via GIPHY
Sest toores keedukeel ei näe esimese pildina sugugi nii atraktiivne välja kui ammuaegne Pesamuna |
Ühel õhtul mängis taustaks saade toredatest lastest. Väikesed mingid...tegelased- oli asja pealkiri. Möödusin televiisorist ja märkasin, et mingit rolli mängis saates ka Jüri Nael. Minu jaoks sümpaatne tegelane on kaua ekraanidelt ära olnud, nii et mõtlesin kõva häälega "Ooo, Jüri Nael ka saates!" Preili hakkas seepeale uurima:"Emme, kes see Üri, Müri , Ael, Pael (tohutu pikk häälikute kakofoonia tuli sealt) Nüri Nael selline on?" Muhahaha.
Vahepeal oli emakeelepäev. Valmistusin eelnevalt üheks väikseks ürituseks, mis kahjuks ära jäi. Aga asja pluss oli see, et lapsed said keedukeelt nosida. Sest...et..nad on suured keelefännid.
Tööinimene olla on jätkuvalt maruvahva. Ja toimiv sõiduvahend on ka vahva. Tahaks juba soojemat aega, siis oleks mõnus kuhugi kaugemale sõita. Maanteed mööda näiteks. Ma kardan, et meie ekstreemsete teeolude tõttu on mul juba rändavad neerud tekkinud.
Alustatud sai ka suur juubeliaasta :D Võtsin Anne Veskilt eeskuju ja kavatsen terve aasta juubelit tähistada, sest...miks mitte. Tähistada tahan, aga suurt pidu mitte. Nii et napsan tuttavaid jupihaaval natist kinni ja sunnin neid endaga aega veetma. Läinud nädalavahetusel käisime väikse pundiga Tartu V Spas. Polnud seal varem käinud, aga kavatsen kindlasti varsti jälle minna. Seal oli niiiii mõnus!! Päriselt. Tahaks nuriseda näiteks kasvõi hinna üle, aga see oleks ebaõiglane, sest tegelikult oli elamus hinda väärt. Iseasi, kaua kulub nüüd aega, et hoiupõrsas perega sinna minekuks täis korjata. Saunad olid mõnusad, mudimisnurgad olid mõnusad, rahvas jagunes kenasti, nii et polnud ummikuid, lõhn oli hea ja kõik oli alles uus :D Soolabassein oli ka tore...omal moel. Sool kipitab, teate. Nii et peab valima, kas minna spaasse karusena ja nautida ka soolabasseini mõnusid või heita karusnahk maha ning hoida heaga sellest veesilmast eemale. Või siis seista keset basseini hambad ristis ja silmad peast välja tungimas...sest...soolavesi ajab kipitama. Õõõhh.
Koolivaheaeg tähendab seda, et üks laps saab teistest kauem magada. Kartsin küll, et ehk ta jääb mul siin igavusest haigeks või nii. Aga juba mitmendat päeva istub oma toas ja teeb asju, millest mina mitte midagi aru ei saa. Peremees viib talle aidast vahepeal mingied jubinaid juurde, aeg-ajalt näen kõnealust isikut majas ringi liikumas, toit hambus, mõnikord vahetab ta minuga ka mõne sõna. Aga valdavalt istub oma laua taga ja ...meisterdab...midagi. Kõik sai alguse sellest, kui Noor Peremees käis klassiga Ahhaas elektri teemat õppimas. Tuli sealt koju ja hakkas kohe juhtmeid lammutama. Nüüd teeb paberitele jooniseid ja eemaldab väikestelt mudelautodelt mootoreid. Või midagi sellist. Või siis mitte. Nagu juba ütlesin, ega ma hästi aru ei saa. Aga täitsa meeldiv vaikus on majas :D
Eile oli üle väga hulga aja Palli talus jälle kohvikoosolek. Tunnen neist ikka puudust. Kõik lõppes traditsiooniliselt sellega, et margamarju kakkus juukseid ja näitas igakülgselt välja rahulolematust minu olemasolu suhtes :D (mina sind ka :D ) . Täna lähme kõigi eelduste kohalset jälle saviga möllama. Näiteks terve Palli talu toapind on ühtlaselt kaetud eeltöödeldud savikruusidega. Lähen teen ka täna ...ühe kruusi.
Õhus on kevadearoomi, linnud lõõritavad kaunilt, koolis liikusid täiesti usutavad kuulujutud, et inimestel kasvavad juba tulbid aias (!!), aga Vaarikesel on jätkuvalt mudala. Natuke kurb on ju, sest tahaks pisut riisuda ja niisama õues asjatada, aga...see muda tõmbab mu ju kohe lupsti endasse.
via GIPHY
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar