Täiesti teemaväline pilt. Aga jube armas, onju :D Teadmiseks neile, kellel on kehv nägemine, nagu mul näiteks- pildil on lumi...ümber küüliku. |
Peremees sõi kõhu täis, pani Pesamuna magama (!?!!!) ja vaatab nüüd naabrite juures "Visa hinge". Ma tahaks ka näha, sest Bruce Willise vägiteod käivad jõuluvaheajaga imeliselt kokku, aga paraku peab keegi kodu valvama. Sest noh, lapsed magavad ja küünlad põlevad. Ja lihtsalt pole südant küünlaid ära puhuda. Arusaadav, eks :)
Naasesime täna lõuna ajal minipuhkuselt. See pole küll õige sõna meie kogemuse kohta, aga paremat ei tulnud ka pähe. Nimelt oli meie imeilusa kuuse all sel aastal vaid peotäis pakke, millest üks siis paberrull, mis teatas, et kogu pere vurab (kõigi ootuste kohaselt Naabriproua võrratu autoga) Kubijale SPA-sse. Ja ööbib seal hotellis. Planeerisin seda ajastust hästi läbimõeldult ja pean end kiitma, see oli tõesti väga hea :D Laupäeval jõulutasime, pühapäeval lebotasime ja esmaspäeval pakkisime, tänitasime, kordasime reegleid, pakkisime uuesti, otsisime asju, mis meie meelest pidid juba pakitud olema, pakkisime asjad uuesti ümber nii, et igal lapsel oli oma kotike, avastasime, et Pesamuna oli oma koti juba vahepeal lahti pakkinud, diskuteerisime Peremehega selle üle, miks mul on vaja võtta iga kehaosa jaoks eraldi pesuvahend ja miks ma ei taha end pesta tema dušigeeliga (eeem, sest ma ei taha lõhnata nagu meeš), kontrollisime üle broneeringu aja (sest minu puhul oleks võinud vabalt juhtuda misiganes valestimäletamist), tutvutsasime lastele meie puhkuseplaani (et millal me ujume ja millal ja kus me sööme jne jne) ja hingasime sügavalt sisse. Vähemalt kahel korral ENNE autosse istumist tuvastasin ma Peremehe pilgust midagi surmahirmu taolist. Loomulikult ei kavatsenud Pesamuna ja Preili teha autos seda lõunauinakut, mis mul neile plaanitud oli. Pool tundi ei lähe arvesse, sest korralik uni kestab tunde. Algus polnud paljutõotav. Hotelli vastuvõtt oli väga meeldiv. Ja õnneks ei naernud keegi meid hotellindamise kogenematuse pärast välja. Peatusime savisviidis. Lapsed olid nagu...noh ootuspärased vist. Katsetati läbi kõik reguleeritavad lambid, voodi vedrustus, telekas, diivan, ägiseti mullivanni nähes ja palju muud. Totaalne vaimustus. Väga raske oli neid ohjata, aga andsime siiski parima, et hotelli vara jääks korda ja kauniks. Pärast veemaniakkideks transformeerumist suundusime vee lähedale. Palju suhteprobleeme tekitas lift. Lõpuks põgenesime Peremehega tekkinud probleemide eest...treppi kasutades :) Oi kui mõnus oli sulistada. Mulle väga meeldisid need väiksed veesilmad. Peab mainima, et veekeskuses oli laste haldamine päris...käepärane. Nad olid igal pool jälgitavad. Sauna võib öelda, et ei pääsenud, sest Pesamuna ei osanud veel saunamõnusid nautida. Üks ja vist suhteliselt ainuke miinus oli VÄGA libe põrand. Ma tean, et igal pool on alati need sildid hoiatusega libedate põrandate eest, aga seal olidki nad reaalselt nii libedad, et kaks väiksemat pudinat isegi mu käe otsas rippudes pidevalt jalad alt kaotasid. Plätusid meil SPA-võhikutena polnud. Õhtusöögile läksime Ränduri Pubisse. Seal on tuttav ja hea toit. Täiesti hämmastav oli meie lapskonna eeskujulik käitumine, vaatamata teatavale väsimusele ja koledale näljale. End hotellitoas püreest täispookinud Pesamuna sõi ära poole minu praest. Ja kuigi teenindaja hoiatas meid, et poiste jaoks on valitud Ränduri pasta liiga suur ports, siis Noor Peremees hingas oma prae sisse ja tegi õnnetut nägu, et kõht olevat tühjaks jäänud. Õnneks Väiksel Härral jäi paar ampsu järele ja Noor Peremees ei minestanudki näljast. Hotellitoas pani Peremees tüdrukud magama( !?!?) ja mina kiirustasin poistega veel veemõnusid nautima. Pool tundi oli veel sulgemiseni. Vedelesin kogu selle aja aurusaunas. See oli heaaaa.
Magamisega läks nii nagu oli karta. Lapsed pistsime suurde laia pehmesse voodisse, Pesamuna võrekasse ja ise....kolisime lahtikäiva diivani peale. Diivan, kõva, oehh. No oleks võinud teoreetiliselt ju võtta ühe lapse ja minna kolmekesi suurde voodisse, aga...ma ei saa laste kõrval magada. Pesamuna näiteks magas terve öö ilma ärkamata. See pole just tavaline. Mina ise ärkasin iga natukese aja tagant, sest....seal oli keskküte :) Mu vanad ja pirtsakad limaskestad ei armasta keskkütet. Aga hommikul tekkis ajalooline olukord, kui lapsed ärkasid pärast meid. Me pidime nad lausa ise äratama, et normaalsel ajal hommikusöögile jõuda. Jäime väga rahule toiduvalikuga. Piisav ja maitsev. Sealt edasi olime me Peremehega väga laisad lapsevanemad ja rohkem ujuma minna ei viitsinud. Lihtsalt ei viitsinud. Lasime mullivanni vett täis ja pistsime oma pudinad sinna sisse. Tund aega kilkeid, pritsimist, kilkeid, plärtsatusi, veel kilkeid ja tulemuseks krimpsus ning väga rõõmsad lapsed. Väga krimpsus. Nuh ja siis täitsime tagasiside ankeedi ning pakkisime end koju. Võtit andes maksin ära ka ühe euro ujumismähkme eest, mis eelmisel õhtul sai võetud. Noor Peremees pidi imestusest persili kukkuma ja ta küsis peaaegu kohatult kõva häälega :" Kas nii vähe maksiski see hotellisolek?" Haa. Hahaa. Haah :) Eksole.
Aga kokkuvõttes meile tõesti väga meeldis. Ja Peremees pole väga stressis :D Nii et kiidame taas tegijat ja täname Kubija Hotell SPA-d väga mõnusa minipuhkuse eest! Juheii!
Kubija toredad pakkumised