...kuidas ma pere õhtusööki päästsin...



:-D

Tulin täna Võnnust, käisin Issakul saunaralli koosolekul. Ning siis vaatasin, et noh....mis see Ah-Ja Pubi kaudu siis koju minna pole, et lähen söön seal ühe supi. Täna on menüüs koorene lõhesupp. Neil on letis seal üks tore noormees, kes on väga hea suhtleja ja saab oma tööga suurepäraselt hakkama. Nii meeldiv kohe ja naeratatakse laialt, sest no juba pikemaajaline klient, eks ikka nats nägu tuttav. Läksin siis lauda ja suts hiljem saabus supp. Nalja sai muidugi tõsiasjaga, et mulle olid prae söögiriistad toodud. Kaalusin isegi proovimist kahvliga supisöögitegu aga noh :-) noormees lausa jooksuga (loe: kiirema sammuga) tõi mulle lusika ikkagi mu lõhesupi jaoks. Aa, enne oli veel, et ma pole kunagi saanud osaks sellist isuäratavat pirukamüüki, nagu see noormees teostas minu peal. Märksõnad nagu "veel soojad", "suus sulavad", "palju täidist", jne....mul peaaegu ila tilkus nende uuele letile aga ma olin tugev! Me siin proovime vähemaga nats läbi ajada, et kergem hakkaks.....no ja supp.....OOOOOOOO, see oli nii hea, et....MA TAHTSIN SEDA KAASA! Mul tuli briljantne mõte, et siit saab minu lastele suurepärane õhtusöök ja no ise ka heal meelel luristaks seda mõnusat supikest veel. Jooksin leti juurde ja küsisin, et kas neil on millega suppi kaasa müütada? On, ikka on aga ......nüüd vahele öeldes, siis tahtsin poistele ka pirukaid kaasa võtta ja pidin siis nutuga äraütlemist kuulama :-( Keegi jõudis viimased pirukad minu nina eest pihta panna, kui mina koorese lõhesupi naudingus, silmad kinni, mõmisesin :-D Aga kaasa suppi sai: need on need ühekordsed kausikesed ja plastikust kaaneke peale, kuid teenindaja pani need üksteise peale mulle ja poole tee peal vaatan - oh õudust, viltu kuidagi mu esiistme ees põrandal?!? See pealmine ja kuumus ja...need olid alumise kaane ära sulatanud - katki sulanud. Maitsev supileen kõik kilekotis veel. Aga kus oli kõva kilekott! Ei andnud järgi, tilkagi polnud autos. Pidasin kinni, kargasin autost välja ja teisele poole. Mul suur kohvitass autos, see sai pestud joogiveega puhtaks, kilekotid katki, pealmised päästetud ja supivedelik kilekotist tassi, siis paigutasin need niimoodi nagu pildil näha uuesti põrandale ja lahtise supiga, auto lõhnas nagu ....koorene lõhesupp, ma nii 30-50km/h kodu jõudsin....ise hingeldasin erutusest ja hirmust samaaegselt, sest kartsin supi loksumist ja selle õndsa koorese supivedeliku minu automatile imendumist...mis siin rääkida koristamisest ja et auto oleks lõhnanud veel pikalt mitte siis enam värske kooresupi järgi KALAGA!.... vaid ma kartsin, et jään sest vedelikust ilma, et seda süüa!!!! See maitseb mulle endale kõige rohkem....supileem...mmmmmm...nagu te näete, siis sai päästetud :-D
Siit õppetund  - tuleb supipurki, vms sellist sobivat kankut, kaasas kanda. Et no kui juhuslikult satud Ah-Ja´le, siis sa saad oma supi turvaliselt koju viia, sest uskuge - seda koju tuua oli väga VÄGA mõtekas: 8€ eest saad neli suurt megaportsu suppi, millega toidab terve pere ja ....ma ei saaks vist selle raha eest lõhetki poest ja toit on eht nagu "home made"! Rääkimata tegemisvaevast ja muudest komponentidest ja ......ok, ma lähen otsin nüüd oma supikanistri üles, järgmiseks korraks auto peale ja söön ühe portsu jumalikult lõhnavat koorest lõhesuppi!

4 kommentaari:

Unknown ütles ...

Oi kui lahe on Sinu postitusi lugeda. Annavad positiivse elamuse kogu päevaks! Aitäh Sulle❤

Unknown ütles ...

Oi kui lahe on Sinu postitusi lugeda. Annavad positiivse elamuse kogu päevaks! Aitäh Sulle❤

margamarju ütles ...

Nii armas. Aitäh. Ma ise ka loen ja imestan, et oskan ikka olematust asjast teema teha....ih ja ah....aga see ongi miks me teeme seda, et äkki keegi loeb ja saab südamesse soojust, huumorit js elu—olu jäädvustuks, mis me siin Lootvinas teeme....reegel on, et naha positiivset igas olukorras. See pole lihtne eesmärk aga me üritame...

margamarju ütles ...

:-)