....midagi mõnusat, tasast ja hingele mõeldut!

Jahtunud kohv.

Aita Kivi.

Kui kaua see vana naine
täna seal kohvikus lauani tuli,
hoides, et tass püsti taldrikul püsiks!
Ma tahtsin ju appi minna,
ma istusin kõrvallauas, aga...
mul oli kuidagi piinlik -
ootasin, et ta küsiks.
Ta istus ja suhkrut segas,
hammustas juna saia, kui varrukas
tassi riivas ja lauale voolas sisu.
Tõusin ja astusin ligi:
"Tohib, ma toon teile uue?"
Ta naeratas nukralt: "Tänan,
mul polegi enam isu!"
Hoolikalt paberisse
keeras pooliku saia,
haaras koti ja lahkus...
Ma istusin pärast veel kaua
ja tajusin, kuidas mu tassis
kohv jahtus.

Kolmapäeva õhtu, kella seitsme ajal, panin külmaja kaminas tule praksuma. Akna taga oli selle suve kõige sitem (vabandused väljenduse pärast aga...) ilm. Tõmbasin värske vee kaevust ning vajutasin kiirveekeetja nuppu. Kolistasin kapinurgas, et leida angervaksa teekott. Kaks minutit enne kaheksat jõudsid Tuuli, Heili ja Merike. Peale minu tulikuuma koogi saabumist, jõudsid Triin ja kohe - Aeg tema ees - Külli.



 Meil oli nii palju jagada, me polnud kaua trehvanud. Kes kus käinud, kuidas valla "matused" olid, kes miskit teinud ja mis ees ootamas. Kuid Riidma Külli ei lase meil lihtsalt niisama olla, et kui on ikkagi lemmikluuletuste luuleõhtu, siis me tegeleme luulega ;-)
Küllil olid kaasas imekenad ja naiselikud postkaardid, mida me igaüks endale valis ja mille kohta me luuletusi tegime ning teineteisele teise tehtu ette lugesime. Need said imekenad, nagu me naised isegi.

Siis hakkasime jagama oma kaasatoodut. Naised olidki igaüks kedagi kaasa toonud - meiega olid Juhan Liiv, Ellen Niit, Aita Kivi, Marie Under ja tundmatud autorid  - üks nõukaaegne poeet, kelle nimi meelde ei jäänud mulle, kuid kelle teoselõik teieni jõuab.....:-) sest ühisel otsusel, see lihtsalt sobib nii hästi:

Õhtu lõppes imelise ettekandega Küllilt, kes andis meile kogeda osa oma sõnakunsti kõrgharidusest.......ta esitas meile Under ballaadi "Merilehmad"........aitäh selle elamuse eest!

Nii ongi, et sellised väiksed kokkusaamised, mõnus side teise inimesega, vihmases-tuulises-porises õhtus, on nii hea-oluline-vajalik ja see annab Hingele nii palju juurde. Ja ma tean, et need head naised on mulle lähedal - siin samas mõne kilomeetri kaugusel oma und seadmas. Head ööd ja rahu teie unenägudesse.....

kirjutatud 23.08.2017 23:26