...elamus Ugalast koos Heiliga!

MargaMarju ja MuugaHeili Viljandi Ugalas 7.04.17 Emadepäeva vaatamas.

Heilist.
Meie Heilil oli siin alles tähtpäev ja minul oli kolm piletit Ugalasse Emadepäeva etendusele. Sain aru, et pole paremat mõtet, kui kutsuda Muuga Heili meiega kaasa - tema hiljutise sünnipäeva kingituseks ja tänutäheks meie suurepärase koostöö eest meie küla väikse haldusreformi tormi tuultes - õppisin seda elukogenud ja tarka ning sädemega südames naist palju paremini tundma ning meie reis Viljandisse ja tagasi oli samuti külaelu ja -ajalugu tutvustav õppeloeng meile Marekiga. Kui panna Muuga Heili ja Marga Aivo veel ühte ruumi ja lasta rääkida, ma ei kujuta ette - kui suur see infokogus saaks olema.... Nad on nagu elavad entsüklopeediad külaelust. Aga niimoodi - inimene inimese kaupa me oma inimesi tundma õpimegi. Minu jaoks pole suured peod (loe: rahvarikkad) ammu enam teema. Parim pidu on väikse seltskond häid inimesi, kellega rääkida, neid tundma õppida ja sidet luua. Elu on tegelikult liiga lühike rahvarohke pealispindsuse jaoks. Ja teine on tõde, et kõigile ei saagi meeldida ega peagi. Hoia neid, kes on n-ö "sinu inimesed" ja samuti tahavad sinu endaga suhelda. Oluline on kvaliteet, mitte kvantiteet ;-) Oluline on tahtmine, võimaluse ja aja leiad alati, kui tahad.

Ugalast.
Viljandis õppimise ajal (1999-2003)  sai ju Ugalas oldud tihe külaline. Sealsed toolid ja kohvik olid tuttavad ja omased. NII HEA oli minna ja tunda, et kõik on sama! Aga palju värskem, puhtam, ilusam ja stiilne....see oli kõik alles hoitud ja nats lihvitud. Loodud kaasaja mekki kedrisse, kuid alles hoitud vana ning stiiline kohvik, suur saal ja jalutussaal ning fuajee.....need nahksed ringised pehmed toolid....tänan neid inimesi, kes seda joont hoidsid ja teostasid. Eesti võib uhke olla taolise teatrimaja pärast oma riigis.

Etendusest.
Fantast. Emadepäev oli nagu pilguheit 10 aasta tagusesse minevikku, kui Ats oli veel titt ja Ax tulemas. Heidutus ees ootavast lähitulevikust, kus neist saavad kreisid teismelised  (Ats juba ilmutab oma "teismelise Mina") ning õpetlikkus, et NAUDI seda kõike, sest halli peaga ooatad vaid lapselapsi ja näed unenägusid sünnitamisest võtmes, et a la "kui ilust unenägu" :-D
näiteljatööd suurepärased, eriti meeldisid mulle Triinu ja Kadri. Lavastajatöö eriti vinge, nii lahedad lavastuslikud käigud ja võtmed olid mängu pandud.  Muljet avaldas teismelisuse näitamine täiskasvanute kontori tööealiste keskkonnas, et kus ema oli boss ja kolm last eri vanuses teismelistena. Ei teadnud, kas nutta või naerda, nii tuttav oli see kõik. Ühesõnaga Lootvina Naine SOOVITAB kõigile, kel lapsed või lapselapsed (kui te mõne pileti kuskilt leiate, sest kõik on suht välja müüdud). Kindlasti leiab iga ema ja hingega ema juures eksisteerinud isa, sellest etendusest sideme. Kuid enim meeldis mulle läbi selle lõbususe ja nalja ka sõnum, mida edastati - ela täiega ja ära süüdista end ning armasta oma lapsi, kuid võta neid huumoriga - kõik läheb mööda.
Oh, kirjutaks veel, aga pean minema Moostesse rahvatantsu žanripäevale :-D Töötu inimese aktiivne elu ;-) Järgmisele etendusele Lootvina Naised sõidame bussiga, eks? Ja 5.05 on Lootvinas eriliselt hea teatrielamus tulemas, pane kohad kinni. Teater on elu.