PÜHAPÄEV, 18.veebruar
Tähelepanu,
tähelepanu! Loodusvaatlused suuskadel!
Ei teagi,
kas toimub see austusavaldusena tuhandetele, kes täna üle aastate rõõmsalt
Tartu maratoni rühkisid või lihtsalt – tali on käes! Igatahes vaatlesin loodust
suuskade pealt juba eelmisel pühapäeval ja sain aru, et täpsuses ja
nüansirikkuses jäävad need vaatlused jalgsi tehtutele alla. Põhjus argine, et
mitte öelda füüsiline. Nimelt on pool tähelepanu hõivatud selle
pühapäevasportlasele suhteliselt ebatavalise liikumisviisiga. Lisaks olen ma
siin ümbruskonnas ka ise rajameister, nii et tegevust on ühe retke jooksul
küllaga. Aga vaadakem siiski, mis silma ja kõrvu jäid.
Kõigepealt
LUMI. Lumi on ilus, kerge, valge, pehme. Mõnigi ütleks – parim saunalumi! Õige.
Aga sobib ka suusklemiseks. Pole liialt sügav, ei pea sumpama. Pole koorikut,
millest läbi vajuda. On lihtsalt kerge ja ilus pinnakate, mis oleks läbitav
jalgsigi. Samas jääb suuskade alla ka piisav kiht, nii et ei künna üle taimede.
Metsaaluse vaksakõrgustest mustikavartest on otsad näha. Suuskade all annab
lumi vaheldumisi krudisevat (suusa vajumisel) ja sahisevat (libisemisel) häält.
Puud. Puud
on talviselt muinasjutumetsalikud, st kenasti lumega kaetud. Olenevalt okste
rõhtsusest on neil suurem või väiksem lumepahmakas. Pahmaka suurus näitab, et
vahapeal on ka soojemat ilma olnud, mis lume kleepjalt okstele kinnitanud.
Viimastest sadudest on lisandunud ilusad vahukooremütsikesed. Möödunud nädala
võtmes võiks seda ka vahukoorekuklimetsaks nimetada. Tegelikult on see päris
suur raskus, mis puudel nõnda kanda tuleb. Kummaline, et inimsilm ja inimmeel
seda raskuse kandmist/talumist ILUNA vastu võtab... Kõik siin ilmas on
suhteline.
 |
| Pildi allikas: Google |
Taevas.
Hall, aga kuidagi läbipaistvalt, mitte tinaselt. Kohati on madalate hallide
pilvede taga aimdumas heledamat tausta, mis pilvede kontuure välja joonistab.
Ilmutub ka helesinist, paraku põhjataevas, nii et päike löögile ei pääse. Paar
korda näen päikese täiskuu-laadset ilmumist läbi pilvehämu. Maale see päikesehelki
veel ei saada. Ja hea ongi, sest lume helendus oleks koos päikesega pimestav.
Päikeseprille ma taskusse ei pistnud. Hele-tume skaalal on lumekatte all olev
maa endiselt heledam kui taevavõlv.
Nagu ikka,
metsa all tuult pole. Latvades midagi aeg-ajalt on, sest mändidelt sajab
suusatajale ikka lumetervitusi kaela. Väljale jõudes on lääne-loodetuul
platsis. Lisaks tuleb midagi vastu nägu, mida silm sademena ei registreeri.
Vist on kondenseerunud õhuniiskus imepeentes piiskades. Igatahes looduslik
niisutus, millele poes laialdaselt pakutav tõenäoliselt vastu ei saa. Taevast
antu on võimsam ja toimivam. Suusklen üle koristamata jäänud linapõllu. Ikka on
püsti kas üksikuid varsi või puhmaid, millest korraliku linapeo saaks siduda.
Külm ja miks mitte ka lumevalguse mõju on sügiseselt nukkerhallid varred
kenasti heleruugeks pleegitanud. Kupardest on vähe järel, küllap said lindudele
ja pisiloomadele mõnusaks toidupooliseks. Midagi siiski on, sest umbes
kolmekümnepealine linnuparv askeldab usinalt mööda põldu. Eriti kaua viibivad
nad kitsede poolt kraabitud kohtades, eks sealt ole midagi enamat välja tulnud.
Ühe sellise koha eel saan neile piisavalt lähedale, et silm registreeriks
punaseid pugusid. Tõesti, leevikesed! Ühe ronga ülelend jääb ka selle retke
elamuste hulka. Tavaline kraaksatus oli asendunud õrna kurinaga. Veebruar,
pulmade aeg.
Märkimata on
veel temperatuur, mis on selline ülimõnus miinus neli. Saabuva nädala
külmaprognooside valguses lausa soe. Imeline tali!
Pildi allikas:Google
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar