...müsteerium bussipeatuste postidega?!? Mis toimub?

Nii. Lootvina Naine kuulis juba paar päeva tagasi, et Mudaku bussipeatuse post on pikali sõidetud ja lausa nagu pooleks ja vedeleb maas. Täna tulin selle supiga ja mis ma näen - Lootvina bussipeatuse Lootvina peatuse post ka kahtlaselt ja tugevasti VILTU! Mis toimub? Kas keegi teab midagi????
Läksin ja kontrollisin ka seda Mudaku peatust - seda posti pole üldse enam seal?!?
Õnneks on veel külakeskuse postid sirged ja omal kohal.

Kas keegi teab midagi?
Mis toimub?
Kes või mis tegutseb? Salapärased jõud?
Anname au ja kuulsuse müsteeriumi lahendajale!

Kõik info kommentaaridesse teretulnud või FB-i gruppi. Mina tahan teada, MIS TOIMUB?
Lootvina külas niimoodi ei möllata! Meie kogukonnas niimoodi ei tohi. Uurigem välja ja ajagem asjad korda.

...kuidas ma pere õhtusööki päästsin...

:-D

Tulin täna Võnnust, käisin Issakul saunaralli koosolekul. Ning siis vaatasin, et noh....mis see Ah-Ja Pubi kaudu siis koju minna pole, et lähen söön seal ühe supi. Täna on menüüs koorene lõhesupp. Neil on letis seal üks tore noormees, kes on väga hea suhtleja ja saab oma tööga suurepäraselt hakkama. Nii meeldiv kohe ja naeratatakse laialt, sest no juba pikemaajaline klient, eks ikka nats nägu tuttav. Läksin siis lauda ja suts hiljem saabus supp. Nalja sai muidugi tõsiasjaga, et mulle olid prae söögiriistad toodud. Kaalusin isegi proovimist kahvliga supisöögitegu aga noh :-) noormees lausa jooksuga (loe: kiirema sammuga) tõi mulle lusika ikkagi mu lõhesupi jaoks. Aa, enne oli veel, et ma pole kunagi saanud osaks sellist isuäratavat pirukamüüki, nagu see noormees teostas minu peal. Märksõnad nagu "veel soojad", "suus sulavad", "palju täidist", jne....mul peaaegu ila tilkus nende uuele letile aga ma olin tugev! Me siin proovime vähemaga nats läbi ajada, et kergem hakkaks.....no ja supp.....OOOOOOOO, see oli nii hea, et....MA TAHTSIN SEDA KAASA! Mul tuli briljantne mõte, et siit saab minu lastele suurepärane õhtusöök ja no ise ka heal meelel luristaks seda mõnusat supikest veel. Jooksin leti juurde ja küsisin, et kas neil on millega suppi kaasa müütada? On, ikka on aga ......nüüd vahele öeldes, siis tahtsin poistele ka pirukaid kaasa võtta ja pidin siis nutuga äraütlemist kuulama :-( Keegi jõudis viimased pirukad minu nina eest pihta panna, kui mina koorese lõhesupi naudingus, silmad kinni, mõmisesin :-D Aga kaasa suppi sai: need on need ühekordsed kausikesed ja plastikust kaaneke peale, kuid teenindaja pani need üksteise peale mulle ja poole tee peal vaatan - oh õudust, viltu kuidagi mu esiistme ees põrandal?!? See pealmine ja kuumus ja...need olid alumise kaane ära sulatanud - katki sulanud. Maitsev supileen kõik kilekotis veel. Aga kus oli kõva kilekott! Ei andnud järgi, tilkagi polnud autos. Pidasin kinni, kargasin autost välja ja teisele poole. Mul suur kohvitass autos, see sai pestud joogiveega puhtaks, kilekotid katki, pealmised päästetud ja supivedelik kilekotist tassi, siis paigutasin need niimoodi nagu pildil näha uuesti põrandale ja lahtise supiga, auto lõhnas nagu ....koorene lõhesupp, ma nii 30-50km/h kodu jõudsin....ise hingeldasin erutusest ja hirmust samaaegselt, sest kartsin supi loksumist ja selle õndsa koorese supivedeliku minu automatile imendumist...mis siin rääkida koristamisest ja et auto oleks lõhnanud veel pikalt mitte siis enam värske kooresupi järgi KALAGA!.... vaid ma kartsin, et jään sest vedelikust ilma, et seda süüa!!!! See maitseb mulle endale kõige rohkem....supileem...mmmmmm...nagu te näete, siis sai päästetud :-D

Siit õppetund  - tuleb supipurki, vms sellist sobivat kankut, kaasas kanda. Et no kui juhuslikult satud Ah-Ja´le, siis sa saad oma supi turvaliselt koju viia, sest uskuge - seda koju tuua oli väga VÄGA mõtekas: 8€ eest saad neli suurt megaportsu suppi, millega toidab terve pere ja ....ma ei saaks vist selle raha eest lõhetki poest ja toit on eht nagu "home made"! Rääkimata tegemisvaevast ja muudest komponentidest ja ......ok, ma lähen otsin nüüd oma supikanistri üles, järgmiseks korraks auto peale ja söön ühe portsu jumalikult lõhnavat koorest lõhesuppi!

...Lootvina Naiste kunstiline kohtumine

Lootvina Naised läbi naeru probleeme lahti harutamas....

......kujutage nüüd ette aga Lootvina Naised on hädavajaduse põhiselt (mille üle me ainult rõõmsad oleme) tihedamalt kokku käimas. Viimane kamara-jura oli selle müüriprojekti aruandlusega. Nüüd kohe tahan avalikult tänada Põlvamaa Kohaliku omaalagatuse programmi koordinaatorit, kes aitas meil selle finantsosa korda teha. Seal olid mingid vanad mitteklappivused aga tänu maavalitususe mõistvale abile, on nüüd korras. Muud surra-murrad saime ka lahendatud.....:-D Ja nagu Merike ütles: "Näeh, mitu pead on ikka mitu pead!"

maarahva käik saarerahva ex-presidendi nimelisse spa´sse

ooo jah, käisime Kuressaares lausa :-) Lootvina Naine armastab väga vett ja mullivanne ja saunasid, no ja vahel on hea minna mujale ning proovida, kuidas muud saunad ka on, peale enda eriliselt mõnusas ja üliheas suitsusaunast spatamist. Ja seda võib nüüd öelda küll, et mul Palli talus on ikka eriliselt eriline ja mõnus suistusanna spa, järgmise projektina orgunnin ikka selle tünnisuna ka oma sauna kõrvale, siis ongi 100% spa valmis. Lisaks minu spa´s võib kõigi möksidega end hõõruda, kasvõi juukseid värvida ja end rasseerida kasvõi ning igasugu ja kõiksugu vihtasid kasutada - kõike seda, mida aga ühes avalikus spa teha ei lubata. Lisaks on õudne õudus, kui pead kuuma soome elektrisauna trikooga sisse ronima, (egas aurusaunas parem pole olla sünteetilistes ujukates). Jälle põhjus rõõmustada, et enda spa on lausa õnnistus - ole nii paljas ja naturaalne kui vaid hing ihkab :-)
Aga kallihinnaliste spa-hotellide plussiks on muidugi SUUR PLUSS - ise ei pea koristama, sind teenindatatakse ja söök serveeritakse ning sa lahkud lauast, mustad nõud jäävad sinust maha. Voodipesu ei pea ise panema, ega pesema ja voodit ka  ei teinud üles pealekauba, vot nii mugav olin :-) suures kohevas hommikumantlis (ja tõesti jälle PLUSS Rüütli hotellile /sest Rüütlis olid väiksed tahvel-ruudulised mingid hommikumantlitaolised (nägime neid seljas neil seal)/) ja kohe-lagunevates 1X sussides lohistasime end veekeskusesse.
Nii, nüüd siis virisemise koht: kui nüüd aus olla, siis ma ei soovita. Olles väisanud muidki kohti, siis peab tunnistama, et Saaremaal Meri või Rüütli hotelli enam tagasi ei kustu. Ja mitte söögi, toa mugavuse või jälle need kohevad ja suured hommikumantlid, mis ei diskrimineerinud suuri inimesi :-), pärast, vaid just veekeskuse pärast. Spa Meri oli väike - üks tilluke bassein, kus kaks masseerivat juga ja üks väike kaskaad, siis oli dušširuumides eraldi elektrisaunad, mis olid väga mahedad (loe: soojaruumid vaid), siis oli väike aurusauna ja tilluke mullivann seal kõrval. Esimesel õhtul oli äge, kedagi nagu polnudki, me musiga olime nagu erapaketi tellinud ja tšillisime mõnuga privaat aurusaunas koos mullivanniga, vahepeal jahutasime end suures basseinis. Teisel õhtul aga pidime konkurentsi kogema ja see polnud enam nii õdus. Ja rahvast polnud veel palju! Mis siis oleks, kui tõesti rahvast oleks nii 30-50 lausa?!? Oli vaid heal juhul 15. võeh. No käisime ka Rüütlis (pakett lubas tasuta kasutada ka sealset veeparki). Peale 1.5h me tulime ruttu tagasi (riietumine sisse arvautud). Seal oli ainult üks toru, laste bassein ja nats suurem bassein. Lisaks kilked, kisa ja rahvamassi. Oi me kiirustaime tagasi vaiksesse Merisse.
Kahjuks sai ruttu see mõnus puhkus läbi ja mõnus oli see just oma musi pärast. Minnes olime vana laeva pardal, tagasi saime uue Tõlluga - lõhnas teine puhtalt ja nägi värske välja :-D


Kokkuvõttes soovitame kindlasti endale aega võtta ja puhata ning tõde on see, et ka kodus saab spa korraldada, kui natuke ette valmistada ja siis lubada endale õhtul hiljem laisk olla ning loobuda koristamisest.

minu musike  Humana "tugitoolis" :-)

NB! Jaago talu perenaine soovitas, et Kuressaares on väga head kaltsukad, kust saab soodsalt häid asju. Tal oli õigus, Humanas oli 30 sendi päeva, ma sain poistele kokku 7 riideeset, endale ühe kampsuni ja kaks villast kapmsi käsitööks :-) Veel oli Ingal rõõm öelda, et seal Humanas on tugitool ukse kõrval, kus "tüdinud" kaaslane (loeme: abikaasa) saab niikaua istuda ja oodata
 ....no tugitool oli kaudunud, alles oli taburetike jäänud, millel te "õnnelikku" minu musi istumas näete! :-D 

Söök, võrrratuu sööök (loe lauldes)

Peatset paranemist Palli tallu ja mujale pesadesse, kus haigeid leidub!

Väheke külma saanud pallid.
Valmis minema kappi pikaajalise
külma jahile

Voolisin frikadelle ja mõtlesin, et peaks täna kirjutama oma mõtetest (rõhk on sõnal- mõtetest, mitte-oma). Sellest, kuidas mul on vaja ruttu töö leida ja kuidas mul tegelikult pole õrna aimugi, mis tööd võiks teha, ja kuidas ma tegelikult vist ikka tahaks kooli või lasteaeda lastega trallitama, aga samas pole ma selleks piisavalt kvalifitseeritud, ja et tegelikult pole ma kunagi teenindustööd proovinud (kunagi ühe päeva proovisin, see oli väga meeldejääv ja piinlik ning ma pole veel valmis seda kogemust jagama :D :), aga tahaks, ja kuidas ma TEAN, et on olemas must miljon ametit, millest ma midagi ei tea, aga mis oleksid raudselt proovimist väärt, ja ja ja. Aga siis hakkas mulle tunduma, et selline postitus tuleks vististi liiga meeleheitlik  ja pikk. Seega, räägin hoopis frikadellidest. Jep. Aeg-ajalt tuleb peale kohutav (st väga väga talumatult suur) frikadellisupiisu. Kunagi, kui ma veel noor ja roheline olin, siis tegin kõnealust suppi sootuks teisiti kui praegu. Keetsin frikadellid ära, lisasin puljongikuubikud ja külmutatud köögiviljad. Ja noh, oli hea küll. Aga nüüd ma pole enam nii noor. Ja olen täheldanud, et vanuse kasvuga suureneb mul ...hmm ma ei teagi, kuidas seda ilusti öelda. Enda kohta ei taha ju nagu halvustavaid sõnu pruukida. Samas, olen aimanud sellekohast nurinat tutvusringkonnas...Okei, suureneb toidupirtsakus. Poest ostetud frikadellid ei maitse enam. Ja lisaks sisaldab üks frikadellipakk liiga palju lisaaineid, liiga vähe liha, ning ka liiga vähe frikadelle!! Õudne. Aga retsepti juurde siirdudes. Töötasin kunagi Haanja Koolis ja sealne kokk tegi frikadellisuppi, mis avas mu silmad (kõlas hästi, eks :) ). Supp koosnes peamiselt frikadellidest ja tillist. Päriselt. Lisaks oli kartul ja porgand. Ja rohkem polnudki vaja, sest see väike grupeering toimis lihtsalt võrratult. Ja sama valemi järgi teen ma suppi siiani. Ainult, et frikadellid veeretan ise valmis. Päris hakklihast. Ja parematel aegadel kasutan omatehtud puljongit (põdrast või küülikust või kukest või misiganes Peremees koju lohistab).


Frikadellide tegemine on tore! Ma mõtlen, et käivad ju koos igasugused käsitööringid. Minu arust oleks vahva teha aeg-ajalt frikadelliringe. Kõik frikadellimaiad tuleks oma liha ja töövahenditega kokku ja siis mööduks pool päeva palle veeretades ja lobisedes. Teate, kui IGAV on lihtsalt köögis seista ja tundide viisi sama liigutust teha..aaa..aa(haigutus). Salatit, näiteks, saab toas telekat vaadates ka hakkida, aga toores hakkliha...ja mul alati kukub midagi maha. Õnneks sattusin ma täna vahelduse mõttes uue raadiojaama peale. Unejutu järgi tuvastasin, et tegu oli vist Vikerraadioga. Sealt tuli huvitav saade Jaagup Kreemiga. Midagigi, onju. Varem tegin ma pallikesi nii, et mass oli kausis ja sealt ma siis teelusikaga üritasin ühesuuruseid portsjoneid võtta ning esteetilisemaks veeretada. Täitsa liialdamata- kahe toidukorra jao frikadellide tegemine võttis pool päeva. Siis avastasin ma enda jaoks kummikindad (need õhukesed, ühekordseks kasutamiseks). Võlu seisneb selles, et esiteks ei haagi frikadell end siis käe külge ja teiseks...ei saa käed mustaks. Päriselt! Ei mul pole mingit mustade käte foobiat, aga neeh, teate kui tüütu on, kui kaks kätt on otsast ääreni hakklihased ja siis kostub tagant toast kellegi hääl :" Eemmmee, Pesamuna kakas, vaheta ruttu ära! Me sureme haisu kätte!" , või tahab keegi kallistada, või tahab trobikond lapsi õue minna ja valguskiirusel, KOHE, just nüüd on vaja aidata kätte kinnas ja kinni lukk. Ja mõnikord juhtub, et kõik need olukorrad järgnevad üksteisele. See tähendaks, et ma ainult kraani vahet jooksekski (meil on kraanikauss ainult vannitoas, mitte köögis). Kinda aga naksan käest ja saan muud karjuvad asjad sipsti ära teha. Olgu tänatud Kindajumal! Kuhu ma jäin nüüd. Ahjaa. Igatahes leidsin, et kinnastega pallitada on tunduvalt mugavam. Aga aega kulus siiski väga palju. Aga nüüd nädalajagu tagasi nägin telekast üht kokka. Ta tegi küll rootslaste lihapalle, aga (nimi ei riku palli) põhimõtteliselt oli see ikkagi frikadell. Ja ta tegi neid pritskotiga. Ma ei saa aru, kuidas ma ise varem selle peale ei tulnud!!?! Igatahes oli tunne nagu keegi oleks toas tule põlema pannud. Peremees tõi eile poole kilo hakkliha asemel terve sea jagu hakkliha ( pisikese sea)  (merisea, ehk) (poolteist kilo vist). Ja täna läks frikadellitamiseks. Ja see pritskoti tehnika töötab nii hästi!! Ei saa küll öelda, et nüüd üldse aega ei kulu, aga oluliselt lihtsam on kogu protsess. Ja toredam :)
Margamarju nõudis, et ma tegevuskäigu üles ka pildistaks, niisiis sundisin Väikest Härrat telefoniga lihapilte tegema. Temal oli väga hea meel. Vahet pole, mis pildile jääb, peaasi, et klõpsida saab. Ja kõik olid õnnelikud :D

Frikadellitainast teen ma eriti lihtsalt. Vaja on hunnik head hakkliha, rohkelt peeneks hakitud mugulsibulat, maitse järgi soola ja pipart. Muna ma ei pane, pole näinud vajadust. Ja siis võib hakata pallitama. Panen pallid algul küpsetuspaberile ja siis nt ahjuplaadiga sügavkülma. Paariks tunniks või nii. Ja siis saab nad juba pakkida paraja suurusega kotikesse ning edasi külmutada.

 Mõned kuked pääsesid  eile elu kurnavast koormast, nii et ka nendega toimetasin täna. See tähendas muidugi, et lisaks lihasaagile sain ka puljongit :D juhuu!!. Päeval keetsin, öösel jahtub ja homme pakin kottidesse. Sealt edasi rändab väärt kraam külmkirstu, kus frikadellid ja kukekintsud juba ees ootavad. Mmmmm

Muideks, frikadellide meisterdamine on sama teraapiline kui triikimine. Igaks juhuks mainin, et kui keegi vajab vaheldust ;)