...karjääriseelik ja naabrinaise ubinaaid.

Juba mitu päeva tagasi tuli tahtmine kirjutada oma seelikust. Jah sellest, juuresoleval pildil, pikk maani roheline undruk, mis on minu seljas juba 2010 alates. Selle seeliku sain ma Muuga Ellelt, kellele see .....oh mälu....no kindlasti suureks oli jäänud ja andis selle lihtsalt ära kultrasse n-ö kostüümilattu (sealt ma olen endale nii mõnegi teise riideeseme meisterdanud - nii minu tikitud must-punane esindusjakk ja minu must mantel, halli tikandiga, samuti sealt kostüümilaost, ma olen ikka jube öko-inimene, selline taaskasutus...)....mina korjasin selle välja, sain heameelesööstu, et see läheb mu tagumenti ümber ja haarasin nõela-niidi ja hakkasin pihta. Tikkisin oma lemmikud peale ning selga. See seelik on universaal! Sellega ma olen visanud sitta, teinud trenni, koormusega südamefilmi, väisanud vastuvõtte ja jooksnud marti. Selle seelikuga võib kõike teha, sest see on pikk, mugav, seda saab üles keerutada, seda saab sabaots vöövahele toppida ja mida kõike veel - aa sellele saab ka uhke alusseeliku alla panna ja seda edevust siis....:-)
Ja siis - mis materjal - ei kortsu, tundub naturaalne, pehme. Fantast. Jutu mõte on see, et keegi siin hiljuti tegi jälle komplimendi mulle, et vau, milline seelik, nii omapärane (no tikandeid mõtles) ja ilus - ja mul tuli naer peale, et issake, no mida selle seelikuga tehtud kõik on ja kui vana see ürp juba on ja ikka saab komplimente:-D Aga nii ta on, minu niipalju kantud undruk, nii armas ja vastupidav ja nii tubli teine. See ongi minu n-ö karjääriseelik - Võnnu kultuurimaja juhataja vormiriietus: palju pidusid, vastuvõtte, tööpäevi.....varasügisest hilise kevadeni ning nüüd vastse poliitiku kohtumisvorm valijatega :-) Tegemist on sooja riideesemega. Suvel olen hädas ;-)

VOL2....naabrinaise ubinaaid.

Mulle minu n-ö uued, no nad pole värsked aga tundma õppimise klassifikatsioonis ikkagi uued naabrid väga meeldivad. Naabrinaine, Pikkajärve talu perenaine Margit, on nüüd siis omandanud ju vana Saarepuu Helju ülirikkaliku viljapuuaia ning mis te arvate, püsti hädas - no loe: püsti mädas - selle õunauputusega, mis maapinda katab. Aga selle-eest mina, Palli talu perenaine, kelle viimane mahlaõunapuu (loe: suislepp) 3 aastat tagasi kõik kolm haru langetas, olen õunapuuduses ;-) Meil on aias alles kolm suuremat puud, tegelt 2,5, sest see suvine on selline poolik. Suvise küljest sain küll kaks kotti õunu aga talvised õunad sel aastal jäävadki vist väikseks ja roheliseks sinna....aga pere tahab õunamahla, selle järgi on igatsus juba tekkinud ja see lunimine ämmalt ja emalt, et kas nad tooks mõne purgi :-/......mhm, on ju?!
........no siit tuleb ju teile loogiline järeldus, miks mulle siis Pikkajärve perenaine nii meeldib. Ikka suure omakasu pärast :-D Ta lubab mul oma viljapuuaeda raksu minna. Täna siis veeretasin end kohale, kartulikotid kaasas ja passisin peale, et kunas see 101 vihmahoogude paus nüüd tuleb ja korjele! Täna oli ikka jube ilm, üks vihmahoog teise otsas ja ausalt, sellised kohinaga tulid ikka kohe... Selline, et pidi varju end toimetama, mitte et "ah mis see väike sabin". Nüüd on mul kokku kuus kotti õunu, homme pesen need ära ja lähevad teenusesse ja vastu saan loodetavasti 60l õunamahla. Pihlapuu talu perenaine õpetas juba ka, kuidas see mahl kõik mugavalt ära realiseerida, kotid on ostetud :-) ja homme algab mahlategu ;-) Aitäh Margit, sa tubli Lootvina Naine ja hea lahke naabrinaine :-D

VOL3: noh, kohe saab viimane potitäis kuumutatud. Kell 9 alustas mu Musike õunte pesemist ja umbes 11 ajal jõudsime teenusesse. No heal juhul 45 minutit hiljem tulime juba kodu poole ja sain 100L!!!! Mitte 60, vaid 100!
Nüüd oleme siis kella 12 peale mahla kahe suure potiga kuumutanud ja seda kottidesse niristanud - JUBE MUGAV on töödelda ja ma usun, et veelgi mugavam on tarbida. Peale seda kui Külade käest veel hoidiku ka laenasime, on lausa lust (thanks Levia!). Oleme varustunud end õunamahalaga no ilusa järgmise aasta :-D Ma arvan, et see on mu kõige kergem mahlategu üldse kogu  mu 38 aasta juures. Vanemate juures käis selline tringel alati, korja, pese, aja läbi, pressi ja siis pese 100 purki (mul ei lähe enam käsigi sisse kolmelisse), kuumuta, kaaneta ja tassi purke ...praegusega võrreldes - jah, kallim aga oi kui palju lihtsam ning mugavam ja nüüd jõuame veel õhtul Tairole sünnipäevapittu kah!