...Luutvina Naane Manni käve Issakul sõbranje Elliga!

Õkva vääga illos oll! 29. oll tuu Issaku Leibkonnapäiv jälleki ja noh Luutvina Naane Palli talost läts ka kohale. Sest sääl om mul hää sõbranje Elli, Issaku külast, Kasekivi tulevasest talost. No ja kui sääne pidu oma välla kuulutatut ja Elli kuts, siis ma ei saa minemata jäta.
Nii siis saigi nu kõikse parempa hilbu selja aetut ning Issku järve veerde kohale kõpsatu. Ja kuna koskil mujal pole tada hääd juttu ja pilti panna, siis ma kirota iks siin, tan Luutvina Naase stiilsen blogin, on ju?

Nu kõikse päält mi jõudseme Matti tallu, kos oliva vääga lahke pererahvas. Manni ja Elli tahtseva kõigiga kuulsa presidendi muudu selfi teta, et oles hää kaija pärast, kos ja kellega sai trehvatu.
Ta om siis Kurista külan Matti talu, kos saase sanna renti ja pidu pidada. Lahke pererahvas siis kuts juba 19. augustil külla, kus kodukohviku päiv ja uhke ansambli kah - HÜÜP.
Matti talu rahvas Kurista külan Võnnu vallan.
Mi Elliga Matti talu sannalaval. Vääga jahhe oll aga kõneldi, et taa lätt häste kuumas!

Matti talon torti süüman. Vääga hää sefiiri tort oll, mi võtsime kats tükki kohe.
Tuu kuulus sefiiritort. Ma sai perenaase käest ka tolle hää asja tegija telefoninumbri, ma kohe telli endale kah.



Siis aga jõudseme Kirotaride manu. Sääl oll kõikse õu täus noid karvaseid ja sulelisi. Mul olliva iks kalossi jalan, Elli tippe küll kängega, oh sa tada ulli pääliina prowat küll :-)
Taloperemehega selfi! Nu küll om pikk miis, kõikse pikem keda mino silma omava nännu!
Ja latse omava kah nagu esä suust sadanuva. 
Peretütre ka pääle. Noid kutskeid oll sääl viis tükku, et kui vaja peni õue pääle, siis õkvaprõlla minge Kirotaride õue pääle. 
Taa om mi selfie pullivaska Piitrega!
Tan oleme mi nüüt kuulsa kesvussõidu meistri mann, kes suut hobestega sõita ilmatuma kavva. Lauri Virge om kõge paremp Eestin ja maailmatipp om kah! Tema juuren Kuristan saase ratsutada ja hobeseid süüta-juuta-kasida.
Perenaasega selfi!

Kõik na siin pidil omava uhke medali ja vimpli ja karika, mis om Lauri Virgele antu. Vääga uhke! 

Hobesega selfi!
Määnsegi külamehega selfi!
Kommenteeri tan ma siis, et nu igasugusit tul ligi ja taht pilti teta. Egas mi - kõneisiku - pidime ju lahke olema. Üts miis tahtse musi kah, nu sai antu kah :-D Hää, et oma vanamiis kodu sai jäetu, muidu es oles olnu säänest pidu ;-)

Järgmisi pilte kaege! Mi oleme Lillaku Marguse man Veinitoan. Oi ta miildus häste meile. Nuur ja illos miis om kolinu maale ja tege tan häid köörameit :-D Ei saa see viimane kord olema, kui mi Lillaku Margusele külla läeme :-)

Ja tan mi "DEGUSTIIRSIME" kodutseit veine. Hääd asja õpp nuurmiis! Tast saase hüva veinimeister ;-)
(Nüüd kaesi pilti ja ma tahas õkva tiida, kes tuu miis mu takan om ja miks mind säänse pilguga vaht?!)

Orula talon, mi kuulsime peremiist Tõnu kalapüügi asja seletaman. Paljo kalu oll kinni püütu ja pangen. Matti talon aga oma tiigin kalo puudu, no viias siis sinna. Vot sääne külavärk ja kuustüü.


Sääl Saksingute man oll üts imelik miis kah, kes püüde meile naastele mingit vääga imelikku asja kõnelda - et ta riist tal käen om üts hää asi, millega naklu seina sisse lasta?!? Ma tahtse küll oma vanamehele tuua tuu asja aga Jõgari miis ei andnu, et ta lätt sinna Melliste vanavara laadale, mis õkvaprõlla augustin tuleman om....vot ses nii

Ja nii siis kõik oll. Jaago talun jäigi selfi tegemata peremehe ja naasega, nu juusiva nii õkva kipesti, et ei saanu. Maru suur kahju om küll. Eks tule uuesti minna. Sääl ju kah tuu käsitüü värk, meil Elliga om tuu käpan küll :-) Ja teatrimängu kaieme kah lõpun. Tuu oll kah hää kaija. Tore pidu oll, vääga hää päeiv. Aituma tegijatele ja korraldajatele.


Nuh, Manni ja Elli tervitase ja tänase kõiki, kes olliva nii sallva ning jõudsiva ärra kullata kõikse jutu ja asatamise, mis meil teta oll Leibakonnapääva kõneisikutena. Meil oll õkvaprõlla vääga lõbus olemine ja tegemine. Päris kavva pole säänest toredat päiva olnu, kus nii paljo häid ja vahvait inemesi saase kätt pidi tervutada ning juttu aija :-D

...naabervalla vahva talu - Matti talu ja nende kodukohvikupäev!


Matti talu kodukohvik 2016

29.07 sai Võnnus,  Issaku Leibkonnapäeval avatud talude raames, tutvutud Matti talu pererahvaga ja nende ideega 19. augustil jälle kodukohviku päeva teha. Sel aastal oodatatakse juba kella 15 alates kohvikusse ning kella 18 algab kontsert-pidu Iiri muusika bändiga HÜÜP!
Vaata ise järgi perenaise blogist SIIT
Reklaam koduõuel!
ja planeeri aga küllasõitu. Lootvina rahvale on Matti talu praktiliselt läbi metsa, Tartu-Räpina maanteele välja sõita ;-)
Iiri muusika lustakas bänd HÜÜP
19.08 kell 18 Matti talus, Kurista külas, Võnnu vallas


....kodus tagasi, et jagada häid mälestusi heast puhkusest koos heade sõpradega!

oma koduvoodi ümbrus järgmisel päeval peale puhkusereisi
Te võite ju imestada, et kuid AUSAÕNA oma voodi on kõige parem! Isegi kui oma voodipesu kaasas on ja madrats täiesti onkel, siiski on oma voodi omas kodus kõikse parem. Puhkus oli fantastiline, ilmaga vedas 1032% ja seltskonnaga veel paremini, kuid oma voodit ei trumpa miski üle.

Kihnu kört igapäevas. Ikka veel :-D
Me käsime Talvise perega Pärnumaal Kablis, Pärnu linnas ja Kihnus puhkusereisil. Kõikse lapsed kaasas :-D No oleme elus ja tagasi ;-) Kõik on terved ja rõõmsad ning poisid käivad peale, et "kunas me Jaagole läheme....!" ehk siis veel ei saanud villand üksteisest?!? Muuseas võib ju ära mainida, et sai ka Pärnus Terviseparadiisi mägijõge uhatud nii kaks pool tundi ja see oli küll kaif ning kui nüüd lastelt küsida, et mis oli puhkuse kõige ägedam..... - siis ei Võrtsjärve Järvemuuseum, ei Allikusoo sügav liivakivikoobas, ei Helme ordulinnuse varemed, ei isegi Kihnu, jne.... - vaid seesama Terviseparadiisi mägijõgi... :-D!!!! No nats praamisõit Kihnu Virvega konkureeris ;-) See oli meie poiste jaoks esmakordne!
Kuid meie - suurte - jaoks oli kõige mõnusam, toredam ja vaimustust pakkuv päev Kihnus! JALGRATASTEL! Soovitame kõigile. Meil vedas muidugi ilmaga superhästi, sest päikse paistis, tuul oli soe ning lõbusaid inimesi kõik Kihnu väiksed teed täis. Muudkui sõideti mööda või vastu ja tervitati hoogsalt :-D Ärge ronige sellele väiksele saarele autoga! Rentige ratas ning kaart ja nautige saare loodust, inimesi ja seltskonda. Kindlasti külastage saare kolme poodi (NB! Kihnu poes on Kihnu pearätik 4.50 aga tuletornis 10.- ;-); mina soovitan osta Kihnu leiba ja saia Kihnu poest - see oli nämma :-) poisid pistsid (no tegelt mida nad ei söö kah?!? varsti oleme totaalselt vaesed :) Iga nurga pealt saab jäätist ning elu on mõnus sellepärast kohe kolm korda rohkem ;-) Igas poes ja kohas erinevad inimesed - suhtlevad ning külalislahked (äkki polegi eestlased? Tegelt nad ju kihnlased :-)!)
Kui hommiku praamile sõitsime, siis tuhises rattal meile vasta üks vanem naisterahvas, kes rõõmsalt tervituse asemel hellas, et "just anti tormihoiatus!" - oskasin vaid "Oh!" vastu heliseda ja naeratada, sest asi tundus huvitav? Nats ju tuult oli ja ilma lubas ka neljapäevaks pilvist- vihmast, kuid torm? Äkki see oli kihnlase huumor? Näha ju oli, et sõidame kella 10 praamile ;-)
Ja nagu me Pärnus olime lõunasöögi sisse vohmind (NB! Terviseparadiisi lõuna-buffeed ei maksa väisata :-) ei saa külluse efekti :-) ja randa "hüvastijätujalutuskäigule" suundunud, hakkas vihma tibama. Nii kurb oli vaadata inimesi, kes rannapallid kaenla alla liivaranda tulid ja said aru, et täna pole see päev...... ooo see Eesti suvi! Oh :-/  Meie aga tänasime Loojat, kes meile kinkis need kolm päeva täis päikest ning soojust ning isegi mererõõmu......tõenäoliselt ei maksa lotopiletit enam sel aastal osta, oma õnnefaktori tarbisime kindlasti ära ;-)
Kihnu romantika juulis 2017.

Head sõbrad heas seltskonnas ;-) päikseloojangul Kabli rannas. Aitäh Inga ja Tairo :-D
Kõige tähtsamad on inimesed meie ümber.....
Meie suure pere kõik lapsed ja nende kalad Võrtsjärve Järvemuuseumis.


Ja see on Maiule ning Argole - jäime 1 päeva hiljaks ;-(  sry
Aga vaatasime kõik üle ja ajasime perenaisega juttu ning tundsime Teite kohalolu :-)

...Lootvina Naised kohvitasid kõigis Valgemetsa kodukohvikutes:-D



15. juulil toimus Valgemetsa kodukohvikute päev Valgemetsa küla sünnipäeva puhul. Kui keski kuskil mainib kodukohvik, siis Lootvina Naise kõrvad hakkavad kohe liikuma ning kontsakingad saavad poleeritud ning roosid pähe ning seelikud selga......vaja oli kindlasti külla minna, eriti kui veel nii lähedal taolist kena sündmust korraldati! Ja MargaMerike Ala talust ja MargaMarju  Palli talust (Lootinas on Margasid põliselt palju, ei pea isegi sugulased omavahel olema ;-) vurasid ilusti kohe alguseks kohale. Kell kaksteist olime majaproua ja kunstniku Anne juures esimesed kliendid. Sattusime kunstis kunstisaali, sest looduskunst oli inimkunsti endasse võtnud ja kindlasti oli see kõige paremini eksponeeritud kunstinäitus, mida minu silmad näinud on! See oli nii ilus ja Anne maalid olid ka ilusad kõigile tema mändidele lisaks :-) Lisaks magus vahvel, kohvi kõrval kommi ning Andre juust, mmmmmm. Me veetsime ikka tunni kohe Anne juures ja nautsime vaadet.



Natuke maad edasi leidsime Vastse-Kuuste KM juhataja Irka koduõuel maiustamise koha. Menüü oli pikk, kuid kuna kohe sattusime tuttavatele, siis tehti soovitus Pavlovale ja no õige soovitus oli. See oli tõesti maitsev! Aitäh kulinaarse hõrgutise küpsetajale!
Kõige vahvam oli, et saime aru - Valgemetsas on kunstilembelised - kõik vist maalivad?!? Ja ikka kohe päris värvidega, ehtsale lõuendile (mitte joonistuspaberile :-) ja pintslitega! Kaunid lilled, kiisud ja kõutsid ning Irka juures lisaks veel imeliste kividega ehted....seeärast ongi nii armas "teiste õue peale" sattuda ja saada inimestest teada midagi täiesti uut ning erilist, mida poleks nagu osanud oodatatagi!

hõrk Pavlova
Valgemetsa Naise Irka kunst, Merike naerab kavalalt, kuna teda tabas ära tundmise rõõm....


 Kolmas kohvik oli Kristiina juures ehk siis Kristiina kohvik. Kohviku vastuvõtjad ehk teenindajad olid ise sama säravad ja erutatud ning rõõmsad kui nende fuktsiaroosad põlled ning laudlinad. Välguna vilkuv perenaine aga sama rõõmsameelne ja särisev kui päike, mis pilve vahelt hetkeks meid rõõmustas (ilm oli mõnus, peab vahele suskama teemasse). ja ka see eriline perenaine rõõmustas meid Valgemetsa Naise maalilembusega! Tema oli jõudnud rahvaülikooli ning pintslihoidu tudeerinud ning nüüd kauneid õisi ja kiisusid tulvab vist lausa :-D
Kohvik aga oli suurejooneline, Lootvina Naine tundis end koduselt - pits ja vesiroosid, kuuldused soovetäitvast kuldkalast, Riidma Lootvina Naine jõudis ka kohale (võttis küll abi-kaasa kaasa:-)/söötmise põhjused), vaimustav kõrvitsa püreesupp, isetehtud leib maitsevõiga, omakäelised jäätised - ja meie eriline lemmik - ristikheina teevesi - lisaks andervaksale, saine vist uue lemmiku (huvitav, kas pärnaõis jääb niimoodi lausa korjamata?!)

säravad fuktsiaroosad teenindajad Lily ja Tom

veelgi säravam Kristiina kohviku perenaine

Lootvina rahvas maiustamas kuldkala ja vesiroosidega tiigi ääres


Albumi veel rohkemate hetkedega leiate siit, Aitäh korraldajatele ja loodame, et järgmine aasta on veel rohkem kodukohvikuid avatud ning Valgemetsa naiste kunsti näha..... :-D või ei tea veel, mida erilist :-D

....Palli talu perenaine vahustas kohviseepi ja toppis esimesed kurgid purki.

 Vaatke, kui endal ikkagi "ikaldus" paistab peenral, siis ei maksa jääda passima, nii võib üldse ilma jääda. Sellise kogetud tarkuseteraga kraapisin oma veeringud kokku ja sõitsin teisipäevaõhtu jälle Annukale "kurgijahile". Ise sain ilusate taimede küljest (võrdlusmoment minu kurgiga on hale) väiksed ja nummid kurgid korjata. Eila oli mul veel abilised Liisa ja Henri, kellega koos kraapisime mädarõikajuurikaid (Atsu oli meister juurikate välja kaevaja) ning rüüstasime mustsõstrapõõsa. Täna hommiku sain need tegelased marinaadiga uputatud ning potis üle kuumutatud, hetkel puhkavad nad "kasuka" all. Nüüd jääb oodata vaid tõehetke, kui esimese purgi lahti teed ja saad teada, et kuidas siis selle aasta kurk ka "välja tuli" ;-/ vahel tundub, et see nagu õnnemäng ikka on küll...... :-D Aga kui kurgid said tehtud, siis edu elamus nii võimas, et tekkis tahtmine kohe ette võtta miski, mida on edasi lükatud nii "pool sajandit" - see vana searasv on mu külmkapis olnud juba ei tea - aasta?! - ja siis sai ta potti ja oli seal koos kohvipuruga - "kohe hakkan keetma!" stiilis ning nii terve kuu jagu.....pea vist lootsin, et hakkab hallitama või miskit aga ei-mitte miskit, lõhnas nagu hea rasv koos kohvipuruga :-D Täna sai see siis kohviseebiks kokku keedetud (no vahele peab ütlema, et viivituse tingis ka seebivihiku trastiline kadumaminek, mis nüüd suurpuhastuse raames üles leiti).
Vaatke, kui mõnus kohvikreemi moodi seep tuli? On ju? Nagu sööma ahvatleb kohe.....kuu aja pärast on mul kooriv kohvipurune saunaseep, mis vahutab ja peseb koduselt.....tulge sauna :-D värske vihaga (irw)
Palli talu perenaise kohviseebid.

Magusam kui mesi...

Kaheaastane muna
Kell on palju. Noorel Peremehel on sõber külas. Kogu poistepunt ajab omi asju. Kogun oma väiksed piigad kokku ja toimetan nad pessu. Kui palju elevust tekib dušist voolavast veest...ikka veel. Kõik need mudaplekikesed ja pardikakajutid, mis nad päeva jooksul suure innu ja hoolega on kogunud, uhatakse mõne hetkega äravoolutorusse. Hüvasti! Homme on teie asemel juba uued ja uhkemad jutid ja plekid. Pesamuna nõuab, et teda saunalina sisse ussiks keerkaksin. Mulle sobib. Saan ta nõnda ussina pingikesele istuma sättida. Ja ta ei põgene kuhugi. Ei näpi seepi. Ei sukeldu tualetipotti ekspeditsioonile. Lihtsalt istub ja lõkerdab naerda. Väiksele Preilile sobib ka klassikaline kuivatusmeetod. Veel enne, kui viimne piisk Väikse Preili suure varba otsast jõuab saunalinasse imenduda, nõuab Pesamuna hambaharja. "Tsiuh-tsauh, hambad puhtaks, tsiuh-tsauh, hambad puhtaks. Hakkliha hambavahelt välja..." Ja kuni ma kõik õhtusöögiks olnud lasanje komponendid ette laulan, on kaks suutäit hambaid sõbralikult puhtaks saanud. Ja Pesamuna lõkerdab jätkuvalt oma nakatavat muretut naeru. Peaks teinekord isegi proovima. Duši all naerda. Poeme voodisse. Täna ei soovi keegi kaisulooma. Alustame Ellen Niiduga. Oleme pooleli Pille-Riini lugudega. Täna õhtul on mul energiat. Loeme lausa kolm juttu. Pärast viimast juttu peab natuke arutlema. Misasi on autovänt? Kuhu kadus see punnike, mis Väiksel Preilil eile suus oli? Kas homme saab telki? Miks raamatu Pille-Riin on viieaastane. Väike Preili on ju alles neljane! Jätkame unelauludega. Mõmmi lugu. Väikesed lapsed kõik magavad juba. Klassika. Pesamuna ei siple enam. Hoiab jalgu paigal ja ei torgi mind enam oma väiksete teravate varvastega. Ei ürita neid mulle suhu toppida. Ei ürita neid ka enam endale suhu toppida. Keerab end hoopis küljele ja ütleb "Laula veel, emme!" Tuletan oma teismeliseaegadest meelde Smilersi ja Terminaatori. "Valge liblikas", "Käime katuseid mööda", "Täna ööseks võin jääda". Paus. Pesamuna keerab end minu poole, sätib teki õlale. Silmad on pilukil. Vaid natuke jaksab ta neid veel lahti hoida. Järgneb suuuuur haigutus. Ma tunnen kogu keha ja meelega, kui magus see haigutus on," Emme, laula liblika laulu veel". Ja nii ma laulan. Seda liblika laulu. Oma viis korda kindlasti. Minu selja taga nohiseb Väike Preili oma voodis. Tema ei maga veel. Paitab mu selga ja joonistab kaelale mingeid kujundeid. Nii hea on. Väiksed näpud leiavad punnikese-vinnikese. Tunnen, kuidas Väike Preili virgub. Algul üritavad väiksed näpud ise punniga hakkama saada, aga ei saa. Väike Preili ajab end lausa istuli. Annan märku, et leitu teeb valu. Väike Preili rahuneb- pole vaja päästeoperatsiooniga tegeleda. Pesamuna keerab end veel korra ümber ja annab märku, et ma ta paremini teki sisse mässiks. Veel viimane magus haigutus enne sügavasse unne rändamist. Veel viimane unemusi väikse õnnekillu pehmele põsele, ja mõttes veel miljon tükki ninale, silmadele ja igale, igale poole. Pesamuna on uinunud. Vaatan teda veel paar ilusat ja pikka minutit. Seejärel sätin Väiksele Preilile tekikoti peale. Tuba on nii soe. Viimane unemusi soojale ninanöpsule...ja otsaesisele..ja...tekikoti alt ilmuvad nähtavale laialisirutatud käekesed, mis on päeva lõpuks nii toredasti puhtad ja hästilõhnavad. Libisevad mul ümber kaela ja hoiavad tükk aega kindlalt oma embuses. Nii soe ja oma. Head ööd, Väike Preili. Armastan teid.

Lootvina Naine korraldas Lootvina lastele kinoõhtu, sest on vaheaeg...

Vahepeal on ekspromt ideed ikka need kõige vahvamad, sest kui istusime jäneseaedikus, kus oli palju tibusid, tekkis mõte, et korraldaks lastele midagi vahvat. Ehk siis "laseme nad kokku" - ja lastele pole palju vaja - popkorn ning ülisuur ekraan! Kolme pere peale oli 10 last kokku?! Meie küla on ikka nooruslikult elav küll :-D meestevägi - tublid Hanna ja Pille peavad väga kanged naised olema (mida iga Lootvina Naine ongi), et selles meestehulgas silma paista! 
Poisid käitusid väga hästi ja lootus on, et kinoõhtu võib korduda :-D Vot selline teisipäeva õhtu Lootvinas :-D

Ilus 11. juuli Lootvina Naistel :-)

Tore-mõnu päev oli. Hommikul sai pannkooke värske maasika-toormoosiga maiustatud ja aias mütatud. Siis Vaarikese juures hanepoegi ja pardipojukesi nunnutatud ning küülikuurge välditud :-) Seejärel Andre Juustupoes korralik arve tehtud (nämma juust ja lisaks veel kirsstomatitest tehtud kastmega) ning siis Annuka talust lillemeres suplemine, et oma aeda ikka igasse pange või anumasse mõni taimeke sisse saaks pandud.......õhtu aga lõppes Vaarikese Naise ahjusooja leivaga, mis Vaarikese ekspresskulleriga kohale väntas....on ju mõnus elu :-)?

Peale Andre Juustupoodi aga läksime (nagu traditsioon ette näeb) ka Annukalt läbi.  Kel veel mingi peenrakoht on vaba või mõni ampel tühi, siis tuleks kohe Annukale, sest seal on n-ö lõpumüük ehk siis eriti soodsalt saab peenratäiendust. Perenaisel on ka palju püsikuid, neid on ikka paras aeg istutada :-D

......Lõuna-Aafrika keraamikakunstnikud siin ja samas - Lootvinas Virgal!

Kasutaja Töö & Vile foto.
Rienie du Plessis


Vibumeister Jaco, meie Virga talu peremehe vanemad (RIENIE & ARMAND du PLESSIS) on Eestis käimas. Kohtusin nendega vibukohvikus ja nad olid väga meeldivad....

6. juuli õhtul kell kuus oli Moostes, MoKsi savikojas, nendega autoritund. Käisingi koos Jaago talu perenaisega. Saalike oli rahvast pungil ja kogemusega Aafrika keraamikud imestasid teistmoodi kedra üle ja teistmoodi sai üle. Meil kõik teistmoodi :-D Lisaks kiitsid nad juba siin-seal nähtud eestlaste keraamikat, et väga ilusaid asju tehakse.....no on ju sulavõi eestlase kõrvaldele, kui seda ütleb 40 aastase töökogemusega keraamikakunstnik :-D No nägin meie tegijate kõrvu liikumas heameelest ;-) Mina aga olin kui "valge vares" vist sealses seltskonnas - pole ma ju seda tööriista - potiketra -  puutundki, ainult imestanud :-D 
Sain teada põhiasendi ja esmased võtted ja nüüd siis katsetama - et Rienie ütles, kui tema tegi kuskil 3 kuud algul kedral katsetusi, et savi talle n-ö alluma hakkaks - selleks, et sa võiks öelda, et oskad savi kedral suunata/kasutada - peaks suutma voolida 7 ühesugust silindrit. See olevat kõige raskem kujund/vorm, mida kedral saavutada.......noh, nüüd siis tööle :-D
Sest "MIS SEE ÄRA EI OLE?!?", kui vaatad kuidas Armand seda tegi - nii kerge ja lihtne ja natuke siit sõrmega, natuke sealt käega ja vorm ainult vupsti kujuneb.....ta tegi neid kausse ja asju nagu niuhti :-D 
Teadjamad spets-naised meie mailt selgitasid, et see on füüsiliselt väga raske töö ja võtab higi välja ning mida suurem kogus savi, seda suurem kogus jõudu tuleb rakendada....
Armand de Plessis suuremõõdulist eset treimas....., mis küll polegi veel suur tema jutu järgi?!...
Kopeering Fb lehelt:
Autoritund Lõuna-Aafrika keraamikute paariga Rienie ja Armand on keraamikutena elatist teeninud ligi 40 aastat – milline kogemus! Nende töökoda Lõuna-Aafrika Vabariigis, Pretoria lähedal, on töisematel aegadel teenistust pakkunud kuni viiele käsitöölisele. Autoritunnis räägivad nad oma keraamikuteest, materjalidest, mida kasutavad, näitavad oma töövõtteid, sh. suuremõõduliste anumate treimist kedral ja kes teab mida veel.
Vaata FB ürituselehte!

Kasutaja Töö & Vile foto.
Imeilus töönäide....

Imemõnus õhtu oli - nagu ikka MoKsi keldris, "Töö ja Vile" seltskond on tubli - aitäh Piretile!
Ja Lootvinas sõidab Mooste 16 minutit, pole mingi tee maapiirkonnas ;-) Sügisest jätkame oma saviarmastust, eks?

Eriprojekt: Vibukohvik Virgal


2. juulil oli Virga talus, Lootvinas Tartu Vibuklubi rahvusvahelised vibuvõistlused LOOTVINA ETAPP. Rajal oli laskmas 68 vibutajat, osalejad nii Lätist ja ei tea veel kust :-) tuli nii ingliskat kui vene keelt purssida ;-) Hea, et Lääniste Naine Viivika abis oli ja vene keele osa endale haaras...
Jäime hullu peaga triinuga Virga Monika ettepanekuga nõusse, et pakume Lootvinas vibutajatele kodukohvikut, teeme midagi teist moodi, et nagu sündmusena kohe.....noh tegime! Nüüd lausa "lõõtsautame" vaarikese Naisega ja ohime, et kus ikka oli mõte - kui poleks Ala talu ja Palo talu naised appi tulnud, siis oleksime olnud lääpakil kohe :-) AITÄH Merike ja Piret. 
Aga emotsioon jäi super - juba see pühapäevane ilmake (no laupäeval poleks hea peremees koeragi õue ajanud ja esmaspäev, peale ilusat pühapäeva, oli jälle KOLE lausa :-( oli rõõmuks ja tegi kõigil tuju heaks. Isegi kahju polnud, et angervaksa teed nii palju alles jäi....see-eest kulus maitsevett :-D ja seda jagus.....ja viburahvas on etemalt kobe ;-) selline lahtine ja sõbralik enamuses, ajab juttu ning teeb nalja ka :-) Me saime kiita ja meelitada ning inimesed lahkelt kulutasid meie vibukohvikus :-D

Vibukohvik valmis ja ootab, kliendid on vibudega aga rajal....



Kõik need kaneelikeerud ja vahvlid osteti pärast kaasa koju, samuti kohupiimakooki....ise ei saanudki ;-)


Meie tubli Lootvina Naise Vibukohviku naiskond!