Mahva ja Lonni olid Lootvinas 7.03.2018

Mul on nii kiire, et no ei jõua enam kirjutada. Tahaks maha istu ja kohe suurelt laialt rääkida teile läbi sõnakirja, et kui tore ja vahva õhtu oli 7. märtsil. Kes kohal olid, need said naerda ja meeleolu ning olustik sai super. Loodan, et pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna.   

Seekord naised kohvikus....kook oli mmmm, Pihlapuu noorperemehe villitud koduvein oli kui nektar amorose kannust"

Pihlapuu talu noorperemehe tehtud koduvein: valge - õun ja punane - mari...
Kohe algab!




Mahva ja Lonni
Mafalda ja Loreida


Selfied kuulsustega....

Lootvina Naised kuulsustega ;-)
NB! Kolm meest oli ka ;-)

Liikuv stiilinäide daamidest minu taskutelefonist:

....sõbrapäev ja romantika Tallinnas läbi kõhuhäda


On ju nii, et vahepeal on eriti vahvad ekspromt juhtuvad asjad. No tegevused. Sündmused! Siin eelmisel nädalavahetusel oli mul vaja pealinna minna. Mingi 100 aastat polnud käinud ja nüüd siis. Üks kursaõde oli haige (langes välja), teine, kolmas ja neljas said vastu võtta, kursavend plaanis kinno minna, pressisin kaasa end. Otsin piletid kah ära, tegin kontogi sinna pagana lehele, et saaks....ja siis - INIMENE KAVANDAB JA PLANEERIB NING JUMAL TEEB - Atsi majja toodud kõhuviirus niitis neljapäeva õhtul Muska poti külge. Noh - reedel siis tühistasin bronnitud külaskäigud ja ohkasin. Selline olu siis siin Maarjamaal - veel mingi hooaeg, selle nimi on "gripihooaeg", lisaks sellele "viiendale aastaajale" = "poriaeg"!
Reede lõunaks aga oli abikaasa tagasi ja väitis, et tunneb end ok?!? No, kuna minu pealinna reisi põhjus oli koosolek laupäeva hommikul, siis istusime autosse ja sõitsime. Aga kuna ma olin ju meie ööbimised kõik tühistanud, siis saime esmakordse ja erakordse kogemuse - kontoriromantikast ;-) Peab tunnistama, et diivan oli täitsa magatav. Ja kui soov on suur, siis romantika saab igale poole sobitada. Eriti kui kontoris on veel spetsiaalne veinikülmkapp, kus kvaliteetvein sees ;-) Minu algelise sushihimu aga rahuldas "Söörkel-Keist" saadud ja kuna nälg oli suur, siis maitses isegi see ;-)

Ja siis näete, et oma lastele annan ma juba kive süüa ;-) 
Liisa tõi Egiptusemaalt, seal nad söövad sellist kruusa. 



Aaa, ja vahepeal oli ka sõbrapäev. Meie peres oli sel päeval lemmiktort, kõige-kõige parem mozarellaga-jm paremaga-sidruni-oliiviõliga salat ning muud ka meestele (no kartul ja liha :-) 
Imelised tumepunased seksikad tulbid (jah, ka tulbid võivad seksikad olla) ja Musule veel seksikam üllatus.........
.....jagan nüüd teiega üht väga kaua mõeldud ja arutatud ja mitme teise naisterahvaga küsitud  -kogemust - nimelt bikiinipiirkonna depilatsioon: ooo, jaaa, naised. Nii otse räägingi. Mis siin ikka - loodetavasti kõik saavad head seksi, käivad pissil ja kakavad ka. Millegipärast aga neist igapäevast asjadest on enamikul meist jube piinlik kõnelda. Aga mõtlevad ja tegelevad inimesed nendega iga päev ;-) Nii, tegin ära! Jah ja sattus veel sõbrapäeva hommikule - südames see imeline hommikune armastusavaldus, sõidutasin end Tartusse Avancia salongi (Piret soovitas Nataljat); 
Enne salongi minemist Kvartalis, leidsin tõtt vahtimas end Merikesega. No siis kaks Marga-naist istusid ja arutasid veel kord seda, et "no kui valus siis ikka see olla saab": oi kuidas sai!!! ;-/ AGA, ma jumaldan lõpptulemust! Päriselt, ongi nii puhtam, mõnusam ja kuidagi seksikam tunne. Öö tõestas, et on jah õige tunne ;-) Kuid protsessist: kui Sul on muidugi piinlikuse faas, siis sellest saad üle ja siis on kõik nagu oleks arsti juures, ainult haiget saab rohkem. Peab tunnistama, et valu on nagu sünnitusel, kohe haihtuv ja kuna mina muutun valu olukorras üliemotsionaalseks ning üleerutunuks (loe: naervaks), siis lõpuks meil jooksid pisarad - depileerijal naerust ja minul valust (no mingi protsent ka naerust). Sünnitusega on veel üks suur sarnasus - ise saab väga palju kaasa aidata: hingad välja õigel hetkel, hoiad nahka abiks tegijale.....aga ikkagi, on alles töö ju? :-D Ja naerupisarad olid kindlasti selle koha peal, kus ma ei suutnud üle saada tõdemusest, et ma VABATAHTLIKULT ise tulin sinna laua peale ja olin nõus selle sadomaso-protseduuriga :-D jessuke ;-) Lõpuks pean ohkama ja kinnitama, et mul on juba uus aeg kirjas ja plaanin tagasi minna, sest julgus tasus end ära😙

LN Külli loodusvaatlused vol.3

PÜHAPÄEV, 18.veebruar
Tähelepanu, tähelepanu! Loodusvaatlused suuskadel!

Ei teagi, kas toimub see austusavaldusena tuhandetele, kes täna üle aastate rõõmsalt Tartu maratoni rühkisid või lihtsalt – tali on käes! Igatahes vaatlesin loodust suuskade pealt juba eelmisel pühapäeval ja sain aru, et täpsuses ja nüansirikkuses jäävad need vaatlused jalgsi tehtutele alla. Põhjus argine, et mitte öelda füüsiline. Nimelt on pool tähelepanu hõivatud selle pühapäevasportlasele suhteliselt ebatavalise liikumisviisiga. Lisaks olen ma siin ümbruskonnas ka ise rajameister, nii et tegevust on ühe retke jooksul küllaga. Aga vaadakem siiski, mis silma ja kõrvu jäid.

Kõigepealt LUMI. Lumi on ilus, kerge, valge, pehme. Mõnigi ütleks – parim saunalumi! Õige. Aga sobib ka suusklemiseks. Pole liialt sügav, ei pea sumpama. Pole koorikut, millest läbi vajuda. On lihtsalt kerge ja ilus pinnakate, mis oleks läbitav jalgsigi. Samas jääb suuskade alla ka piisav kiht, nii et ei künna üle taimede. Metsaaluse vaksakõrgustest mustikavartest on otsad näha. Suuskade all annab lumi vaheldumisi krudisevat (suusa vajumisel) ja sahisevat (libisemisel) häält.

Puud. Puud on talviselt muinasjutumetsalikud, st kenasti lumega kaetud. Olenevalt okste rõhtsusest on neil suurem või väiksem lumepahmakas. Pahmaka suurus näitab, et vahapeal on ka soojemat ilma olnud, mis lume kleepjalt okstele kinnitanud. Viimastest sadudest on lisandunud ilusad vahukooremütsikesed. Möödunud nädala võtmes võiks seda ka vahukoorekuklimetsaks nimetada. Tegelikult on see päris suur raskus, mis puudel nõnda kanda tuleb. Kummaline, et inimsilm ja inimmeel seda raskuse kandmist/talumist ILUNA vastu võtab... Kõik siin ilmas on suhteline.
Image result for suusad männid talv
Pildi allikas: Google
Taevas. Hall, aga kuidagi läbipaistvalt, mitte tinaselt. Kohati on madalate hallide pilvede taga aimdumas heledamat tausta, mis pilvede kontuure välja joonistab. Ilmutub ka helesinist, paraku põhjataevas, nii et päike löögile ei pääse. Paar korda näen päikese täiskuu-laadset ilmumist läbi pilvehämu. Maale see päikesehelki veel ei saada. Ja hea ongi, sest lume helendus oleks koos päikesega pimestav. Päikeseprille ma taskusse ei pistnud. Hele-tume skaalal on lumekatte all olev maa endiselt heledam kui taevavõlv.

Nagu ikka, metsa all tuult pole. Latvades midagi aeg-ajalt on, sest mändidelt sajab suusatajale ikka lumetervitusi kaela. Väljale jõudes on lääne-loodetuul platsis. Lisaks tuleb midagi vastu nägu, mida silm sademena ei registreeri. Vist on kondenseerunud õhuniiskus imepeentes piiskades. Igatahes looduslik niisutus, millele poes laialdaselt pakutav tõenäoliselt vastu ei saa. Taevast antu on võimsam ja toimivam. Suusklen üle koristamata jäänud linapõllu. Ikka on püsti kas üksikuid varsi või puhmaid, millest korraliku linapeo saaks siduda. Külm ja miks mitte ka lumevalguse mõju on sügiseselt nukkerhallid varred kenasti heleruugeks pleegitanud. Kupardest on vähe järel, küllap said lindudele ja pisiloomadele mõnusaks toidupooliseks. Midagi siiski on, sest umbes kolmekümnepealine linnuparv askeldab usinalt mööda põldu. Eriti kaua viibivad nad kitsede poolt kraabitud kohtades, eks sealt ole midagi enamat välja tulnud. Ühe sellise koha eel saan neile piisavalt lähedale, et silm registreeriks punaseid pugusid. Tõesti, leevikesed! Ühe ronga ülelend jääb ka selle retke elamuste hulka. Tavaline kraaksatus oli asendunud õrna kurinaga. Veebruar, pulmade aeg.


Märkimata on veel temperatuur, mis on selline ülimõnus miinus neli. Saabuva nädala külmaprognooside valguses lausa soe. Imeline tali!

Image result for suusataja männid talv
Pildi allikas:Google

...isapoolse suguvõsa geenide väljendus ja emapoolse vanaema pärand:



Üts päiv siin, Lootvinamaal, oli kohe selline sügelus, selline imelik tunne tuli peale. Käisin siia-sinna, keerutasin end ja ei saanud päris täpselt aru, et MIS?!? Ja siis korraga, nagu mingist sügavamast sisimast tundsin...sain teadmise, mis kerkis kuskilt kollektiivsest isapoolsest geenivaramust ning lasin pärmil suhkruga seguneda ja sõtkusin taigna valmis kerkima. Lugu nii, et minu isapoolne suguvõsa on kõik (keegi parandaks kui oskaks aga ma tahan vähemalt nii mõelda) supermaitsvate rasvapirukate küpsetajad. See on nagu Kadede-firmamärk ;-) Kõik mu onud (neid ikka on) ja tädid.....peaks uurimuse tegema, kas see ka nüüd nõbudel "välja lööb"....suudavad kuumas õlis imesid teha, mis põhjustasid lausa omal ajal suguvõsapidudest rohkema osavõtu ;-)
Ja mul siis nüüd - umbes 38 aastat 10 kuud elatud - ning nüüd lööb välja?!?

 :-D uskumatu aga tõsi on see, et see - rasvapiruka tegemise oskus -  peabki olema PÄRITUD! Sest need tulid mul välja ja teine kord ka - tulid välja! - mehed sõid kõik ära ja lakkusid näppe ning vaatasid mind kuidagi väga jumaldavate pilkudega ;-)

Ja kui juba jutuks läks heade geenipäringute ilmsikstulemisest, siis mingil müstilisel põhjusel (lähenev vanadus?) haarasid mu näpud juba enne pühi sukavardad, lausa topeltpaari ja asusid looma: tegelt ka ju, see on ehtne loomine, millel on nii mõnus reaalne tagajärg - looming kohe näha ;-)
No ja mina kudusin oma muskale saapa-aluseid peenvilla-peensilma sokke ;-) ehk siis loe: imeõhukesi!
Pean auga tunnistama, et need said valmis alles peale pühi. No nii "peened" olid kohe!
Ja siit tuleb mulle meelde, et meil, Lootvina Naistel, oli ju uus õpitoa ehk kogemustöötoa vajaduslik idee: parima (ehk loe: ökonoomseima ja paremini istuva, vastupidavaima) sukakanna kudumise väljaselgitus! Igakord (see harv hetk aastas) kui ma jõuan sinnani, et nüüd kooks sokki, siis hakkan ma sukakanna kohale jõudes närviliselt särisema, sest no KUIDAS see siis ikka õieti oli kah.....?!? Siis ma otsin vanad sokid välja, võrdlen vaatan ja üritan meelde tuletada, kuidas ma eelmine kord nagu kudusin ;-) Midagi ikka selgub aga VÄGA VALE on sokke kududa üks ees ja teine järgi - alati on sokid erinevad, eriti kui pead lugu omaloomingulistest mustritest ;-) ja ei pane neid "iseenda suurest tarkusest" kirja kah...mul on läinud nii, et teine sokk on lausa suurem kui esimene või vastupidi AGA - nüüd olen targem ja koon  oma loomingu korraga, ühed triibud-lõigud ja siis teisel sokil kohe järgi. Ja no vaatke tulemust - selline superõige võrdsus ;-)
 Igal ja juhul silitas abikaasa pead ja andis isegi musukese, öeldes: "Nii tubli naine, muudkui küpsetab ja koob!" ja patsutas pepule ;-)
:-D Aitäh vanaema, kes sa mind sokke kuduma õpetasid ;-) Kalli sulle Taevasse, sa abieluõnne ergutaja!

...meid tabas inspiratsioonipomm ja lõhkas tee arenguvajadusele!

Vahepeal kohe imestad, kuidas kauaoodatu ongi sipsti kohale jõudnud, st KÄES! Eila õhtul nii oligi. Kuidagi nii kiire on see kuu (loe:jaanuar) olnud, et ....palju on nagu tegemata jäänud. Eila õhtul aga istusin maha, kuulasin ja sain aru - enda süü, et on tegemata. Ju ei ole ikka piisavalt tahtmist ja enesedistsipliini, et saaks tehtud. Karm on endale peeglist otsa vaadata ning tunnistada, et jah - olengi laisk.
Selline sissejuhatus?!
Eile oli Lootvinas inspireeriv eneseturunduse seminar: kuvand, bränd ja küsisime endalt, miks me midagi teeme, mis on minu kirg?  Signe sikutas meile nina ette plaani ning inspireeris meid seda täitma.
Naisi terve hulk ja kaks meest kuulasid, mõtlesid ning arutasid. Tõsi on see, et egas enamasti ei istu maha ega tegele väikse eneseanalüüsiga ja ju vist see oligi haarav, et tuli rahvast kokku ikka parajalt palju. Lootvina Naisi rõõmustas, et palju oli esmakordselt meid külastavaid toredaid inimesi, kes loodetavasti varsti jälle meile külla tulevad (näiteks 7.03 on koduveinikohvikuga teatriõhtu)!
keskel lähviv valgussähvak ongi inspiratsioonipommi plahvatus



Koolitaja Signe oli usutav. Tema jutt õige. Mõte lihtne. Ja ta annab sulle "tööriistakasti" kätte, et saaksid alustada enesearenguga. Soovitame!

Nüüd aga köögipoolest: mulle meeldivad minu Lootvina naised ikka VÄGA. Tullakse ja aidatakse ning tänud selle eest, sest see annab tunde, et me oleme üks naiskond ning toetus on olemas.
Eriti aga suur aitäh Piretile, ilma kelleta poleks seekordne Lootvina Naise üritus üldse mitte nii muhe olnud. Piret sponsoreeris meid oma Nautlejad OÜ (peokorraldus&catering) nimel maitsva teelauaga - soolane amps pitsat ja hõrk toorjuustukook. Kõrvale Palli talu peenra piparmündiga teevesi. Mmmmmm....minule väga maitses. Ja tänud pärast kõigile naistele, kes teetassid sujuvalt puhtaks loputasid, kuivatatasid ning asjatasid ;-) Sellised väiksed asjad on nii tähtsad! AITÄH.

Väikses seltskonnas inspireerusime saunas edasi, ragistasime kaalikat küülaugu dipis ja kuumutasime keha ning karastasime vaimu lumes lumeingleid tehes.

Oli küll mõnus õhtu ja seltskond oli ka mõnus. Aitäh.