Merikese Malta-seiklused

Merike Maltast rääkimas Kasvukojas 

Mul on ammu lubatud võlg vaja likvideerida (mitte, et mul neid koolis praegu vähe oleks :-/). Meil oli 100 aastat tagasi mõnus kohtumine Lootvina Naistega Kasvukojas ning teema oli MALTA. Marga Merike käis reisil (04.10-12.10.2016) ja tuli tagasi positiivsete emotsioonidega. MargaMerikesele omase põhjalikkusega oli ta teinud märkmeid ja ulatas siis oma pisikese asjalikku raamatukese mulle, et mina kirjutagu nüüd lugu kokku :-) Ma ikka proovisin talle öelda, et kas ta teab, millega ta riskib, kui mulle miskit sellist usaldab ;-)
Ma nüüd kirjutan aga hüüan juba ette, et pool sellest saab nüüd küll kurrrrraasikas lisandumine olema, et mis ja kuidas Merike Maltal seikles. Faktide usutavus on kindel, need tulevad märkmikust aga muu rasv ja liha võib olla küll MargaMarju juurdepanu ;-) (NB! Me ei olevat Merikesega teadaolevalt sugulased, mida mina keeldun uskumast ;-)

Malta üldandmed.
Enne olnu Suurbritannia halduses, siis 1964 said nad alles seal saartel iseseisvuse kätte. Pinda 316 ruutkm ja ühel ruutkm elab 1265 inimest. Kolm saart moodustavad Malta riigi: Malta ise, Comino ja Gozo. Räägitakse inglise ja malti keeles. Kokku on mingi 424000 elanikku ja 98% neist on katoliiklased. Neil on palju pühakodasid, kirikuid, väikseid üksikuid palvekodasid, kust kohalikud leivad rahupaiga ja lohutust. Usk on nende elumäärav eluhoiak.
Peamised sissetulekud tulevad elektroonika ja farmaatsia tootmisharudest, pluss turism. Malta toob välja ka oma filmitöööstuse: 2000.a. "Gladiaator"; 2002 "Krahv Monte Cristo", 2006 "Da Vinci kood", jt

Malta puu :-( ehk nende jäänuk metsast...

Pole liivarandu, vaid kaljused vaated ja rannad. Merevesi on ülisoolane ja lained on salakavalad. Võivad kaldast väga kaugele tõmmata ja tagasi on raske saada, peab ettevaatlik olema. Maltal pole n-ö klassikalist sügist-kevadet ja seega pole ka värsket õhku meie jaoks. Sellist kargust õhus nagu meil, ei ole maltalased tundnud. Suvel on temperatuurid päeval 32-38 kraadis, öösel 27-30 kraadi peale langus! ("Oh taevake!"- on kirjutaja kommentaar:-) Ka pole Maltal metsa. Omal ajal raiuti kõik maha laevaehituseks ja asemele ei ole suudetud metsa enam luua. Metsa kompenseerivad neil pargid. Öises taevas pole Malatal tähti näha.

Kurb fakt, et kuigi Maltal on keskmiselt 3000 tundi päikesepaistet aastas, siis pea 100% kasutavad nad elektri tootmiseks fossiilseid kütuseid. Maltalastel on liiga palju autosid. Statistika järgi on 1000 inimese kohta 700 autot. Peredel on mitu masinat, liikuluskultuur signaalitavalt mõlkiv ja pühapäevaks on veel eraldi auto, millega minnakse restorani ja teatrisse :-) Liiklus on vasakpoolne Londoni pärandus :-) Teede olukord Marikese jutu järgi nagu Tallinnas - üks tänav läigib uue asfaldi all, kõrvatänavas auk-augus kinni.

Malta inimene.
Maltalane on jutukas ja lärmakas. Neil on kohe sees hakata tutvustama oma saari turistidele. Vestluses armastatakse "small talki" (niisama viisakusjutlemist) ja vehitakse kätega ning viibeldakse ehk žestikuleeritakse elavalt.  Ollakase väga sõbralikud ja abivalmis.

Majade juures olevad pühakud.

Perekond on maltalasele kõige tähtsam. Abiellutakse pigem varases eas ja saadakse lapsi. Lahutamine on tavapärane, seda hakati alles 2011 ametlikult lubama! Lapsed on Maltal nagu väiksed täiskasvanud. Nii poisid kui tüdrukud hakkavad väga kiiresti oma soo steretüübile vastavalt käituma: tüdrukud edvistavad, kihistavad ja eputavad ning on nagu kõik Malta naised väga stiilselt ehitud, uhked soengud, kõrged kontsad, meigitud ja seksikalt riietatud. Mehed on samuti moodsad, viimane soengumood (palju geeli) ja riided. Meeste roll on naisi kamandada ja seda teevad juba poisikesed. Maltal ei sõbrusta poisid ja tüdrukud. Selline suhtlemine olevat välistatud. Kooli lähevad nad 5a. ja koolis toitlustust pole, seega süüakse kaasa võetut või ostetakse. Lapsed peavad kõikaeg süüa (rasvased PASTIZZ - piruka moodi asi) ja juua (kahjuks coca-cola) saama. On tekkinud laste ülekaalulisuse probleem.
Maltal on pere ja kogukond tähtis, õhtuti kogunetakse tänavatele pere ja sõpradega ning süüakse. Maltalased elavad hetkes, nauditakse elu iga hetke. Nad on muretud ja naeravad väga palju.

Merike õppis Malta reisilt elutõe: "Küsi endalt - kas see mis sind ärritab, kas sa mäletaks seda põhjust kasvõi ühe tunni või veel enam - ühe kuu pärast? Kas see oleks oluline?!? Kui vastus on EI, siis ei tase üldse end sellest häirida lasta :-)"

Malta kodud.
Maltal on liivakivi. Sellest on majad, vanad pühamud ja kõik muu. Kahjuks see ka laguneb kiiresti.
Kuid on imeilusad liivakarva. Nikerdused, kujud ja ornamendid. Kvaliteedile väga rõhku ei panda. Eriti on seda elektrijuhtmete ja veetorude seisukorda nähes-kuuldes, kuna need asuvad väljaspool maja. Tänavad on kitsad ja palju on rõdusid-terrasse. Uksed-akna-ja muud piirded värvitud erksate värvidega. Iga maja nurgas on pühakuju, kes majal ja selle elanikel silma peal hoiab.
Malta liivane "paekivi" imab talveperioodil niiskust ja paneb majades hallituse vohama, hallituse vastu võideldakse värske värviga?!
Kodud on uhked. Mida rohkem lühtreid, uhkeid kardinaid ja rasket mööblit seda ilusam. Põrandad on plaaditud ja suvel võitlevad nad Aafrika liivaga: seepärast on aknad kaetud ja koguaeg hägused.

Malta köök.
Kuna toitu armastatakse ülimalt, see on seltskonna ja läbikäimise põhjus, et kokku tulla siis on lata köök täis hõrgutisi. Rahvusköögiks peetakse jänesehautist köögiviljadega või näiteks punaseid läätsi riisi ja tuunikalaga. Juurviljad ostab maltalane turult: bataadid, maniokkid, tamarind ehk india dateel. Kasutatakse kaktusevilja palju, mida jagub Maltal. Korjata keeruline, turistil ei soovitata ligineda. Kaktusevili on ploomisuurune seest punane ja koosneb põhiliselt seemnetest. Maitselt mingi kiivi, banaani ja vaarika vahepealset - tuleb endal proovida....
Hoolimata maltalaste pingutustest, suudavad nad vaid 20% oma toiduvajadustest ise kasvatada.

Liha ja piim ning juust.
On isegi mõned piimafarmid ja paar lambakasvatust ning peetakse jäneseid. Gozo saarel on traditsiooniline ja kuulsaks saanud Gozo lambajuust, mis on pealt vürstidega ja seest hapuka maitsega.

Pastizzid ja ftira leib.
On kaks iseloomulikku toitu Maltal. Pastizist oli juttu: see on rasvas praetud pirukas erinevate täidistega. Merike soovitab ricotta- või kanaliha-seenetäidisega pirukas.  Ftira on ümmargune tihke sai, mis lõigatakse lõhki ja pannakse oliiviõli rohkelt vahele ning kõike värsket, mis parasjagu on. Üks pastizzi maksab 30 senti ja ftira leib 50 senti. Üle kahe neid süüa ei jõua - väidab Merike :-)

Malta veinitootmine.
on üks suurim veinitootja, kes teeb valget "Gardenra" sorti ja punast "Gellerza" veini. Kuid maltalane on rohkem liköörisõber.

Malta jäätis.
Väärib eraldi peatükki. Merikese märkmete järgi on see maailma parim! ja seda minge nautima "Hello Kitty" (:-D) jäätisebaari. Topsid pannakse ääreni täis, ei ole mingit koonerdamist ning hinnad on naeruväärselt madalad. Letiide taga aga seisvaad lapsed, kes suviti pereärides tööle on pandud ning naeratavad.

Malta kohvikuõpetus.
Nii, Merikese märkmete järgi, pead sa teadma ka natuke, kuhu sa Maltal n-ö kohvikusse sisse astud! On kolme tüüpi kohvik-baare Maltal, millest kohalikud teavad ja tavadest kinni peavad.
Esimene on n-ö "VÄIKEBAAR" ehk väiksemat sorti joomaurgas, kus pole ilustusi ning naisi seal ei kohta. Teine tüüp kohvikuid-baare on "SUURED" kohvikud ehk turistidele loodud kohad, mis suvel uputavad rahvast. Kolmas kohvikutüüp Maltal on Valleta piirkond - jah, eraldi piirkond, kus on palju ruumi, suured kohvik-restoranid, kus on ruumi ning segu vanast ning tänapäevast. Nendes on elav muusika ja seal käiakse lõbutsemas.

Maltalase kultuuri- ja ööelu.
Pühasid on palju ja ühtki neist ei lase maltalased mööda, ilma seda suurejooneliselt tähistamata. Ehitakse tänavad, riietutakse vastavalt ning nauditakse kombestikku.
Maltalsted armastavad muuseumeid, kus toimub palju erinevaid näituseid ning kontserte, samuti on palju teatreid. Tuntuim linnateater ;-) Maltalased on suured jalgpallifännid. Ööelu on koondunud ülalinna, kus on palju baare, restorane ja klubisid.

Merikese personaalsed elamused Maltast :-)
Vaimustav. Suurepärane ja mõnus ning soovitab kõigile - kindlasti nii ütleb Merike, kui talle hoog peale tuleb, mida tal ei tule :-), sest ta on meil nii tagasihoidlik. No igal juhul nägi Merike varemeid, palvekodasid, liivaranda ja kaljuseid randu ning mõnules mõnusas hotellis. Käis rannas päevitamas ning lausa kahel väljasõidul. Ostis tütrele klaasikojast ilusad maltased kõrvarõngad. Tõi kaasa suveniire, mis klassifitseeruvad klassikaks - külmkapimagnetid ja joogitassi alused (ma sain ka ühe imelise mälestuseks).

Siis võib täie kindlusega öelda, et Malta söök - eriti kala, supid, lihad ja kartulid - tasuvad kulinaarset elamusreisi Maltale ette võtta küll. Merikese märkmikku ikka tühja kõhuga lugeda ei tasu :-) Mul hakkas suu vett jooksma ja ma vist reisin juba ainuüksi selle HelloKitty jäätisekohviku pärast Maltale :-)

Nagu sel pildil näha, siis küllust jagub. Isegi meie ülisale (mina ütleks kõhn) Merike suutis ka enda jutu järgi mõne kilo võrra raskemana tagasi tulla külma Eestisse, kus see tal muidugi imekombel vupsti kadus.Mõnel on need asjad nii, teisel jälle teistpidi (räägin endast, mul ei kao midagi vupsti. Tulin Marokost 5 kg raskemana ja ära ei tahtnud midagi kaduda :-)




Merikese luksuslik hotell - liivakivi ja paljud dekoratsioonid, figuurid ja nikerdused. Mida rohkem seda uhkem. Eks see eestlasele ikka huvitav tundub küll. Tekib küsimus, et kas meil siin Eestis pole lihtsalt aega nikerdada? Me peame soojustama?







Klaasikoja ehe pilt, kus olid olnud imelised kunstitööd - igasuguseid tarbeesemeid 100  kordselt ilusamana klaasist - värvidemäng, erilised kujud....ma tahaks kohe neid kõrvarõngaid näha, mis sealt toodi tütrele :-D









See on see kuulus "sinine silm", mida peetakse Malta n-ö visiitmärgiks. See on realistlikult ehk siis Merikese koduse kaameraga tehtud. Kõrvale vaadake aga näiteks profitöötlust.
Ja siis veel see kaunis "Blue Lagoon" ehk sinine laguun Gamino saare juures.
Merikese jutu järgi oli tõesti nii erk-sinine vesi, et imeline, kuna see oli madal.....iimesed ujusid ja kalakesed näsksid neid, täitsa kohe näpistades...selline privaatne nahapuhastus siis Maltal :-D
Kui Merike oli aga kõik oma naha lasknud ära koorida, siis hakkasid nad sõbrannaga tagasi minema. neil olid paadipiletid edasi-tagasi. Kuid paat, millega nemad tahtsid minna, väitis, et ei lähe üldse tagasi?!? Siis lõi Lootvina Naine Malal oma blondid kiharad lainesse, villgutas oma kelmikaid siniseid silmi ja kehitas oma elegantseid ja saledaid õlakesi, kindlasti prunditas ka oma huuli.......ning Malta seksikas kapten vaatas mööda merd, sügas vunsti ja kutsus naised pardale. Keeras paadil nina sinna kuhu Merikesel vaja ja viis ilusad Eesti naised hotelli. Täitsa privaatne merereis kauni valge paadiga ning hurmurist seksika Malta merekapteniga on mäletamisväärt ju :-)
See on see laguun......

Kokkuvõttes - käige aga Maltal ära, kui vähegi võimalus tekib....Lootvina Naine soovitab :-D