9.-14. aprillil
Hea lugeja. Kuna viibin Shveitsis, siis kõik siinöeldu kehtib loodetavasti Eesti kohta kuu aega hiljem. Loodetavasti. Ja ehk pisut tagasihoidlikuma õitsemisjõuga.
Niisiis - kõik õitseb. Esmalt lillemurud madalate priimulatega - kollaste, valgete, roosade, lillade, punaste ja paljude vahetoonidega. Nende seltsis mairoosid, nartsissid ja häitsmed, mille nimesid ma ei tunne.
Edasi põõsad. Kõige võidukamad on praegu akaatsiad. Kui põõsas on korralikult tagasi lõigatud, katavad säravkollased õied ta maapinnast kuni okstetippudeni, oksi pole peaaegu nähagi.
Siis kirsid, on ka roosasid jaapani kirsse. Pirnipuud ja õunapuud, mis just alustavad. Ja magnooliad - kuidas küll vesiroosid on puude otsa sattunud??!? Põhjamaalase silmale täiesti kohatu vaatepilt, kui puu enne lehtimist taldrikusuuruste õielärakatega uhkeldab! Siit-sealt aianurkadest leiab ka metsikuid magnooliaid, mille valged rohked õied on tagasihoidlikumad ega ületa kujutluse piire.
Kased on hiirekõrvul ja rohkete tolmuka sagaratega. Toomingad on ootel. Kuusekasvud pole veel avanenud, seega värsket kuuserohelist veel napsata ei saa. Küll aga maast naati, nurmenukku ja karulauku... Hullumeelsus, karulauk mühab siin igal pool. Lubjane pinnas muidugi. Mida on rohkesti, seda kohalikud nii väga ei hindagi. Mitu kilo ma teile võin postitada?
Ja päike loojub läänekaare küngaste (mägede!) taha....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar