"Vaprad ja ilusad" a la Vaarike

Kui mina karjamaale jõudsin, oli titt juba platsis. Nimelt tuvastas mu silm juba kaugelt eemalt, et kitseaias on miskit uut. Suurem osa preilisid on ju valges rüüs, vaid paar isendit kannavad tumedakirjut kasukat (neeh, mis kasukas suveajal, pigem ikka nagu....dressipluus või miskit :D ). Igatahes, vudisin ruttu sündmuskohale ja fikseerisin olukorra. Marta eelmise aasta järglane oli saanud järglase. Martast sai vanaema ! Hehee :D Nii vahva, eks! Värske ema puhastas just minu saabudes oma tibunupsu (jaja, kits pole lind. Aga kõik äsjasündinud on nii ninnunännu tibunupsud, pole parata) kostüümi. Maja poolt lähenes mulle Pesamuna, kes ei saanud üldse aru, kuidas ma julgesin temast nii kaugele minna. Hõikasin Preilit ka, aga too oli ametis köögist tolmu imemisega-keegi peab kodus ka koristama. Kuidagiviisi suutsin meie maja naispere koondada karjamaa naispere juurde, katsikukingiks viisime kuivatet leiba ja värsket porgandit ja poola õuna - iga äsjapoeginu meelispala ;) Värske ema julges isegi kingi vastu võtta, kuigi ta muidu on suhteliselt pelglik.

Beebipilt sünnituskohalt

Mõni hetk hiljem pistis ka ülejäänud naistekari oma ninad nurga tagant välja ja kihutas meie kingitusest oma osa saama. 

Vasakult: Värske Emakits, Tutikas Kitsetall, tema taga tema enda tädi, ehk Marta eelimse aasta järglane, ja selle kevade kaksikud.

No ja siis me lihtsalt olime seal aias ja õhkasime ja uudistasime. Ega neid värskeid ilmakodanikke väga näppima ei kipu. Tegime oma paar paid ära ja vaatasime niisama.Teised kitsed ka vaatasid....ja sõid maiusi. Pesamuna ka sõi. Temaga on mingi värk. Toas söögilauas on ta suhteliselt tagasihoidliku isuga. Aga kohe, kui me mõnele loomaaedikule toidupoolisega läheneme, saab temast ...õgard. Küülikuaias jõuab ta porgandite ja kuivatet saiadeni kaua enne tuttsabasid, kitseaias olid tal põsed õuntest punnis, ja pidin pingutama, et ta vähemalt leiva loomakestele jätaks. 

Taustal Titatalle värsked tädid. Esiplaanil toidukonkurendid

Neil on stiili ;)

Võiks arvata, et kitsed on kaitseülikondades. Valgelt võilillepõllult ei paista nad enamjaolt väljagi

Tervitades karjalisa

Marta  kaksikud tahtsid ka pildile

AGA suhete keerulisus seisneb selles, et Marta sai oma talled sama isasisendiga, kellega tema eelmise aasta tütargi :D Ohoo, eks. Ehk siis, elu nagu filmis!

lühike ja emotsiooni näitav kiire pildireportaaž Lootvina Teatrikevade avalöögist...

Olime koos tublid:
*Luunja Aidateater ja nende lavastaja Iiri Saar
*perekond Küla, kes lubas oma maavaldustel toimetada ja abistasid igakülgselt
*Vaarikese talurahvast, kust taluperenaine agiteeris ja Kolhoosikohviku teoks tegi. Peremeest, kes abistas ja toetas!
*Palli talu peremees, kes sõitis põkaga ja lõbusõidutas lapsi.
*Mudaku talurahvast - perenaine oli kohviku juures suureks abiks, aitas hoida Vaarikese pisibeebit, et kõik saaks tehtud ja peremees tõi platsile pinke juurde, mis kulusid väga ära!
*Ala talu perenaist, kes tuli kohvikusse appi kassapidajaks :-D
*Männi talurahvas - turvas põka-laavil lastekarja, aitäh!
*külakeskuse perenaist, kes lubas keskuse nõusid kasutada ning aitas laudu-pinke Kuustest tuua.
*Vastse-Kuuste naisteklubi Kolmapäeva - pinkide, laudade ja telgi eest.
*JA AITÄH KÕIGILE, KES VAATAMA JA OSA SAAMA TULID!

Ootame Teid meie TEATRIKEVADE teisele etendusele 9. juuni õhtul. Avame Teatrikohviku ilusas suveõhtus ning külla tuleb Vilde teater etendusega "Minejad"! Info 5257058.

NB! Põhjalik kajastus alles tuleb, kui me Vaarikese Triinuga emotsioonid kõik kirja saame :-D

...juba sel neljapäeval, kohe-kohe!

NB! NB! NB!

Toimub IGA ilmaga!

(vajadusel oleme siseruumides,

 kuid ilmaprognoos lubab ilusti meie üritusel kuivas kliimas toimuda, 

seega ooodame , et ilm.ee on õigus) :-D

Kuid kindlasti on tänane õhtu jahedam, seega kaasa soojad pleedid ja kamps selga!

Lootvina Naised planeerivad menüüd - sefiirikorvikesed, sardellid kapsaga, keedumuna ja kihiline mannapuder kisselliga, rosolje, jne.....ikka see, mida räägitakse, et oli tol ajal nii 70´date lõpus ja 80`date alguses :-D
Me ootame Teid külla! Tulge ühele esimesele suvelavastusele sel hooajal. "Meil siin Lootvinas on lootust :-D", nagu ütles Iiri, Luunja Aidateatri lavastaja, kes käis täna mänguplatsi vaatamas ja vaimustus ehedast laudast ning olustikust. Tulge vaatama LÜPSIAEGA, mis mängitakse Lootvina "punase lauda viimastel päevadel" (omanikud räägivad lammutamisest)....

Rohkem infot neljapäevase ürituse kohta loe siit
Aga kui tahad rääkida, siis info saad taskutelefonilt 5257058

Lootvina Naiste töökoosooleks neljapäevakseks ürituseks :-D 

Elu tuleb luua maitsvaks, sest elus on maitset!

käis Vastse-Kuuste Kevadlaadal!

21. mai toimub Vastse-Kuustes järjekordne Kevadlaat. V-K asjalikud naisteklubi Kolmapäev naised suutsid jälle V-K ühe aastasündmuse korda saata ja ära korraldada!

Lootvina Naine ei suutnud jällegi sest suurest laadapeost kõrvale jääda ning pakkis oma sõrmenikerdused kaasa, et oleks tegemist ning sõitis Lootvinast laadale, et inimestele pakkuda võimalust osa saada meie küla TEATRIKEVADEST!

Ise tegin oma pihlakaamulette ja samal ajal tutvusin, kõnetasin ning meelitlesin rahvast, kes möödus, tulema meile külla! Jagasin ligi 100 flaieri-lehte ning loodame, et nii mõnedki leiavad nüüd neljapäeval tee Lootvinasse, sest nagu Iiri (Aidateatri lavastaja) ütles: "LOOTVINAS ON LOOTUST!"

Pildi autor Kevadlaada fotograaf.

kevadilu, mis võib tänu "piraajadele" nautimata jääda!

Ja, JAH ja veel kord JAH! Eesti suvi on nii ilus ja mõnus ja ma ei tahaks kuhugi minna siit, KUID...on üks aga, mis ajab lausa nutma, plaksutama ja tõmblema ühe korraga - SÄÄSED! Armas Jumal on meie Maarjamaale (kus pole tornaadosid, maalihkeid, üleujutusi, jne õudusi) loonud peene piina. Piniseva ja verd imeva küünemustasuuruse eluka, kes sellitab isegi hobuse, kui tahab! Ja kõigile suurtele õudustele mõeldes, siis ei taha üldse nuriseda nüüd küll aga nutt on peal ikkagi. Päike paistab, mõnus ja jahutav tuulehoog ning linnud annavad oma kevadkontserti ning ?!? ....ma ei suuda seda nautida, sest tõmblen ja vehin ennastületavalt, sääseparv ümber. Ma oleks nagu meetünn herilastele või midagi sellist....
Seega Lootvina Naine ronis aidalakka ja tõi alla oma romantilise sääsevõrgu, keeras traadiga selle tala külge, pani teki, padja, võttis klaasi külma head veini ja mõnusa juturaamatu ning hakkas nautima - kuigi linnulaulule lisandus kõrvaäärne, kuid õnneks võrgutagune, pinin......mis pea linnulaulu hakkas varjutama, sest no armas taevas, kui palju neid on.....
Kuid soovitan inimestele headele - sääsevõrgumütsid, sääseküünlad, jne - kõik mis aitab, võtke appi ja nautige õhtuid õues! Head sõbrad, me ei lase sääskedel end tuppa ajada vähesest Eesti soojast suveööst!

...kevaduudised Pallilt!

Ooo jaa, kui Vaarikesel ehitatakse maakividest peenraid ja luuakse kastikesi, siis meiegi talus oli nädalavahetusel aktiivne Peremehe poolne sae ja kruvidega mässamine, et luua Perenaisele kolm uut kasti. Meiegi panime kasti alla korraliku MÜGRITÕKKE, et see Jumala loodud metsaline ei hävitaks minu kapsast :-D uue nipina, kuigi oleme ka kasvuhoone turvanud, istutasin ühele poole kasvuhoonet murulaugu põõsarea ja teisele poole panin õp Kätlini käest saadud suveküüslaugu"tõkke" maasse. No "haisu" peaks korralikult olema, vt, kuidas see "Mügrihärrale" meeldib....
Aga jah, lausa vaimustav on aiamaal mütata (mis sellest mügrist siis imestada, ta on ka ju entusiast :-) - nii mõnus on umbrohuvaba peenraid imetleda ja nautida, kuidas kõik on puhas ja korras.....ilu ja ootus...ööbik laksutab täie rinnaga ning kuldnokad tassivad pesakastidesse koormate viisi valku oma järglastele.....

...kevade uudis kaks on, et Palli talu rahvas otsustas proovida miskit ebatraditsioonilist. Me üritasime oma 100 aastat vanas suitsusaunas, üle 15 aasta kindlasti, liha suitsutada. Et asju tehakse suurejooneliselt meie talus, siis sai üles riputatud eksperimendiks lausa kolme eluka kehaosad. Suitsusann sai 4 tundi kuuma ja liha oli tuline ning rasv tilkus. Ja KANA oli söödav, nii maitsev, et rasv-mahl jooksis kahelt poolt suupoolt alla ja Nippel uhas kuumasuitsuse liha veel paremaks....oooh, nämma :-D
Veise- ja sealiha tükid aga läksid elektrilisse järelküpsetusse ja peab mainima, et suurepärane võileiva katte sai järgmisekspäevaks.....no nüüdsest proovime neli tundi mitte enam "tühja kütta!", vaid kanakintsud lakke ja tuli alla ning peale sauna õhtusöök tala küljest alla ning maiustama. Mmmmm...

Ja kolmas kevaduudis ehk lõpetuseks tahan öelda: kartul on maha pandud. 14. maikuu päeval siis 2016 aastal. Ning selleks kulus meil neljakesi lausa 50 minutit.
Pakkuda suur kogus seemnekartulit, idud ilusad küljes....helista taskusse 5257058
Kevad....

Emadepäev Presidendi seltsis

Esiteks, tunnistan juba eos üles, et pealkiri on ilmselge liialdus. Teiseks, vabandan, et sellest tähtsast päevast ja meie perele sülle langenud aust alles nüüd pajatan.

Mingil päeval eelmisel kuul helistas Naabriproua ja teatas, et mulle on kiri. Presidendi tempel peal ja puha. Olin enam kui veendunud, et nalja see naaber mu kulul jälle teeb. Aga kujutate pilti- ei teinudki! Kenas valges kuldtembliga ümbrikus oli kutse mulle kui lugupeetud proua Triin Helerannale (eeldasin, et tegu on minuga, kuigi mingit proua mõõtu ma kindlasti välja ei anna) ja perele. Olime kutsutud EV Presidendi ja tema proua poolt emadepäeva pärastlõunakohvile Estonia Kontserdimajja. Sel teemal ei hakanud me perekoosolekutki kokku kutsuma, sest no mis sa siin pikalt ikka arutad. Kui kodumaa tähtsaim mees sind ikka kuhugi kutsub, tuleb minna, eks :D Paariks nädalaks oli mu põhiprobleem, mida kellele selga panna. Mõned päevad enne minekut mutanteerus probleem aga uueks- keda üldse kaasa võtta ja kes koju jätta. Nimelt oli meie perekonda tabanud kolemastaapne kõhuviirus, mida vürtsitas väike köhatõbi. Olnud ükshaaval kõik pereliikmed pealaest jalatallani oma kullipilgu ja kenade kõrvadega läbi inspekteerinud, jõudsin otsusele, et pealinna sõidavad kõik peale Noore Peremehe. Ta nagunii ainult magas, nii et tegelikult oli tal päris ükspuha, et kõik ära lähevad. Saigi rahus olla. Sõit Tallinnasse oli nagu ikka.... ei jõua mina ära imestada, kuidas üks linn saab niiiiii kaugel asuda ja kes on need hullumeelsed inimesed, kes Tartu ja Tallinna vahel liigeldes oma lolluse hoolimatusega teiste elu ohtu seavad. Ma olen sellel teel sõites alati külma higiga kaetud ja küüntega istmes kinni. Ja nõnda kõrvalistujana. Autojuhi rolli olen ma senini keeldunud võtmast. Estonia võluvas hoones ootas meid ees väga meeleolukas ja mõnus kontsert. Nautida saime seda täpselt nii palju, kui ühe rahuliku ja kahe rahutu lapse kõrvalt võimalik on. Pärast meelepaid pakuti ka keelepaid. Siinkohal nurisen hästi sosinal korraldusliku poole üle, sest keelepai oli selline, mis nõudis enda alla taldrikut ja mida pidi laua taga sööma. Aga laudu jagus vaid pooltele külalistele. Meie olime selle õnnetu teise poole hulgas. Enne nosima hakkamist koguti kokku kõik emad ja paigutati koos presidendipaariga pildile. Seisin päris härra taga (mu vanaema teadis rääkida, et ta olevat mu juba sellelt fotolt üles leidnud, mina ise pole seda fototki üles leidnud). Ülilahe osa hakkas aga hoopis pärast näksimist. Lapsed koguti kokku ja tehti neile balleti õpituba. See toimus Talveaias. Pidime kõndima 38 korrust ja miljon astet allapoole. Vähemalt nii tundus mulle, sest Väike Preili tahtis täitsa iseseisvalt need korrused ja astmed läbida ja tema juurdeastumissammuga võttis see teekond minu meelest mitu päeva aega. Aga kohale me jõudsime ja sattusime balletimaailma täielikku lummusesse. Ma olen kahjuks unustanud mis olid nende imetoredate baleriinide nimed, kes lastega tegelesid, aga igatahes nagu juba öeldud, olid nad imetoredad. Räägiti balleti ajaloost ja teost ja näost. Lähedalt võis uurida balletisussikesi ja neid isegi jalga proovida. Veel olid välja toodud mõned kostüümid ja maskid. ja põrandal suures kuhjas olid väiksed värvilised balletiseelikud! :O See kuhi nägi nii kutsuv välja, et ma ise oleks tahtnud sinna sukelduda ja endale mõned satsid selga ajada. Aga tegelikult olin ma seal ju vist emarollis (emasid oli kuskil 5 umbes, äkki) ja pidin mööda Talveaeda taga ajama meie Pesamuna, kes millegipärast polnud sugugi huvitatud balleti ajaloost. Mina küll olin ! Pärast väikest teoreetilist osa aeti lapsed püsti ja õpetati neile....positsioone. Maakeeli, näidati, kuidas panna koibi ja kämblaid. Lapsed said endale seelikukesed selga ja siis tehti nendega mõned tantsusammud läbi. Taustaks mängis keegi isik klaverit. Ta oli kogu aja peidus, nii et ma ei tea, kas ta päriselt olemas oli. No ei ole olemas midagi ninnununnumat, kui üks väike päntajalg sitsilise seelikuga kikivarvul käed üleval ringi tippimas. Meie Preilile pani baleriinitädi ka ilusa lillepärjakese pähe. Ma ei suuda seda elevust ja heeeee-tunnet lihtsalt sõnades edasi anda, aga pean jagama neid paari pilti, mis mul õnnestus vaatamata Pesamuna tugevale vastutööle siiski teha.

Ma ei tea siiani, mis-miks-kuidas-äh? me sellise au osaliseks saime, aga kui selles peaks kellegi kaunid näpud mängus olema, siis suured ja südamlikud tänud talle!! Kogu meie pere poolt.



No pärast tunnist otsimist Guugliavarustes, leidsin meie Preilist ka veidi kvaliteetsemaid fotosid.

Preili jäi enamasti paar takti teistest maha, aga tegi ilusti kõik liigutused järgi :D

Peen näputöö. uskumatu, kuidas neil kunstiinimestel on ikka fantaasiat selliseid kostüüme luua. Olin pehmelt öeldes vaimustuses

Preili

Vaarikesel tibutab !

Käes on taas see imeilus kevadaeg, mil aknast välja vaadates on igas suunas mõni loomalaps tatsamas. Söögitoa aknast paistavad talled, magamistoa aknast saab näha jänkupudinaid, kes mingil põhjusel puurist välja said ja end nüüd ülejäänud karja liikmetena tunnevad.

 Lastetoas kirjutuslaual on kast, millest kostab siutsumist. Esimene sulepall puges munast välja juba neljapäeval, kuigi tegelikult ootasime teda alles laupäeval. Kärsitu tegelane. Reede hommikul sai ta endale seltsilise ka. Tea, kas oli õde-vend või hoopis tädipoeg.

Ajas veel tagasi minnes tahan kindlasti jagada rõõmu lillenduse osas. LÕPUKS ometi (kõlab peaaegu, nagu ma oleks oma kümme pikka aastat oodanud :D ) jõudis meie talus ka kätte aeg, mil saab natukenegi tegeleda iluaiandusega. Muidu oli meil maja taga maapirnipuhmas. Ja üks väike peenrake mõne nartsissiga. Ja muid lilli polnudki. Nii et lilleilu käisin ma ahmimas hoopis naabruskonna taludes. Aga kuna kevadisel Pere Suurkogu koosolekul sai vastu võetud otsus, et sel aastal keskendume maja välistele töödele ja iluaiandus just seda on, siis wipiijee :D ...Peremees meisterdas toredad kiviäärtega peenrad, mille põhja sai pandud geotekstiili. Mõtlesime, et sel aastal me mügrisid toita ei taha, aga peent võrku ostma ei hakka. Niisiis loodan lihtsalt, et mügril on väga vastik seda kangast närida. Minul jooksid küll judinad üle, kui kõnealust materjali lõikama pidin..võeehh-materjal. Turu ostsime tühjaks.

Ehtminulikult ei pööranud ma taimede nimetustele mitte vähimatki tähelepanu. Tahtsin vaid teada, mis tingimusi nad eluks vajavad ja proovisin meelde jätta, milline neist on püsik ja milline mitte. Nii et nagu ma Palli ja Mudaku talu perenaistele juba ütlesin, siis minu aias ( hehe, nagu mul oleks tohutu lilleaed :D ) saab ekskursiooni stiilis: Vasakule vaadates näete te... kollaseid lilli, ja meist paremale jäävad....väiksed lillad lilled, mis mu vanaemal ka muide köögi ukse taga peenras kasvasid. 

Peenardes on veel ruumi, nii et saan veel läbi elada seda magusmõnusat tunnet, mis hinge paitab, kui saab lillekesi valida ja nad siis maha istutada... ja järgmisel päeval avastada, et nad polegi minu kohmetu istutamise käigus kehavigastustesse ära surnud. Sel korral jäid kõik ellu-juhuu! 

Vaarikese talurahva eluilu maikuus 2016

Eile oli imeilus ilm. No natuke tuulisem ja tuul külmem kui eelnenud päevadel aga....Lootvina Naistel oli rohenäppude sügelus nii suur, et Palli talu naine käis Annuka talus taimeluurel ja Vaarikese naine oli Tartu turu "puhtaks ostnud" ja no seda ime- ja lilleilu me Mudaku talu naisega koos Vaarikese taluõuel vaatasime siis. Kaunid viljapuud, nii uued ja tomat ning paprika juba kasvuhoones. Peremees sõi õuel kuivand kala räästast ja elu oli kui lill....kodu see on imeline......

Lootvinas sünnib Lootvina Teatrikevad!

Väikese küla kohta, kus rahvast on miski 130 hinge vallakirjas (no tegelt on meid vast rohkem! Palume sissekirjutust neilt, kes pole veel jõudnud. Aga kõige tähtsam on, et tulge ja olge meie kogukonna liikmed!) tahame sel kevadel midagi eri-erilist luua: LOOTVINA TEATRIKEVADE! 

Lootvina Naine armastab teatrit ja eriti tunnustab harrastusteatrit. No arvestades meie mänge ja tegemisi, siis on see ju vägagi loomulik. Sel suvel võib olla sünnib meie endi poolt ka midagi, mis küll sõltub meie lavastajast Volmer Küllist, kuid NÜÜD on saabumas suurepärane võimalus vaadata kahte suurepärast näitemängu otse Lootvina koduõue peal! 

Ole kohal, sest need on selle kevade tippsündmused Lootvinas :-D

....tol ajal.....oli kõigil töökoht. Kuid vaatamata sellele, et kõigil oli töökoht, ei teinud keegi tööd. Ja vaatamata sellele, et keegi ei teinud tööd, täideti normid sajaprotsendiliselt. Vaatamata sellele, et normid täideti sajaprotsendiliselt, ei olnud poodides midagi. Vaatamata sellele, et poodides ei olnud midagi, oli kõigil kõik olemas. Vaatamata sellele, et kõigil oli kõik olemas, kõik varastasid. Vaatamata sellele, et kõik varastasid, jagus kõigile!

Etenduses mängib 18 osatäitjat. Lavastaja Iiri Saar. 

Koostööd teevad sündmuse nimel: Lootvina Naine, Luunja Aidateater, 

                                                 Lootvina Külakeskus, perekond Küla

Suvi algab Lootvinas erakordse stiiliüritusega! 

(ka Sina võid kaasa lüüa ja nõukastiili riietuses kohale tulla :-)

Ilusa ilmaga väljas (kaasa pleedid, istumislaused), vihmane ilm viib meid siseruumi. 

PÄÄSE täiskasvanule 4 EUR.

Lapsed tasuta (kuni 12 aastased).

Alates kella seitsmest ootame Sind koos sõbraga

Lootvina Kolhoosikohvikusse!

Pakume klassikalisi hõrgutisi nõukaaja varamust, 

kõlab ajastumuusika ja loome võimalikult eheda õhkonna.

(Kohvikupidajatele oleks abiks, 

kui huvilised annaksid märku tulemisest FB ürituse lehel,

arveldamine ainult sularahas) 

Kolhoosikohviku korraldavad Lootvina Naised 

(helin taskus: 525 7058)

Lootvina küla "rõõmsa nõukogudeaja" ehe hõng.

(NB! Punane suurlaut läheb varsti lammutamisele, seega tulebki veel "viimast võtta")

Ja TEATRIKEVADET jätkab 9. juunil Wilde Teatri etendus "Minejad"

Tegemist on harrastusteatrite festivali Pygen 2016 grand prix´ga

Lavastaja Janno Puusepp. Vaata sündmuse infot FB ürituse lehelt....Minejad Lootvinas

Ning kindlasti on avatud ka Lootvina Naise Teatrikohvik :-D

Pajatusi Vaarikeselt

See on nagu Murphy seadus, et kui on tuhin ja võimalus arvuti taga viibides siin muljetada, siis pole nagu midagi öelda, ja samas, kui oleks nii palju öelda, pole mahti arvutitki avada. Näuh.
Aga et mitte rikkuda oma kronoloogia-käkkija-mainet, siis võtan esimesena käsile enda vananemise teema. See juhtus taas. Kuidagi imekombel saabus ka sel aastal 30. aprill peaaegu pärast aastavahetust. Kuna just äsja olid lapsed ja Peremees läbinud kauem kui nädalase haigussessiooni, siis sel korral leidsin, et targem on mitte midagi suurt korraldada. Niisiis, külalisi ei kutsutud ! Õnneks on selliseid muhedikke, kes kutsest või siis kutsetusest ei hooli ja end siiski kohale toimetavad. Ja loomulikult on nad alati väga väga oodatud. Esimest korda oma pika elu jooksul ei teinud ma sünnipäevaks mingeid kulinaarseid ettevalmistusi. Harilikult hakkan hakkima, keetma, küpsetama, vahustama ja segama juba eelneva päeva õhtul. Kogu tegevus vältab poole hommikuni, siis natuke und ja jätkan sebimist kuni külaliste tulekuni. Seetõttu olen ma külaliste saabudes harilikult küll väga rahulolev ja rõõmus, kuid näen välja täpselt nõnda, nagu oleksin öö läbi hakkinud, küpsetanud, lõikunud, keetnud ja seganud. No mitte nagu kena sünnipäevalaps. Seekord aga olude sunnil ja samas tänu oludele läksin õhtul magama ja ärkasin hommikul nagu normaalsed inimesed ikka. Otsustasin, et alustan salatitegu hommikul ja siis vaatan, mis edasi saab. Natuke toitu oli ikka plaanis, sest teadsin oma armsa Teatrisõbra kindlalt tulevat. Ka oli Naabriproua seda nägu, et vist tuleb käppa suruma. Aga tagasi hommikusse. Ärkasin Peremehe kohutava telefoniäratuse peale. Teesklesin edasimagamist (nagu sünnipäevalapsele kombeks ;) ) Imekombel suutis see äratus ka tõesti Peremehe äratada. Märkimisväärne! Tõmbasin tekiääre ninani ja olin elevil. Sammud läksid kööki, Lisandusid Preili pöntsa-pöntsa sammud. Ja siis hakkas aeg venima. Mina aru ei saanud, mis asja nad seal nii kaua kohmitsesid. Piilusin seni Pesamuna, kes oli end ka asemelt välja ukerdanud ja tekitas peeglikapi juures minu auks sünnipäevakaost. Tuhat tänu talle :) Ja siis nad tulid. Tõmbasin teki täitsa silmini ja piilusin ja kihistasin, sest nii tore oli. Suur ja armas seltskond (4 on ikka korralik seltskond) hakkas mulle laulma meie pere klassikalist sünnipäevalaulu, kus lisaks õnnele soovitakse sünnipäevalapsele ka palju seebimulle. Nii tohutult tohutult armas oli. Siis sain  lilled ja Peremees ulatas mulle vastvalminud VÕILEIVATORDI. Ah sellepärast läkski nii kaua aega! :D
Edasi läks hommik mõnusalt ja rahulikult. Lapsed hajusid õue ja juba saabuski armas Teatrisõber. Koos saime tehtud parajas koguses head ja paremat, õigel ajal saabus veel üks Sõber ja veel õigemal ajal Naabriproua. Kui soolaste roogadega oli keha kinntatud, siis oli paras aeg panna oma armsad sõbrad magusat meisterdama. Natuke nagu õpituba kujunes sest loost. Valmisid imemaitsvad sefiirikorvikesed ja martsipanikaunistustega kringel...mmm. Neil naistel on annet, ma ütlen. Austades nobedate näppude endi soovi, siis valmimisprotsessist kahjuks pilti teha ei saanud.
Kõht sai täis, seltskond oli armas ja soe, kingid meelipaitavad ja õhtuks oli nii hea olla, et ei heatunne ei tahtnud põue ära mahtuda.
Ma arvan, et võin järgmisel aastal vabalt veelkord vananeda :D

Kniks

Eakas, Vaarikeselt ;)

Tordipritsi käeshoidmine tõstis töömesilaste suunurgad mitukümmend kraadi kõrgemale :D

Selgus, et voolimine pole üldse nii lihtne, kui tundub. Peab ikka rohkem lastega koos plastiliini mudima ;)

esimese rabarberi hõrk magusus

Nädalavahetus (kuigi mina veel söömisega tegeleda ei saa) sai eriliseks tehtud selle kevade esimese RABARBERIKOOGI küpsetamisega.
Palli talu saunaotsas kasvavad ehedad talusorti rabarberid nii kaua kui keegi mäletab ja on tugevad, jõulised ning lopsakad. Nii lopsakad, et varsti on probleem nende realiseerimisega :-D
Kook sai söödud nagu niuhti, sest koos mõnusa koorejäätisega oli see lihtsalt suussulav.....kaneel, kohupiim, rabarber - Match Made in Heaven

Lisaks oli nädalvahetusel meil ammu plaanis Mooste Kirbuturgu väisata. Oli väga tore perepäev. Tavalised inimesed müüsid oma riideid, mida enam vaja pole, oli ka muud kraami. Leidsin imelilusad pitslaudlinad :-D Võitlesin Evega laualambi pärast aga andsin alla, sest see sobib tema kohvikusse paremini ja pärast tuli välja, et Inga oli selle juba varem n-ö "kinni pannud", et tuleb ostab enne minekut ära ;-) ih, ilma jäi :-D Midagi ei saa vedelema jätta. Veel sain hea kampsi padja tegemiseks ja valged kausikesed, mis sobivad minu kööki valatult. Villakojast ostsin halli villast lõnga sokiharrastuse jaoks ning poisid maiustasid suhkruvati ja sõõrikutega. Aa, mega maitsva grill-kitsejuustu sain ka ja proovisime seda grillida, mõnus, suitsune, krudisev :-D
Reede õhtul aga väisasin Põlva Talupoe ja Kodukohviku Tillu perenaise Eve sünnipäevapidu Ruusal Meeste Tantsu Show´l. Os Sa!!!! Kommentaaride tegemiseks peab lausa aja võtma :-D No kuidas nüüd seda kirjeldada: kõike oli seinast seina. Kõige rohkem rõõmustas, et tantsijate  rõõm oma tegevusest oli silmaga nähtav. Eriliselt tegid hinge soojaks vanematest lustlikest koosnevad tantsugrupid, kes särasid ja on inspiratsiooniks. Ise tuleb teha oma elu mõnusaks ja vahvaks ja vaatad - tantsugrupis osalemine annab sulle seltskonna, sõpruskonna, paraja füüsilise koormuse ja loomingulise eneseväljenduse võimaluse. Minu süda igal juhul põksub kaasa ja arutasime Ingaga, et tahame ka sellist vahvat hobi :-D Meil on ainult siia V-K kanti head showtantsu juhendajat vaja (ikka segarühmale). Kui keegi tunneb kutset meid juhendada, siis meil on neli paari olemas :-D Võtke ühendust :-D
Aa, ja siis, eriliselt enese masohismi  uus tase oli olla Põlva talupoe perenaise sünnipäeval ja mitte süüa! Isegi lemmikšampanjat ei saanud mekkida, jõin oma kaasatoodud kummelitõmmist ja üritasin head nägu teha (ei tulnud välja). Laud oli nii maitsvat täis....kuid programm teises saalis oli ikkagi meestetants ja naised kõik ei saanud sest ilma jääda ning nii jäi suurem osa toidust söömata ja joomata. Kohe kahju, me Ingaga selles osas pärast olime rõõmsalt abiks :-D
Viimaks pean rääkima, et kohe põnev, et Reporter polnud Ruusal kohal, sest täiesti ootamatult esitus Saaremaa meeste poolt viimaseks tantsuks - nudistlik (jah loete õigesti, nad olid TÄIESTI paljad) tants käterättidega. Meie Evega, istusime ilusti otsevaates aga Inga istus küljele ja esiritta ning sai ikka tõesti "lähivaate" ;-D Meile oli täitsa viisakas vaadata ja julguse eest 12 punkti. Eesti mehelt poleks seda oodanud, Cippendale´i mehed jäävad varju.  Kokkuvõtlikult - väga huvitav nädalavahetus ja aitäh Evele kutsumast SELLISELE peole :-D