Vaarikese talu perenaine söödab omaleivaga Palli talu pere

MMMMM, nämmm, oi issanda jumalaime kui hea võib olla üks leib. SOE leib! Oma tehtud ja küpsetatud ja ikkagi - just SOE :-D Vaarikese Triin küdsas leiba ja kuna mul oli au laenutada talle vorme, siis lubati meile ka leivake :-D

Telefonike helises kella kolme ajal päraslõunal ning Marju ja Marek hakkasid kohe Vaarikese poole vudima.....peale Nospli kodu (kes oli erilises pahas meeleolus muide) ja enne Lille talu, olid Vaarikese omad meile vastas.......ja musinups Hanna jalgevahele oli peidetud kirju teki sisse leivake. 

Kodus kahmasin külmkapis või, koorisin viis küünt küüslauku (mõeldes grippihooajale) ja keerasin kokku küüslauguvõi. Haarasin külmad õlled ja läksime mehega kuuma suitsusauna, ainult meie kahekesi (see on Lootvina Naise romantika-eri teema, milleni me jõuame, et kuidas paarisuhte hoidmise nimel ka kõige raskemates oludes tööd teha). Võetud esmane kõva leil, kere kuum ja punane, sest see oli kasevihaga korralikult üle käidud, istusin eesruumi maha, võtsin sooja leiva, määrisin peale korraliku või-küüslaugu ning hammastasin.......oooooo, jumalik, milline mõnu ja maitse ja LÕHN veel pealekauba! Külm õlle loputas selle alla ning kallim mõmises kõrval samasugusest mõnust. Mida sa veel hing ihkad.....elamise mõnu......



30. jaanuar 2016

2 kommentaari:

Triin ütles ...

Olen rõõmsalt avatud igasugu ettepanekutele, kuidas leivakest veel paremaks teha. No et kui miski jättis soovida :-)

margamarju ütles ...

Ma proovin vastata. Leib, no need head seemned, neid võiks ikka tunda ka :-D