enese masohism äärmuslikul moel vol 2

Täna oli Hiina toidu õhtu. Tegin Tao kastmes krõbedaid kanakesi koos brokoli basmati riisiga. Magustoidu koha pealt ärme hiilga. Sobis eilne sidrunikook, mis pidi täna veel parem olema. Musi jutu järgi  oligi.
Ise sõin lõuna ajal ühe jäätise :-(
Muide - minu poisid kiitsid :-D
Musi palus homme enam mitte süüa teha! Ta olevat vist 7 kg juurde võtnud - see teeb pöördvõrdelise seisu minuga vast :-) Aga pole hullu, ei teegi, sest tänast kana tegin 2X koguse ja homme jagub ka :-D Homme kokkan oma noorteteatrile pistaatsia-peekoni kringlit ja kirsi-domino-kohupiima purgimaiust :-D Ütleme nii, et on lausa kasulik (minu taljele), et ma ise süüa ei saa....kuid ikkagi on ülimat imelik selline kokkamise tuhin, mis mind sunnipaastu ajal on tabanud.....kui lugemas on psühholoogia huvidega inimesi, siis oleks huvitav teie kommentaare lugeda, et milles asi....mmm?
27.04.2016

enese masohism äärmuslikul moel

Lootvina Naine on imelik. Mind on tabanud "ma ei tea mis"?!? Juba teist päeva keedan, küpsetan ja mooritan sellise õhtusöögi, et mees vaid oigab. Mingil eripärasel põhjusel on nüüd olukord absurdne. Ma ei ole kunagi olnud mingi eri-kokkaja. Enamus päevi on õhtusöögi tegemine nagu raske tüütu vaev, koormav koorem ja ajab pea valutama. Ja NÜÜD, kui ma ei saa ISE SÜÜA, sest kõrist ei lähe isegi mitte lihakillukest alla, nüüd ma siis olen armunud retseptidesse ja kokkan kokku õhtusöögi lausa koos magustoiduga.
Ja siis, kui ma olen selle töö serveerinud suure iluga ja poisid juba "hirmuga" laua ääres istuvad ja söövad, siis mina istun kõrval, vahin suhu neile ning suust ila jooksmas, vaatan pealt. Ise nõudmas - noh, kuidas on, mismoodi maitseb? Sest ma pole ju isegi MAITSNUD neid...tunde järgi kokkamine.....eh :-D Marek siis sööb ja püüab Gordon Ramsay´t mängida....
Täna siis piinasin end järgmiselt: 
praetaldrikul oli keedetud kanarull mustade ploomide ja õuntega, kas karriversioon või paprikapestoga, juuresmaitseks vürtsikas sibulamoos. Tatar oli kevadise karulaugu, murulaugu ja küüslauguga ning peal kanapuljongist ja hapukoorest küüslaugune kaste. Lisaks veel juurviljad muna, röstitud maapähkli, paprikapesto ja küüslauguga. 
Magustoiduks katsetasime Atsiga teha nunnusid purgimaiuseid: üks oli kohupiima-banaani-domino küpsise ja teise kirsi-biskviit-kohupiima kohvimaitseline maius. 
Finaalina aga tegin päeval esmakordselt sidrunikooki väga imeliku ja erilise taignaga, mille leidsin ja see tuli välja nagu juustukook. Marek sõi neli tükki ära ja ainult ohkis, et see on nii hea!!!

Niimoodi siis piinatakse ennast :-( hetkeks olen ma söömata 6 ööpäeva ja 18 tundi, oh.



26.04.2016

Vaarikese kutsub munadele....mitte Jüripäeva veeretatud munad, vaid head koogimunad...

Vaarikeselt saab rõõmsate kanade mune. Ilma naljata, ülirõõmsatelt kanadelt! wink emoticon 
On verivärskeid mune, millest saab valmistada näiteks hõrku omletti või kohevat sefiiri, kuid on ka terake vanemaid, mis sobivad suurepäraselt täidetud munade meisterdamiseks (sest teadupärast tuleb vanematel munadel koor paremini lahti). 
Meie ovaalsed sõbrad ootavad kärsitult uute köökide avastamist, nii et tulge aga järele ja pistke euro ja 70 senti ka taskusse... 

wink emoticon

valus aga õnnelik sünnipäevahommik ;-)

Jutt sellest valu poolest. Vaikus Palli talu perenaise poolt, siinses interaktiivses eluküljes, tähendab seda, et võtsin julguse kokku ning (tagantjärgi nüüd öeldes) täielikus teadmatuses olles, läksin teisipäeval operatsioonile. Kuigi juuresolev pilt on ikka vanast heast googli avarustest illustratiiv, annab see teile ettekujutuse, kuhu "nuga sisse löödi"!
Palli talu perenaise kurk kohendati ümber, 2/3 uvulast eemaldati ja suulakke ning mandliloožidesse tehti õmblused, lisaks eemaldati väiksed kurgumandlid.
Teisipäeva hommiku kliinikusse saabudes, sain aru, et olen konveiermeetodil saanud mingi järjekorra ehk siis esimesena saabununa viimase koha?!? Kergitasin oma tohutud suured flanellist pidžaama püksid üles ja istusin haiglavoodile ootama oma järge. Korraliku Lootvina Naisena kerisin kotist välja just alustatud villasoki oma musile. No ütleme, et oli nii 12 cm sokivart kootud. No kui minu palatisse toodi kaunis Lumivalgeke, kel nina polnud just kõige kaunim, taastuma - siis kolme tunni pärast läks tema koju ja mina kudusin ikka sokki edasi.... :-D
No lõpuks, kui mul oli vaid sokinina teha veel ja ma olin vardaid liigutanud üle nelja tunni, helises palatis telefon - mida oli kästud mul vastu võtta - ning näitsiku hääl teatas, et marga - tulge operatsiooniblokki! Keerasin oma kudumi kokku, viisin kappi luku taha ja flanellist pükse üleval hoides (usute seda, et mina ja hoian pükse üleval?!? :-) tipsusin helesinistes sokkides opitoa poole.
Kirurg, kes tegi ka kinnituseks ülevaatuse (no kas saatekirja diagnoos ikka klapib vaadatava pildiga), oli tilluke nagu päkapikknaine ja rääkis mulle muidugi ainult minu kaalust, et tuleb maha võtta. Seda etteütlevalt ka muidugi pärast operatsiooni. Siis viis pilgu kõrri ja teatas kiirelt, mis kõik nüüd juhtub: lähevad mandlid, kaared ja mis kõik veel. No ok. Viidi teise tuppa, pandi pikali ja tuli pikk ning väsinud õde, kes hakkas selgitama, mis toimub: kohe paneme kanüüli (see oli jube valus, oli ikka käega); siis saate narkoosiune, ärgates te ei mäleta hingamist, teil on toru, õpite uuesti hingama, siis ......., kui ma hirmust suurte silmadega otsa talle vaatasin ja ütlesin, et nüüd tahan ma küll vist kohe ära minna......vaatas tema mind tüdinud pilguga ning vastas: "minge jah, ongi meil tööd vähem!" Edasi ootasin ja palvetasin. Asi tundus tõsine. Siis tuli tõsine vanem meesarst, vaatas mind voodis ja ütles - teie olete järgmine, nii, tulge kaasa. Edasi oli tuba nagu ikka haiglaseriaalist - opilaud, masinad, roheline....uh.... kästi kitsale lauale siruli visata ja siis klammerdati minu flanellkäised minu keha-flanelli külge kinni ehtsa megaklammerdajaga :-) Ümberringi läks täielikuks "Kiirabihaiglaks" kätte: a la "10mg heloteksiinkloriidi", "15 mg susteenprolsiidi", jne....siis läks käes külmemaks ja mina läksin.....kuhu, see on ka selle võimsa meditsiini mõistatus.....
.......ärkamine.....miks nad mind üles ajavad?!?....ma nägin maailma kõige ilusamaid ja paremaid ja soojemaid unenägusid....kõik oli erksavärviline, õnne täis ja ma tundsin, et ma olen kogu see aeg olnud sellel õnnemaal.....hingamine oli meeles, kõik oli hea, kes ja kus ma olen - ka olemas......ja siis hakkas VALU kohe jõudma......edasi oli õudus kuubis ja kestab suht siiani. Õnnitlen kõiki, kel mandliop läheb n-ö kergelt. Minul kuues päev on väga valus ja vastik ja see olevatki nii enamusel, kaks nädalat läheb paranemiseks....jäätist ma ei taha näha ka juba enam. Tegelt juba esimesel päeval. Surun sisse, sest no kuskilt peab mingi energia saama. Olen seega siis nüüd sunnitud paastul ja proovin vähemalt vett tarbida, et mitte ära dehüdreeruda.
Edasi kästi ratastooli istu ja kärutati mind uude palatisse. Sain naabriks Toila lähedalt väikse poisi koos emaga. Poisil olid hommikul mandlid ära naksatud ja see oli seal elus nagu vastsündinud kitsetall - jõi ja sõi jäätist nägu naerul, mina oleks tahtnud valust selle jäätise vastu seina visata. Aga naabrid olid väga lahked ja jutukad, ema imestas, et mul üldse mingi sõna suust tuli välja....tema olevat olnud nädal täiesti vait....peale öist horrorit, kus ma kuulasin ja vaatasin kaht magavat inimest.... ise, olles näpp valmis punasel nupul ja tahtes karjuda - süstige, pange midagi, ükskõik mida, ma kohe enam ei jõua....ja uskumatu - jäigi see nupp vaid pihku. Eestlase jonnakas eesli kannatus....kannatasin...hommiku said naabrid enne mind 20 minutit varem välja....palju tervist neile. Kuid sealses palatite osas olid superlahked ja hästi armsad õed ja abilised, keda mina kohtasin....väga tublid ja asjalikud....aitaäh neile.....aga jah selle loo lõpuks ehk siis kokkuvõtteks - Palli talu Perenaine Looja abiga saavutab parema eluvõime mai alguseks :-)

Mul on täna sünnipäevahommik.....
See pilt, siin all, on eile õhta küpsetatud kohupiima-kollase kiivi muretaigna purukook minu musidele, minu poistele. Ise ma ei saa seda isegi maista aga armastus on see mis loeb....(vahele öeldes, siis vaatan kõige suurema naudinguga kokasaateid ja kirjutan oma retseptivihikusse üles parimat, endal ila suunurgast jooksmas, mida no KOHE hakkan tegema, kui vaid...unistan mõnusast õhtusöögist järgmine nädalavahetusel....mmm)
Ja nagu alati tuleb siis kook välja kui sa seda küllaminekuks ei küpseta ja nüüd siis kinnitub fakt, et eriti hea on veel siis, kui ise süüa ka ei saa! Poisid mugisid seda koos jäätiseportsuga selle otsas nagu väiksed oravad käbisid. Ja see lõhnas nii hästi.......mmmm, saate ju aru, et olen piinades!?! Oh.
Sünnipäevahommik aga algas lauluga nagu meie peres ikka: poistel oli ilus tordike ja sellel küünal põlemas ja šokolaadikarp (mis valitud karbi disaini pärast ja kasutusvõimalustega tulevikuks :-) ja KINK - minu musi kinkis mulle pakitud kingituse, mida sain harutada ja harutada ja rebida ja .....no nüüd saan paremaid pilte teha :-D aga see pole fotokas ;-)
Ja siis istusime laua ümber, poisid sõid torti ja mina jäätist :-( Nüüd on kõik koolis - tööl ning Inglid hoidku meid.......ilusat sünnipäevapäeva mulle ja teile ka :-D

...nädal täis seiklusi ja raskusi...

Käes on pühapäev ja Palli talus on pannkoogipäev.
Kahjuks Palli talu vanem perepoeg magab palavikus. Aksli põetud viirus on nüüd tema kätte saanud. Õnneks Ax on paranenud aga nädal oli väga raske ja pingeline.

Pannkookidega seoses - vaadake, kui teil on maasikamoos otsas aga see olevat ainus söödav moos üldse, siis võtab ema sügavkülmast maasikad, lõhub need laiali ja valab just keenud vee peale. Paar minutit, vesi pealt. Suhkur ning sõtkuda segi. 15 minutit soojeneda ning ongi moos valmis :-D Laisa ema kiire maasikamoosi retsept :-)

Nädal kostitas meid suurvetega.
Ärkasime üks hommik ja maja tagusest kraav-ojast oli saanud JÕGI. Lausa harujõgedega süsteem, mis voolas truubi poole ning järve suunas. Suured lombid nagu tiigid. Väga põnev vaadata aga pildile saada seda põnevust on raske. Aga midagi ikka :-D Meie rahva imestamine oli, et ühe ööga selline tulv. Pildil näha oleva laud-silla viisid veed juba järgmine hetk :-D


Mügri ja tema elu.
Olime väga tulid kaasaga ja tühjendasime kasvuhoone vanast mullast. Meil oli "au" hr Mügri kodukäigud lahti kaevata. Arusaadavalt on härra olnud toimekas ja tõenäoliselt samas ka vihane, et selline peenesilmaline takistus on talle teele meisterdatud teel maitsavate juurteni. Ainus, mis see elukas ei söö, on basiilik, porru, tokkroosid. Hästi armastab kikkapükste noortaimi, porgandeid, kapsaid, jne - kõike, mis on noor, maitsev - seda paremini läheb.
Härra Mügri, kahjuks ei soovi mina, Palli talu Perenaine, sulle seda pakkuda. Seetõttu tuleb sul kolida uutele peenardele, sest mina enda omad turvan kõik võrguga ja teen kastipõllunduse (k-a oma porgandile ja kurgile). Mügri - Sa oled hoiatatud! :-D
17.04.2016

Kolm lumepalli ja palkmaja

Sättisime laupäeva hommikul end teele Võrumaa poole. Plaanis oli hankida Meremäelt mõned hanemunad. Sel ajal, kui mina lapsi talitasin tegi Peremees sama asja õues loomadega. Et enne meie lahkumist oleks kõigil ikka söögid-joogid ees ja olemine mõnus. Mul oli 1/4 tööst valmis, kui Peremees ukse vahelt nina sisse pistis ja teatas, et meie tublil kitsel Martal on sündinud talleke. Hakkasin kohe kaks korda kiiremini toimetama, et enne kodust lahkumist saaks uuele ilmakodanikule ja Martale pilgu peale visata. Lapsi autosse pakkides küsisin poistelt, kas nemad olid juba jõudnud kitseaedikus uudistamas käia. Vastuseks sain :" Jaa, seal oli kolm kitsetalle!". Ehk siis kokkuvõttes : Marta sai taaskord kolmikud! :D  Tõeline kangelasema. Kõik kolm on valged nagu lumepallikesed. Tublisti said nad ise jalule ja emapiima nosima. Tänaseks jalutavad aedikus ringi ja on täitsa tegusad tegelased juba.
Väga raske oli kolme talle korraga pildile saada. Lisaks pistis Marta oma nina telefoni ja andist selgelt märku, et eelkõige peaks just tema pildile jääma
Käppa suruma ja saiakuivikuid tooma võib tulla juba nädala lõpus.

Lisaks sai nädalavahetusel ette võetud suurem torditegu. Üks väike mees soovis maja torti. Oli tõeline väljakutse. Tegin isegi proovitordi enda tarbeks. Tunnistan sosinal, et see ebaõnnestus totaalselt :/ Lisaks nentis Peremees, et ma ei oskavat ikka üldse ei palke lõigata ega ka laastukatust laduda. Piinlik lausa. Niisiis, selmet pühapäevahommikul lapsevalves olla, istus Peremees köögis minu kõrval toolil ja ladus maisihelvestest laastukatust, ise samal ajal kulmu kortsutades ja podisedes midagi ebastandartsest töömaterjalist. Setsimees Kelloggil oli vist olnud jultumust panna karpi erineva suurusega maisihelbeid. Oh taevaisa, sa näed ja ei mürista! Samuti võttis Peremees oma õlule maja palkide lõikamise. Minu näpuvahel murtud palgikõrsikud olevat sobimatud. Peremees võttis, hobadii, taskust välja taskunoa, avas selle tillukese sae ja kukkus millimeetri täpsusega kõrsikuid saagima. Mina põristasin samal ajal sefiiri. Ahjaa, Pesamuna pidi kogu selle aja söötmistoolis istuma ja ametiti õppima. Vigisemise korral pakkusime näkse. Ei aidanud eriti. Pesamuna suurem õde patseeris mööda elamist ja segas meid igal võimalikul moel. Igal. Võimalikul. Moel. Aga vaatmata tema pingutustele saime siiski tordi õigeks ajaks valmis, sel korral pakkisin isegi karpi :D Arenen. Väga mõnus nokitsemine oli. Tellijale suur tänau usalduse eest ja kniks!
Kohupiima-vahukoorekreem ja vaarikad, peal õunasefiir, ümber roigasaed.

Vaate mitu nurka

Täna vastu ööd tuli etv2 pealt saade "Unelmapüüdja". Selle kanali saadetega on juba kord nii, et paratamatult jääd vaatama. Karm, kole ja paha. Aga et lõpetada seda päeva positiivse noodiga, siis jagan kahte toredat seika möödunud päevist. Mõlemad illustreerivad toredasti, kui erinevalt võivad inimesed üht asja näha.
 Meid külastas üks Kaunite Lokkidega Leedi. Kui ta end minekule sättis, nägi meie hoovis puud. Või noh, õigemini võttis Peremees just eelmisel päeval ühe vahtrapuu maha. Oli teine selline kõver ja varjas päikest. Maha sai puu võetud päris kõrgelt. Ja Peremees arvas, et võiks proovida sealt veel mahla kätte saada. Niisiis oli selle-mis-puust-järele-jäänud küljes pudel. Leedi naeris, et mis me üritame surnud puust elumahla kätte saada või miskit. Ma siis selgitasin, et asi on hoopis vastupidi. Nimelt proovime me surnud puukesele elumahla sisse joota, ehk tärkab uuesti elule :D .
Mingil ajal, mingis kohas sõi Peremees kiivit ja talle lähenesid meie pere piigad. Üks kahel, teine neljal jalal. Poolel teel kummardus Preili Pesamuna juurde ja hakkas väga usinalt vabandama : Oi, palun vabandust, ma kogemata. Ega sa haiget ei saanud. Peremees uuris, et kas Preili astus õele käe peale. Aga kus sa sellega. Preili ajas silmad suureks ja teatas küsimusest hämmeldunult : Eiiii. Ta käsi läks lihtsalt kogemata ise mu jala alla!!  Meile tundus, et päriselt uskuski ennast ;)



Kiiruudistest aga nõnda palju, et Vaarikese loomadel on kevad korralikult pähe löönud. Ükskõik missugusest aknast välja vaatan- kõik paarituvad...või vähemalt üritavad seda teha.

Päikest!
Vaarike

Palli talu perenaine mõnules eila õhtul Milla Daamide Õhtul...

minu peaehe, minu peailu 
Kui ma eila õhtul Milla Vanakraamipoest koju jõudsin, siis nägin, et minu musi oli Gustavsi kooki kappi toonud, nüüd ma siis istun piimavahukohvi ja koogitükiga hommikuses päiksesäras ning jagan Teie kõigiga oma eile õhtust mõnulemist :-D

Jaago Käsitöötalust ei tule siin elustiiliblogis üldse mitte esimest korda juttu. Viimati sai siin kiideldud lausa isetehtud hummusetoosi ja tualeti ilu taevasse viiva roosilise seebilause ning küünlaalusega. Täna aga kiitlen oma "tagasihoidliku" peaehtega, mille eilsel Milla Daamide Õhtul valmis nikerdasin :-D

Nüüd ette ja taha pean ära ütlema, et Inga (Jaago perenaine) ja Maigi (Milla perenaine) kinnitavad järjekordselt ikka ja alati minu teooriat, et INIMENE loeb. Tema karisma, tema erilisus ja oskused, tema isiksus ja olemus. Tema oskus inimestega suhelda ja tema maailma vaatamise "prillid" ehk siis positiivsus.

Ürituse korraldada suudab enamus inimesi aga sündmust luua suudavad vähesed. Oluline on õhustiku loomine ja Inga ehedale loomulikusele ning andele andis Milla Vanakraamipood ideaalse ning meeleoluka tausta. Alustame algusest ehk siis jõudsin pool tundi varem. Broneerisin omale parima tooli ning jooksin üle tänava Tassikoogi kohvikusse ning imetledes imeliselt kunstilisi tassikooke, jõin imeõrnast taevasinisest roosidega tassist lattet ja istusin akna all. Ja ausalt 10-st 9-l juhul arvasin ma ära milline NAINE astub sisse Milla Vanakraamipoodi. Kogunesid daamid :-D - seelikud, satsid, kelmikad vihmavarjud, kontsasaapad või vähemalt särav pilk. Naised, kelle südames oli soov olla sealt väljudes veel ilusam ehk kanda peas isetehtud edevat ilu :-D Naised, kes olid julged, et olla Naine.
Kokku oligi Sündmus mõnus. Pöial on nats valus lillede lõikamisest aga tagataskus on jälle uus töövõte ja ideid, mida teha! Ning kui palju toredaid sooje naeratusi sai kogutud ja kui palju positiivset energiat voolas nende vanade asjade vahel inimestesse. Minu jutu mõte - leidke endale aega, et saada osa sellistest sündmustest, mis on erilised ja annavad sulle energiat. On teistmoodi ja nn "nurgatagused" ehk ma tahan öelda, et väiksed ja armsad! Naised, võtkem endale aega, et olla Naine!

07.04.2016

Päästame tähelepanelikkusega meie ka oma konnad!



Lootvina Naine teavitab - ka Lootvina Peatänaval on konnad rändes! Kui Sa õhtul (nii kella üheksa-kümne ajal, soojal kevadõhtul) liigud, siis vaata tähelepanelikult autorataste ette. Konnapreilid ja konnahärrad on ärganud ja liiguvad üle teede, et jõuda  veekogudesse, kus nad on harjunud paljunema. Nii on nad rännanud juba ammu enne seda, kui inimesed rajasid maanteed. Konnad ja teised kahepaikseid talvituvad veekogudes või maasse kaevunult.  Konnaränne oleneb ilmast: vajalik on püsiv ööpäevaringne plusstemperatuur (öös vähemalt üle +5 kraadi) ja väike vihm. Päeva lõikes liiguvad konnad päikeseloojangust alates 2-4 tunni jooksul.
(allikas: ELF koduleht)

Meie külas on konni kogu peatänava lõikes, kuid enim liiguvad nad küla keskel põllult Pikkjärve suunas kudema-sudema-sigima. Konn autoteel tihti ajab oma nina püsti, autolaternate valguse või vibratsiooni peale ning läigib vastu. Tegelikult õnnestub rahulikult sõites suuremat osa konni säästa, kuid tõesti, peab lihtsalt tahtma ja teadvustama. 
Miks Lootvina Naine nii suur konnasõber on? No, olen lausa ise konnatalguid omal ajal korraldanud ja käisime ka konnatalgutel Viljandi mnt, aastatid tagasi Võnnu noortega. Ja see on jätnud konnad südamesse. Kurb on ju laibahunnikuid vaadata teel. 

Eile oli meie peatänaval, kella 21.30 ajal 33 konna teed ületamas. Jah ma lugesin ära, sest tulin linnast. Roio vahel oli eriti tore, seal oli Sillaotsa kurvi juures kuskil paarkümmend isendit teel, ma pidin tõsiselt manööverdama, et läbi pääseda. Aga tõesti, õnneks nad nagu tarduvad, mitte ei sibla :-) Ning isegi kruusateel on konn näha, ta läigib nii hästi. 

Kui Sa aitad konna, siis tõsta konna kinnastega (sinu käe soojus võib väiksele kõigusoojasele atakki põhjustada) ning vii ta sinnapoole teed, kuhu suunas tegelane ninaga on :-D Sellega on vahel aga ikkagi keeruline, kuna nad on ise ka "sassis" vahel, ristirästi suunaga. Eks neil ka omad teemad juba teel. Seega tuleb vaadata ikka enamuse suunda, et kuhu lähevad ning ka teadmine, et lähevad veekokku sigima on juba info, mis annab aimu kuhu nad suunduvad!

Kuid kõige olulisem - ära kiirusta autos ja manööverda natuke ning laibad ei jää ratastele. Usu, palju rõõmsam tunne on koju jõuda!
Aitäh, Loodus tänab Sind!

Üleskutse osaleda südamenädalal Lootvina Peatänava Terviserajal liikudes!

Just raadiost kuulsin - APRILL ON SÜDAMEKUU!!! Ja meie - Lootvina Peatänava Terviseraja avamisega sattusime ikka kohe täiesti õigele hetkele! Kõik lootvinalased välja, tulge peatänavale ja liikuge!
Loe lähemalt, miks ja millepärast on see nii kasulik hea Terviseinfo.ee kodulehelt ja lisaks vaata millised on Põlvamaa südamekuu üritused  :-D
Südamekuu läbivaks teemaks on liikumine, kuid igal nädalal on võimalik keskenduda konkreetsemale teemale:
1. nädal: Liikumine ja vererõhk 
2. nädal: Liikumine ja kehakaal 
3. nädal: Liikumine ja kolesterool 
4. nädal: Liikumine ja südamehaigused
Liikumine on parim viis ennetada südamehaigustesse haigestumist. Regulaarne liikumine on parim viis ennetada südamehaigusi. See vähendab lisaks südamehaigustele ka diabeedi, kõrgvererõhutõve, vähi ja varajase surma riski, langetab kolesterooli ja kehakaalu, vabastab stressist ja depressioonist, annab energiat, parandab und, seksuaalelu ja ajufunktsiooni.
Eesti Kardioloogide Selts soovitab Euroopa juhistele toetudes, et terve täiskasvanu kehaline koormus peaks nädalas kestma mõõdukal koormusel vähemalt 2,5-5 tundi või intensiivsel koormusel 1-2,5 tundi. Seega pool tundi päevas kõndi igapäev annab lõviosa kehalise koormuse positiivsest toimest kätte!

Palli talu perenaine väisas Palo talu suitsusauna.

Võtsin hetkel kohvi ette ja kõrvale haukan Hellmansi majoneesiga värske sibula leivaviilu ning tahan teile kirjutada oma eilse õhtuse vägeva kogemuse koos ühe vägeva naisega.
Eila õhtul kutsus üks tore naine mind ootamatult suitsusauna, jah ja seda esmaspäeval, esimesel töönädala õhtul! Lootvina Naist margamarjut pole vaja kaks korda kutsuda, kui kõlab sõna "suitsusaun". Ma arvan, et PaloPiret üllatus isegi, et kohe jaa-vastust tuli ja 100 laiki :-D
Palo talu pole küll meie valla piirides aga see-eest kuuluvustunne ei tunne piire ja kui PaloPiret tunneb tõmmet Lootvina Naiste suunas, siis tunnistame ta suurima uhkusega oma küla - Lootvina Naiste - täieõiguslikuks liikmeks! Eriti kui sellele uuel Lootvina Naisel on veel selline suitsusaun :-D
PaloPiret tuli just reedel Rootsimaalt tagasi ja tõdes, et kodu on kullakallis. Kõige suurem mõnu on ikka oma väeliste tammede all 100 aastane must suitsusaun ja selle kõrval jäise kattega tiik. Kuum leil ja uh - jääauku. Nii ma siis vaatasin seda tugevat eesti naist, kes üleni puna-kuumana jääd lõhkus ja tiiki sukeldus ning säält rahulolukisaga väljus. Tundsin end täitsa magedana, et ei julgenud isegi tiigi poole vaadata, sest kartsin oma õrna põie pärast :-( Üritasin siis vähemasti rahulolukisale kaasa elada!
küdemas on Palo talu suitsusann
Eriliseks teeb Palo talu suitsusauna aga veel tolle noorperenaise jäägitu uskumine küüslauguleili tervistavasse ja puhastavasse mõjusse. See kange leil võttis aga Palli talu perenaisel peaaegu jalad alt :-D Pidin oma koivad lausa seina najale viskama ning sidruni-apelsini Palli talu koduselt kaevuveelt abi otsima :-) Küll tuli veri tagasi pähe ja tunne oli jälle võimas. Arvatavasti Palo talu noorperenaine lihtsalt hingas mu vabastavalt terveks. PaloPiret nimelt õpib vabastava hingamise terapeudiks ja oskab muidki abistavaid võtteid nagu kupumssaaž ja palju muud, vaata siia ning võta aga ühendust, kui vajad ka abi või siis lihtsalt mõnuleda. Või kui tahad ka sauna, siis Palo talu on FB olemas.
Igal juhul olime me saunas kolm tundi. Selle ajaga saime räägitud elu-eksistentsist, Inglitest, armastusest ja seksist ning headest orgasmidest ning tõdesime, et Lootvina Naised vajavad ikka kindlasti mõnda head koolitust, mis meid teeb üle-eesti naisteks. Oli väga intensiivne ja huvitav õhtu ning Palli talu perenaine tänab südamest Palo talu noorperenaist :-D

04.04.2016

Talvituvad kevadrullid, hommikukohting ja seik õudusfilmist

Kronoloogiline järjestus on nii eilne päev, et alustan suvaliselt ja lõpetan veel suvalisemalt .
Teate küll neid stseene õudukates (tulnukafilmid välja aravata), kus mingi mõrtsukas või noh...nt inimsööja tükeldab oma järjekordset ohvrit: ekraanilt paistab metalli läiget ja taustaks mängib klassikaline muusika. Ja see kõik on nii verdtarretavalt õudne. Novot, mul just pool tundi tagasi lõppes üks taoline stseen. Klassikaraadio mängib siiani. Ei, ausõna kõik külaelanikud ja muud toredad inimesed on alles. Täiendasime oma sügavkülma vaid mõne looma võrra. Selleks me neid peamegi ju, eks. Ma tegelikult ei jõudnudki oma tööga päris lõpule, osa jääb homseks hakkida. Aga nüüd saab jälle vaesematel aegadel, kui külmkapp tühi on, võtta sügavkülmast küülikufileed või kitse hakkliha :D . Kui töödega järjele jõuan õigeks ajaks, siis vähendab Peremees homme pardihärrade arvukust ka.
Loomauudiseid, paraku mitte kõige paremaid, on veel selliseid, et kitseke Liisu lahkus meie juurest kõrgematesse karjamaadesse. Miski terviseviga, arvame. Ja see kena valge sokupoiss, kellele ma Näoraamatust uut kodu otsisin, see ei leidnud ikkagi uut kodu. Ehk ei ole ikka päris nii, et kes otsib, see leiab. Läks kehvasti ühesõnaga.
Linnu-uudised on lustakamad. Pardid ja haned on avastanud Mudaku tiigi. Täna terve päev nägin köögi aknast, kuidas nad paterdasid edasi-tagasi, siia ja sinna. Sulistasid tiigis endal isu täis ja tulid siis koduhoovi sööma. Ja nii sada ja kolmkümmend korda. Vahva vaatepilt. Köögiaknast on ka tihaseid näha. Meil ripub puuoksa küljes rasvapall. Terve talv ei külastanud meid ükski linnuke. Ja nii kui lumi ära sulas, hakkasid sulelised sõbrad meie juurest süüa otsima. Ilm on veidraks läinud ikka.
Mõned päevad tagasi veensin Naabriprovvat, et tema ka peaks oma kanad ikka hoovi peale lustima lubama. Seletasin pikalt ja laialt, kui vajalik ja tore see on ja kuidas kanad talle hiljem tänulikult hiiglaslikke mune munevad. Naabriprovva oli veel mures, et ehk ei oska linnud tagasi oma aeda minna pärast, või siis lähevad üldse kuhugi hulkuma. Mina jälle suure suuga lubasin, et oi ei, kana on tark lind, ei lähe kuhugi uitama ja andsin sõna, et kui linnud ise õhtul aedikusse ei lähe, siis vean nad süles sinna. Mängu astus Murphy. Umbes mõni minut pärast kana-õnnelikuks-tegemise-veenmise-telefonikõnelust nägin meie maja taga aias kukke, kes polnd üldse meie jagu. Jumal tänatud, et ta kanu kaasa ei meelitanud naabrite juurest meie juurde. Igatahes panin telefoni peitu, et kui Naabriprovva peaks helistama ja asja uurima, siis ma helinatki ei kuuleks. Ja ööhakul viis Peremees sipsti kukepoisi tagasi tema õigete naitse juurde. Ise tegime näo nagu õiged kunagi :D Kole kavalad oleme.
Lisaks tihastele on meie juures koha leidnud ka kuldnokapere, kes vaikselt ja asjalikult oma kevadkorterit sisutab. Ja nagu kõigil eelnevatel aastatel, kuulsin ka nüüd õues riisudes telekamänguhäält. Minu lapsepõlves olid need pultidega telekamängud, Super Mario ja Tsirkus ja mitu miljonit muud sarnast. Aga heli oli neil kõigil selline omamoodi. No ja meil õues on lind, kes teeb telekamänguhäält. Peremees oli õpuks nii lahke ja jagas minuga oma teadmisi- see olevat nepp. Vist pidavat ka varsti paaritumismänge alustama, aga võin ka eksida. Metsis vist juba mängivat, kuulsin.Metsssigu ei ole, kui keegi tahab teada. Aga ilvese jälgi nägime lumel mõned päevad tagasi mitte kaugel meie koduhoovist (rida ühest lasteluuletusest "...Metsakiisukene, kallis, kas sa tõesti lapsi sööd?").
Pesamunal on vahepeal mõned hambad juurde kasvanud ja ta näeb välja nagu mereröövel, Väiksel Härral on mõned hambad suust ära kukkunud ja tema näeb samuti välja nagu mereröövel.

Hommikukohting seisnes selles, et Naabriprovval oli kohv otsa saanud ja ta võttis nõuks meitele kohvile tulla. Loos pole iseenesest midagi märkimisväärset. AGA kuna ta harilikult (no tegelikult vist üldse mitte) meil niisama kohvitamas ei käi, siis olin juba ette nii elevil, et panin hommikumantli asemel isegi riided selga. Jube tore oli. Kohvitamine siis, mitte riietumine. Nii et Armas Naabriprovva, tule teinekordki, palun :D

Ja lõpuks kevadrullid...
Eile õhtul juhtus nõnda, et Peremees jäi meie minilasteaiaga üksi koju ja mina läksin linna sõbratsidega trehvama. Kohtusime Big Beni Pubis ja otsustasime korralikult süüa. Oeh, ei saa süüa korralikult, kui korralikku sööki pole, lihtne. Mõtlesin proovida kevadrulle (sest on kevad ja ma pole neid iial varem söönud. Küll on mul aga väga täpne ettekujutus, millised peaksid kevadrullid olema :) ). Paraku nende rullideni kevad veel jõudnud polnud, olid teised veel päris talvehärmas. Nõnda ma nad tagasi saatma pidingi. Asemeletoodud rullid olid see-eest topeltkuumad. Aga õnneks oli meil nii meeleolukas istung, et esimesi päevi tööl olnud koka äpardused meie õhtut ei rikkunud. Küll aga tahaks hirmsasti maitsta tõelisi ja häid kevadrulle...

See postitus jääb piltideta, sest esimesele osale pilti panna oleks õõvastav, vaevalt keegi küülikurümpa näha sooviks. Naabriprovvast ma ilma loata pilti panna ei julge. Ja härmas kevadrullid olid väljanägemiselt nii näotud, et polnud pildistamist väärt.

Aga kevad on koha ja nii mõnus on olla !!
Päikest kõigile. Vaarike