Vussiläinud valentinipäevamaiused

Pavlostroof

Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, nagu minu kadunud vanaema tavatses öelda. Antud kontekstis siis üks kord tee proovitöö. Tee selle puhul kõik vead, mis võimlikud tunduvad (no näiteks 9 tk), pöörita silmi, hala Palli talu perenaisele, kui kohutavalt ebaõiglane on maailm ja kuidas kõik Pavlovajumalad on just sinu vastu, ning palveta, et järgmisel korral tuleb kõik ideaalselt välja. Sellel järgmisel korral tahavad ehk teised inimesed neid tupsukesi süüa ja pole läheduses lapsi, kes kõik vusserdused on nõus nahka pistma.

Vanarahva tarkuse juurest edasi minnes...
Tegin proovikoogikesi, sest meil tuli Palli perenaisega hiilgav idee, et sõbrapäeval võiks teistele abiks olla ja nende armsamaid väikse magusa kingitusega üllatada. Viime kingi koduukseni lausa :D


Võtsin kätte ja lustisin natuke oma armsa mikseriga. Tema oli tubli. Nagu alati. Aga mina!!! Päriselt- see, mis ma kokku keerasin oli katastroof (pavlostroof?) Kokkuvõtvalt: põhjad küpsesid üle (ja üleküpsetatud pavlovad ei ole sama hõrgud kui nt üleküpsetatud metssealiha), kohupiimakreem ei ole hea valik, sest sulab liiga intensiivselt ja maitseb valesti (oli ka vasturääkivusi Peremehe ja Palli talu pererahva poolt, aga ignoreerin neid. Kahtlen sügavalt nende pädevuses sel teemal suud paotada muuks kui söömiseks), samuti EI kasuta me enam never ever toiduvärvi selle küpsetise kreemi juures. Koogike on kõige ilusam just oma lumivalge mütsi ja erkpunaste marjadega. Mingit omaleiutatud karamellist südamelaadset vidinat pole ka vaja.

Kohupiimakreem sai asendatud puhta vahukoorega ja oh üllatust! Pavloval oli peaaegu õige mekk. Igatahes tulevad Valentinipäevapakkumisele toiduvärvivabad väiksed armsad koogikesed oma imelises lihtsuses. Palli perenaine teeb varsti sellekohase teadaande ka ;)