D elle kinkis mulle sokid kirssidega tänalõunaks ja siit sai alguse üks mõnus sokiteema tänasesse õhtusse, kõik sokid said sõbraks ja sosistasid koos oma asju....

kamin, põrandalamp valguseks, mugavad kotttoolid külje all ja hea käsipõsakil lamasklemine....

...palun hakkame sättima suhu maasikaid ja muud head, mis laual on...naised valmistugem:-)...

.....noored naised valmistuvad kotttooli vallutama.....
 
janno: "tegelikult on kõige tähtsam eesmärk! mis on su eesmärk?"


.....hakkas mäng: marek ja kati on toonekured. marek: "kas sa hoiad neid soojas ikka!?"....

...ikka toonekured. kati: "kuna sa mulle konna ei toonud, siis nüüd on minu kord pesalt ära lennata!"..

....vahete vahel on vahede vahel vahed vahel....

.... etüüd parmudest ja politseist, kuhu on segatud rattad ning säästu kanged.....
...aga pakume neile ka.....

.....ei, see ei tööta, jääme ilma......

........sinu oma läks ümber ja minu oma on otsas......


.....orginaalsus on haruldus, innovatsioon on harva, lähedust ja soojust saab alati, kui tahta vaid....

Mis juhtus?!

 
Istun siin. Üksi (väga erakordne olukord. Olen omandanud müstilised võimed võluda kõik neli lapspräänikut väljapoole koduust.) Lürbin kohvi ja näksin poest soetatud ciabattat. Selle, mis ma eile hommikul küpsetasin pistsite te, armsad sõbrad ju nahka :) Ja mõtlen terake sellele, kuidas Margamarju oma terrassil ka kohvi joob....JA MINU VIIMAST VÕILEIVATORDITÜKIKEST SÖÖB!!! Elu on kohutavalt ebaõiglane. Aga samas, ma ju sain korraks seda torti nuusutada, asi seegi.
Eile oli mõnus. Ma tean, et sellest ei tule nüüd kaunilt läbimõeldud jutt, aga kui kohe kirja ei pane, siis tulevad uued muljed peale ja ongi jama platsis.
Eile oli mõnus. Juba päev läks toredalt. Tegin endale kolmapäevaõhtul päevaplaani neljapäevaks. No et mis kell ma mis määret ja asja tegema hakkan. Et natukenegi oma kaootilisust ohjata. Prffff. Hommikul kell 10 olin ma juba totaalselt oma graafikust maas. Aga kuna lõpuks sai kõik õigeaegselt valmis, siis võin teha kokkuvõtva järelduse, et olen arenenud küll :D juhuuu!!
Kuna (eeet, tegelikult tahaks rääkida ainult eilsest õhtust, aga ei saa kuidagi mööda muudest asjadest) viimasel ajal (väga kauakestval ajal) meie majas süüa ei tehta (mina ei tee ja teised ei tea, et nad oskavad teha), siis kõik peale minu käivad zombistunud näljaste nägudega ringi. Millalgi nägin ühte lastest paljast saia söömas. See on midagi erakordset. Igatahes Pesamunal sai vist olukorrast küllalt ja ta leidis, et hommikusöögiks oleks mõnus üks sent nahka pista. Kahjuks ei oska öelda, kui näljane ta täpselt oli, et kas oli ühe- või kahesendine. Aga kõhtu see jõudis. Käisime isegi fotojäädvustust saamas sellest. Õnneks tunneb nubin end hästi, ärge muretsege. Aga määrdemeisterdamise kõrval pidin seda nööbikest (aah, mis hellitusnimi. Nööbid võivad ju samamoodi allaneelatud saada :S) poole silma-kõrvaga pidevalt jälgima. Muidu üldiselt oli ta Noore Peremehe talutada. Unustasin, kuhu ma tahtsin jõuda selle jutuga.....Kõik sai valmis!! Ja taaskord enesearengu valdkonda käiv-ma suutsin autosse pakkida KÕIK asjad, mis külakeskusesse kaasa tuli võtta. See on isegi erakordsem ,kui saia sööv laps :D Nikerdasime, meisterdasime, paigutasime, maitsesime (Marju maitses, ei kommenteerinud, ainult mõmises nasaalselt) ja esimeste külaliste saabudes olime peaaegu valmis. Teate, kui toredad inimesed meil külas käisid?! Mul on tunne, et tuleb avada mingi punkt toredatele inimestele. No et ma (teised võivad ka, muidugi) seisan seal punktis ja siis võivad tulla kõik toredad inimesed ja olla nii armsad  ja naeratavad ja sõbralikud ja ma saaks neile kõigile vastu naeratada (ja tükki kooki pakkuda :D) ja siis nad saaks uuesti vastu naeratada. Mul oli eile täielik patareitunne. Korralik positiivsuselaeng. Ma jätkuvalt imestan ja samas hindan kõrgelt seda, et keegi ei pannud pahaks vilumusetust tellitu serveerimisel, no et koogi jõudmine taldrikule võttis umbes sama palju aega, kui on kestnud see sajandi armastuse film, ja et ma vahepeal unustasin ära, kus asuvad kohvitassid ja et vahepeal poleks tahtnud üldse tellimusega tegeleda vaid lihtsalt vaadata ja nautida neid ...toredaid inimesi. Kust te kõik tulite, ma ei saa aru?! Kahju, et tuttavat rahvast nii kesiselt oli. Me ju ootasime teid ka, armsad kõrvalkülaelanikud ja nende kõrvalkülaelanikud. Aga järgmisel korral, eks :D
Etendus oli nii hea. Nagu ma hommikul Margamarjuga lobisedes juba aru sain, on mu omadussõnasalv väga tühi, nii et ma parem ei hakka rohkem ütlema. Tahaks vaid kunagi veel näha seda tükki. Aitäh, Janno!
Etendusega sai minu õhtu läbi, sest Pesamuna andis märku, et ta on jätkuvalt meie pere hoiupõrsas ja tuleks igaks juhuks veel ülesvõtteid teha. Sõitsime Tartusse, tegime pilti, tulime koju. Ootame nüüd. Mõne päeva pärast lähme jälle pilti tegema. Lõpuks saame seinale toreda pildiseeria. Aga arsti sõnul on tõesti kõik korras ja küll me oma viimase penni kätte saame.
AITÄH!
..
Janno Puusepp (paremalt teine :-) ja "Minejad" Lootvinas 9.06.2016

Lootvina Võileivakohvik ja Vilde teatri etendus "Minejad" 9. juulil - KAJASTUS!!!


 Emotsioon on suurepärane. Nii tore (tagantjärgi) on tunda, et suutsime külalistele emotsiooni luua. Enne seda on palju närvikulu ning tööd ja vaeva. Uskumatu aga keegi, kes pole üritust SÜDAMEST korraldanud, ei saagi aru saada, mida see töö tähendab...palju nüansse ja läbimõtlemist, kuid suur rahulolu, kui lõpuks kõik kokku kõlksub ja  inimesed rahule jäävad ning seda VEEL väljendavad ka (no siis on eriti hästi tehtud :-) eestlane ju ei tule eriti niisama midagi ütlema....)

Meid külastas Lootvina Teatrikevade teisel üritusel natuke üle 60 inimese ning meeleolu oli ülev, sest Vilde teater mängis nii läbi pisarate kui läbi naeru. Etendus oli tõeliselt HEA! Võileivakohvik tekitas nii hämmingut kui sooja vastuvõttu. Leidus nii mõnigi härra, kes arvas, et selline kohvik võiks siin pidevalt avatud olla :-)  Vaarikese talu Perenaine sai fantastiliste võileibadega hakkama. Minu tordi-koogikesi kiideti ja Ala talu Perenaine korjas kassa kokku ja arvutas tulud paika. Külakeskuse Perenaine avitas hoolega pesta ja kasida ning küüris nõusid  peast hoolimata.....tänu neile hoolsatele, sai enamus tohutust nõudelasust pestud....mina oleks küll sussi seinale visanud, jalad olid nii väsinud :-) Tore õhtu oli!












TÄNAME:
*Mudaku talu mehi, kes pinke laenasid ja tassisisd :-D ja Perenaist, kes Vaarikese lapsi aitas hoida....

*Ala talu Perenaist, kes kassapidajaks jälle kehastus

*Külakeskuse Perenaist, kes oli suurepärane nõudepesija.

*Lootvina Peremehi, kes keskuse puud kuuri kiiresti toimetasid, et plats kena oleks külaliste vastuvõtuks...

*Vaarikese ja Palli talu Peremehi, kes selle kõik välja kannatasid (laste kasimise ja kantseldamise, sel ajal kui naised toredatele võõrastele süüa tegid  ning pakkusid ning oma pered näljas olid)

*Agenda PRO OÜ sponsorluse eest (plakati värviprint)

*SUUR KALLI Jannole ning näitlejatele :-D

*SUUR AITÄH kõigile, kes tulid, olid ja nautisid.
LOOTVINAS ON LOOTUST!

Kuula meie Lüpsiaja ürituse raadiointervjuud!

26.05.2016 hommikul tegi Meelis Käo (raadio Marta FM 100,7MHz) Lootvina Naisega raadiointervjuu. Täna sain selle ka failina kätte, et teha see teile järelkuulatavaks :-D Varu 15 minutit, kui viitsid kuulata!
Taustaks panin intervjuule aga uusi pilte. Need tegi meie omaküla mees Aivar Ein! Täname :-D      
Ja nagu intervjuus öeldud - ootame teid juba 9.juunil kell 18.30 (võib ka juba 18 jõuda, proovime kohvikuga valmis olla) Võileivakohvikusse ja vaatama Vilde teatri etendust "Minejad" (pääse 5€ ja tuletan meelde, et tegu ei ole lastele sobiva looga).
Tule ja aita edendada külaelu :-D


teostas esmakordselt tordibuffeed!


Palli talus toimus suursündmus. Meie onu sai 65 ja selle puhul võõrustasime külalisi - häid sõpru ja pereliikmeid. Minu, Palli talu Perenaise, hooleks jäi magusad kilod. Vaarisin terve reedese päeva köögis ja küpsetasin kokku kuus kooki, millest ühe sõime reede juba prooviks ära - see oli jahu- ja suhkruvaba šokolaadikook, mis tõesti oli hea - see sai ka sünnipäevaõhtu hitiks - kokkuvõtteks oli elamus mõnus. Külalised olid erutatud valikuvõimalusest ja hea meel oli näha, et prooviti erinevaid ning kiitus paitas kõrvu. Seega soovitan šnitti võtta - üllatage ka oma külalisi mitme väikse koogiga! Kui koogid-tordid on erinevad, siis igaüks leiab midagi oma maitsele - kes ei söö šokolaadi, kes ei armasta vahukoort või ei talu maasikaid....erinevate kookide puhul saavad kõik miskit erilist! Vaeva on kõvasti, kuid külaliste (kes ju head sõbrad või kallid pereliikmed) üllatus ja sära on tore....

Lootvina Teatrikevade JÄTK: ootamatu üllatus!

Neljapäeval, 9. juunil kell 18.30, avatakse Lootvinas järjekordne teatrikohvik ja seda VÕILEIVAKOHVIKU nime all. Pakume eriliselt ilusaid ja loomulikult maitsavaid võileibu ning ka magusat kindlasti! Tule varakult, sest kell 19 hakkab etendus ja saalis on kohti jaopärast :-D FB ürituse lehe leiad siit, kuhu ennast osalejaks märkida :-D


Suure ja ootamatu üllatusena aga aktiveerus Vaarikese talu Perenaine ja "rääkis meid ära" Jannoga: "...et kaks ei saa jääda kolmandata :-D!"

Erilise sündmusena ja ainukordse ettevõtmisena ootame just naisi, kuid ka mehi ei jäeta ukse taha, üheskoos mängima! Tulge nüüd ise osalema, ise osa saama ja ise mängima draamatundi! Julgust peab olema oma elu põnevaks teha. Tegemist on ägedate ühiste mängudega, millega saavad kõik hakkama, kui vaid tahavad! Oleme koos ja naudime seltskonda. Suhtleme otse ja õpime ennast paremini tundma. Tegu on täiskasvanute mängutunniga. Lastel oli oma draamaõpe koolimajas :-) Osa võivad võtta igas eas tegijad. 

Registreeri end osalema telefonil 5257058 või FB Lootvina Naiste tegemiste leheküljel või saada sinna sõnum! Kohti draamatundi on vaid 12. Kindel on, et naerda saame nii, et kõht valus ja koju lähme hea tujuga ning lubame, et miskit sellist pole sa varem teinud!

valmis Lootvina Naise esimene lühifilm: "Mälestused nõukaajast!"

Tegemist on amatöörliku esimese lühifilmiga, mille eesmärk oli rahva käest küsida eredaid mälestusi nõukaajast, et kuidas ja mis. Eriti kolhoosi ja söökla teemadel.

Täname kõiki inimesi, kes olid nõus kaamerale jagama oma mälestusi ning AITÄH noorreporter Henrile!

Kestvus: ligi 17 minutit.
Kaameratöö: Henri Karmiste
Monteeris: Marju Marga
Koht ja aeg: Lootvina 26.05.2016, kui toimus stiiliüritus Kolhoosikohvik ja Luunja Aidateatri etendus "LÜPSIAEG"