Imekena pühapäev oli ju....päike paistis ja lumi on krudisev, karge ja kandis. Otsustasin, et tuleb jalutada, et mõtteid selgindada ning kuna minu laual oli Vaarikese Perenaise imeuhke VÕITOOS, mida juba nägite siin, siis oli jalutuskäigule kerge eesmärki leida :-DPakkisin tibukese väga õrnalt kotti, oma lemmikkampsuni sisse ning hakkasin astuma. Isegi päikseokulaarid pidin ette panema :-D No ja siis Potimäge imetledes, vaatasin ka teisele poole, ning nägin kutsuvat lumeteed üle põldude otse Vaarikesele. Otsustasin, et kui alguse enam-vähem kannab, siis teen ära. Igal juhul, kui kohale jõudsin, olin parajalt võhmal, sest polnudki nii tugev astumise alune kui autotee, parajalt ikka andis jalgu sumbata. Kasuks tuli. Kraavipervelt viisin urbekuu puhul Vaarikese perele ka urvatibudega oksi, et neil ikka tervis majas oleks! Nendega pidi "pessma innast", siis tervis tuleb :-D
Muide, see talvetee on Vaarikese peremehe mootorsaani armastuse vili, meil terved külapõllud neid suusajälgi täis :-D
Kõige magusam oli tulemus, et selle lemmikkampsuni sisse anti mulle nn vastutasuks ahjusoe koduleib, tänu sellisele saagile ma enam lumeteed ei kasutanud tagasijõudmiseks, vaid rühkisin autoteed pidi, et ikka oma võitoosini jõuda ja soojale leivale küüslauguvõid peale määrida ning mõmiseda ainult :-D
06.03.2016
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar