Võluv maaelu

Pildil on tundeid  illustreeriv tähendus. Põder on välismaalane

Kui uskuda ennetesse ja märkidesse, siis võib juhtunu nutika tõlgendamise korral ennustada, et meie külaelu kajastaval sissekanderaamatul hakkab väga libedalt minema. Nimelt (no nagu Palli talu perenaine juba kirjeldada jõudis) kulges minu tänane lasteaeda sõit nagu Frozeni multifilmis. Jää oli kõikjal. Taga, kõrval ja ees. Liuglesin väga aeglaselt, tundes teatud austust selle tahenenud vee vastu. Ja siis ...nagu võluväel (maaelu võlu ;) ) olin ma  meie väikse halli autokese graatsiliselt metsaäärsesse kraavi liuelnud. Oo, need eurokraavid. Muidugi tuleb ju autoremondi töökodadele tööd pakkuda, aga tehku need kraavid siis töökodade lähedale, mitte metsa sisse ja veel kurvilisele teelõigule. Tee oli nii eeskujulikult klaassile, et nii mõnigi jäähall võiks eeskuju võtta. Aga ega pikalt juurelda saanudki, sest Vaarikese Preili soovis lasteaeda jõuda. Hõikasime kohale naabrimehe. Ta vist juba harjunud, et kui miski saab juhtuda, siis just meiega see ka juhtub. Jõudsime enne auto saabumist veel mõnusa jalutuskäigu teha Preiliga. Oleks meil vaid liikumisstiili väärilised kleidid seljas olnud (nagu seal animafilmis ikka)....liuglesime nõnda kaunilt. Lausa kahju, et keegi ei näinud. 
Mõtlesin siin omaette, et....püsin nüüd kodus. kaugel see kevadki on, eks :D

Vaarikese Triin