....Lootvina suvi lõppes romantiliselt!

 Rohkem pilte ja jutukese leiate meie Lootvina kodukalt SIIT

Mina aga tahan öelda, et AITÄH Sildoja Krista! 

Et meie koos tegemised ja rõõm ikka jätkuks ja mustad kassid ei jookseks kunagi üle tee ;-) 

Aitäh Mooste Rahvamuusikakool selle koostöö ja suhtumise eest - rõõm on muusikast! 

Järgmise vallatu ideeni, mis juba sündis, kuid millele aega/kuupäeva kuidagi ei leia :-) 

...Lootvinas toimus kõige uhkem külapäev just Avatud Talude päeval!

Et näidata meie väikse ja õhinapõhise küla uhkust, võimsust ja vägevust ning tublidust, siis osalesime Avatud Talude päeval 2018, olles Lootvina ühendtalud ja võõrustasime kõiki külalisi, kes meie juurde jõudsid ning neid oli kokku ligi 400 inimest! 

Samas aga pidasime oma igasuvist külapäeva, sest ei saa ju suurt pidu n-ö raisku lasta minna ;-) Eriti kui sõidutasime kokku oma küla töötavad ja tublid PÕKAD ja tegime Lootvina esimese traktorinäituse, kus oli 9 põkat ja 1 kombain! 
Lootvina esimese traktorinäituse panid KülaVeljo maale rattale: Pihlapuu talu, Sotsu talu, Oru talu ja Palli talu!

Meil toimus:
Avatud oli külasaun ja kümblustünn, saunakombeid ja saunavihta tegema õpetas saunavanast külavanem Riidma talust. Lisaks tegi külavanem veel puutöötuba - sai meisterdada endale tsirgupillikese.

Võimalus oli osaleda Virga talu Vibuväljakutses, kus talunoored püsitasid suure turvavõrguga vibulaskeala ning miski liikus pallidega, mida sihtida ning ja metssea jahti sai harjutada :-)

Kell 13 ja 15 algas ürditee valmistamise koolitus Riidma talu perenaise poolt. FERMENTEERIMINE

Suvel maakodu ümbruses kasvavatele taimedele saab enne kuivatamist veelgi väge lisada - meie õpitoas tehti Iivan-tšai fermenteerimisprotsessi. Õpitoast lahkuti purgikese töödeldud lehtede ning õpetussõnadega, kuidas protsess lõpule viia. 

Pikkjärve talu perenaine õpetas käsitöötoas pakutrüki tehnikas öko-kandekotte kaunistama, lisaks nägin rätikesi, t-särke ja paljaid meherinnaesiseid pakutrüki mustrites ;-) Pakutrükitöötuba ei suutnud kuidagi lõpetada ja huvilised kaunistasid kotte veel simmani ajalgi! Aitäh Margit!

Külastada sai meie külalauta, kus Sotsu talu lambad määgisid, kelle Londi Jaan uhke traktoriga kohale sõidutas ning seejärel traktori enda näitusele veeretas.

Hobuteraapia suksu Ants koos kolme sõbraga olid Oru talust, keda sai paitada ja kallistada ning peost porgandeid sööta ning lisaks ratsutada ning ka sõitu teha! Täname Oru talu rahvast, kus perenaise Dianale ja peremees Jaanile lisaks olid nende lapsed kohal ning potentsiaalne väimees ka veel :-) Nad ehitasid megasuure ja laheda hobukopli KülaVeljo maa peale (Veljo saigi renti hobusesitaga)

Tutvuda sai uhtivärske Virga talu kanatraktoriga, kus viis lumivalget kana munevad kodumune ning see oli hitt. Lapsed vaimustsid kanadest ning suured imestasid kanatraktorit ennast. Küll vahiti ja pildistati, sinna juurde oleks kanagiidi olnud, kes oleks rääkinud linnarahvale kanaelust ja olust....

Meie küla talukaupa sai Lootvina taluturult: kodumunad, hoidised, oma tehtud sink, koduõlu ja -vein, suitsuvorsti, koduleiba,tomatit-kurki, jne, lisaks tegutses külatäika!
*kodune ja värkse talusink, mille Muuga Enn tegi, müüdi läbi paari tunniga, kõik 15 kilo!
*Palli talu värke kartul  ja hoidised läksid hästi
*Tairi ja Kersti värske mesi .....mmmm, lisaks suur aitäh Kerstile köögitoimkonda tulemise eest! See oli suureks abiks!
*Varese Eino kauples just enda tehtud suitsurääbisega, mida keegi väga ei näinud, sest see osteti enne kui nagu pidu sai pihta hakata! ;-) ja tema kanamunad läksid ka kiirelt.
*Palli talu peremees hakkas kodukalja kaupmeheks ning jagas seda jooki rahuga enneolematu hinna eest!
*Palo talu oli vastuatv Lootvina Naise kodukohviku eest ja söötis ära terve armaada! Tal olid abiks Ala talu Merike, kes lööb meil kõik kassad kokku; Muuga Heili, meie endine Triin ;-) - nüüd siis lihtsalt Helerannake :-D ja Pihlapuu talu Levia ja Pireti emme ka! Kõik nad oli rakkes terve päeva ja tallad lõid tuld.
*Pihlapuu talu noorperemehe (kel on juba oma talu Lootvinas tegelt, ma ei tea veel nime ;-) koduveinid, kadusid nagu....soe sai
*sooja saia küpsetas aga Helerannake.
.....taluturus asju korraldasid Muuga Heili ja Enno talu Tuuli.

Puukujude meistriklass avas näitusmüügi ning oli võimalus näha meistrit skulptuuritamas! Järvemaja talu puukujumeister Kalle müüs maha kolm kuju ja tema vunts oli megarahul, ta ka tegi näidistegemist ja kunst sündis silme all, rahvast oli kes vaatas!!!!























17-20 ÕHTUL KÜLASIMMAN: mängis ideaalkoosseis Mooste Rahvamuusikakoolist: Toomas Ojasaar (Lõuna-Eesti parim lõõtsamängija), Raivo Sildoja (Mooste Rahvamuusikakooli pillimeister ja suurepärane viiulimängija) ja Ott Kaasik (megalahe bassimeister)
See oli VÄGA HEA! Soovitan kahte kätt südamele pannes! Mul polnud kahtusi muidugi, et nad saavad superhästi hakkama aga paitas kõrva kuidas lõõts ja viiul soolos koos musitseerisid ja kuidas muusikud ise nautisid neid erilisi hetki lugudes - vaadates Raivo ja Toomase nägusid ja keskendumist sel hetkel!

Kõlas laul ja sai tantsu, toimetas kodukohvik ja pillimängu pausi ajal sai näha külarahva näitemängu, enne aga tegi meie koolipapa hr Mark viktoriini külastajatele ;-)

Varsti põhjalikum pildigalerii ja kajastus nii siin kui www.lootvina.ee
FB ürituse leht


Kui küla fotomees Aivarilt pildid saan ning loo jutustan kuidas kõik oli ja sai ;-)
Kokku arvutasin ära, et kuskil 18 talu oli haaratud ja kokku nendest taludest 52 inimest, kes osalesid ettevalmistusest ja/või olid 22.07 kohapeal! Tõesti olen uhke meie kogukonna üle! :-D

Parkla oli pidevalt autsid täis ja tee kannatas koormust - oi kui paljud teavad, et Lootvinasse ei saa kuskilt poolt kõvakattega teed pidi ;-/

Külas käis korraldustiimi arvates pea 400 inimest, kirja pani end 382 aga paljusid ei saanud me kirja kindlasti!

rahul külamehed simmanil: Vahi talu noorperemees, KülaVeljo ja härra Rääbis rääbistega ;-)

Meie koolipapa - härra Tõnis Mark - tegi ülihuvitava ja haarava viktoriini külarahvale ning külalistele, kust ma teadsin ühte vastust - Võnnu maakirik on suurim kivist maakirik Eestis!

...järjekordne Vibukohvik Virgal on toimunud!

...läbi klaasakna on näha päiksesäras suvi ümber maja

Mul pole isegi enam meeles, kui palju uudiseid on jagamata. Täna ka peaksin praegu kirjutama hoopis muud, kuid seda mida praegu aga....no ei suuda keskenduda. Läksin välja terassile (millest varsti saab loodetavasti veranda) ja vaatasin oma majaesist ning hingasin sisse hiliskevade kuuma päiksesära. Minu tagant hiilis välja ka meie uus majaelanik Kiti, kes tegi teistkordset tutvust Palliga. Esmakordne oli põhjalik ja sõbralik, seega polnud mul hirmu, et koer endale kassitoitu teeb lõunaks ;-) Muidu on selline tubane teraapiakass, mäletate...kunagi sai ammu nimetatud juba. 

Mis siis toimub....see pagana magister ikka veel ;-/ No viimistle ja jukitse selle kallal...tomatid sain julma ajavõtuga Annukalt toodud ja kasvuhoonesse pistetud. Peenrakastid on tühjad ja ootavad, sitta pilgeni täis, naeran, et las komposteeruvad vähe, muidu ongi liiga kange...ja siis võitled sääskedega, nagu segane...need vereimejad ootavad ukse taga ja tükivad kohe sisse, kui pilutad juba ust! tegin loodusliku sääsepüüdja, netist lugesin, et soe vesi, pruun suhkur ja pärmi - sääsed tuhisevat kohe sinna sisse - irw, mitte ühtegi. Siinmail nii "lollid" need lend-piraajad pole, kahju. PAKKUMINE!!!! Teate ma maksaks kohe suurema summa aparaadi eest, mis mulle VÄLJAS kasvõi 5x5m sääsevaba pinda tekitaks! Ausalt, kui kellegil on selline toimiv tehniline seade (no riputad enda kohale verandale ja sinna need (piiks)pead ei tüki enam), siis mina olen klient! Olen nõus maksma lausa PALJU, et saada endale sääsevabad suved verandal ja suitsusauna õhtud ilma vereimejatele buffeeks olemata :-( Kui keegi loeb ja teab sellist toodet, siis FB sõnumitesse mulle ja toimiva aparaadi soovitaja saab auhinna ;-) Nagu reklaamiblogi juba :-D

Nüüd ma jätkan siis oma köögis arutlemist draamaõpetuse eesmärkide ja draamaõpetaja pädevuste üle ning loodetavasti on see kõik 13.06 läbi, kui saab see töö positiivselt kaitstud, pöidlad pihku! Siis hakkab äkki muid uudiseid ka ilmuma ja tulema, sest mida ma siis enam kirjutan?!? :-) Saan oma külaelule ja aktiivsele muiduelule jälle tähelepanu pöörama hakata, tunnen sest juba puudust - reaalsest aktiivsest tegutsemisest, mitte trükkitähtede veeretamisest siin klvaituuril....:-D lõpp paistab! Tervitan oma köögist:

...jõulud said lõpuks läbi

Mõtlesin, et roosa mütsiga laps läheneb mulle musiplaanidega, aga kohe pärast klõpsu
kilkas ta  elevalt:" Emme, nägid! Ma hammustasin sind kõrvast!"
elu õied....pf

...ja sünnipäev algas!!
Ei, mis päev?!? Periood
Eelmisel aastal sain aru, kui palju toredam on kõikide tuttavatega eraldi sünnipäevatada, mitte teha üks suur trall. See tähendab, et vahva aeg võib alata misiganes hetkel enne päris sündimise päeva...ja lõppeda...misiganes hetkel pärast seda :D Hea tahtmise korral saab jõuludeni välja venitada.
Järgides mulle juba omaseks saanud kronoloogilist kaost, alustan sellest, et lõppev nädal on olnud väga elamusterohke. Esmaspäeval sai peaaegu puhata ja mõnuleda, sest algas vaheaeg. Ja kuigi see ei tähenda, et tööasjad ei kimbutanuks, võis vähemalt hommikul natuke kauem endale voodis olesklemist lubada. Teisipäev möödus ratastel. Sõitsin erinevates lastekoosseisudes mööda linna ja linnast välja. Lastekadu-0; pagasikadu-2. Arenguruumi on, aga suhteliselt hea tulemus siiski. Pillepreili käis hambaarsti juures, sest oli juba pikemat aega hambavalu kurtnud. Viibisime arsti kabinetis umbes kolm minutit, millest kaks muljetasin mina oma tarkusehamba eemalduse teemal. Preilil oli kõik imelises korras ja valu pidavat tegema koolihambad, mis igemes oma elu elavad. Steni arenguvestlus: on arenenud :D jeei!! ja nii muuseas saab endale taaskord uue klassijuhataja. Mulle hakkab see juba kahtlane tunduma. Ehk on tal mingi klassijuhatajavahetusneedus peal...Ootame-vaatame. Muuseas, Märt-poisil oli ka arenguvestlus. See oli nii tore elamus, et selliseid vestlusi võiks vabalt igas kvartalis korra olla. Tundsin, kuidas mu nina iga hetkega ülespoole kerkis. Noh..uhkusest.. või nii. Aga lohelaisad on mõlemad. Piidlen eilehommikust kohvitassi ja mõtlen, et kust nad küll selle omaduse pärinud on. Võrru. Edasi liikusime sel toredal teisipäeval Võrru. Mina ja mu fantastiline nelik ja nende mitte nii fantastiline pagas, mis koosnes viiest kotist, kusjuures kottide sisu ei vastanud sugugi kottide tegelikele omanikele. Bussist väljusid kõik lapsed ja mina ja ... n-2 kotti. Pärast kolmekümneseks saamist tundub vihastamine nii mõtetult ressursseraiskava tegevusena, mistõttu pööritasin endale silmi, lasin kuuldavale kõkutuse iseenda hajameelsuse üle ja asusin olukorda lahendama. Tund hiljem olid kadumaläinud kotid käes, veel mõni minut hiljem maandusid lapsed oma vanaema juurde, ning mina sain oma ainsa (aga see-eest imelise) tuttava nimekaimuga veeta väga vajaliku ja väärtusliku pooltunni. Peatusime Võru Spring söögikohas (ma ei teagi, kas ta on kohviku või restorani nime all). Menüü oli nii ahvatlevalt kirjutatud, et ma oleks tahtnud nahka panna kõik need toidud pluss menüü enda. Sellist asja pole ammu juhtunud. Pärast kohtumist leidsin vaevu üles tee bussijaama, sest nad seal Võrus on ümber tõstnud nii majad kui ka puud ja teed- kõik oli täiesti teistsugune!! Tunnike mõnusat rahulikku bussisõitu, siis veel tunnike ema ja koerte seltsis, natuke trenni ja otsa see tegus päev saigi. Ah, et miks bussiga? Noh, ma lihtsalt armastasin oma autot nii palju, et ta suurest hoolimisüledoosist end ühel libedal talvehommikul Ahja kraavi siruli viskas ja enam ei ärganud. Oli kahju. Väga. Aga tuleb tunnistada, et bussiga sõites on elu rahulikum.
Kolmapäeval tsälgutasin porgandeid ja kaalikaid- fruktodisain.

 Neljapäeval maadlesin robotiga. Sidusin end robootikakoolitusega, millest ma mitte midagi aru ei saa. Olgu, pika peale midagi saan, aga minu arengutempot vaadates..... Tegu on veebipõhise koolitusega, mis koosneb mitmest moodulist. Läbi tuleb vaadata hulk õppevideosid, millest iga järgnev algab sõnadega "... nüüd on sul ...( üks, teine või kolmas asi) selge ja oskad teha( üht, teist ja kolmandat)... Ja mina vaatan iga kord silmad pärani, et mih..mih..mida ma oskan????!!! Suutmata seda kõike isegi järgi hääldada. Loomulikult on keskkonnas olemas ka küsimuste esitamise nurgake, aga ma pole siiani suutnud eriti hästi isegi endale neid küsimusi sõnastada. Nii, et jätkan arengut liikumisvaegusega teo sammul. Rõõmsa ja rahuloeva liikumisvaegusega teo sammul :) Sest õppida on siiski tore





.

Reedel algas sünnipäev !!!! Sisuliselt võib sünnipäevaks nimetada perioodi, mil juhtub palju toredat... ja saab tavapärasest rohkem süüa. Nagu jõulude ajal. Lihtsalt, vahelduseks natuke teistsugust sööki. Napsasin kohtumisele ühe oma kõigekõigematest kursaõdedest (..hmm...mulle tundub, et planeeritud kronoloogiline kaos jääb ära, sest sellest nädalast kaugemale ma vist ei jõuagi, muidu tuleb kirjutis liiga pikk ja keegi jääb lugedes niimoodi arvuti kõrvale magama- enda kogemusest tean). Trehvasime kohvikus. Selles, mille peale on alati saanud kindel olla, kus on alati head söögid olnud ja meeldiv teenindus ja õdus ja mõnus ja vaikne. No ja mis nad nüüd siis teinud on! Menüüst on tehtud vaid lühike sisukokkuvõte! Täiesti erivajaduspõhine, arutasime. Nüüd me teame, et päriselt ka on olemas tähendus ütlusel "ühesõnaga", sest just ühe sõnaga seal kõik kirjas ongi. Mokkamööda polnud meile eriti miski. Ja mu armas ümarvormis kaaslane ei saanudki vägaigatsetud kartuliputru, vaid pidi leppima salatiga, millel garneeringuks part,...mida sööja ekslikult peekoniks pidas. Jutuajamist aga ei suutnud segada ei tema peekonpart ega ka minu taldrikut kaunistanud neoonroheline vetikas, mis romantiliselt ümber ühe ülekaalulise kreveti kaela oli seatud. Kohtumiselt lahkusin veel 10 korda rõõmsamana. Ei lahkunud. Veeresin. Mäest üles ja koju. Ja siis veeresin trenni. Sest oma ealiste iseärasuste tõttu ei püsi mul ikka veel meeles, et punnipugitud kõhuga jõusaali ei ronita...
Eile tabasin kolm kärbest ühe hoobiga. Alustasin kahest kursuseõest, kelle ma ka ümaraks söötsin, ja kelle nägemine nii hea tunde tekitas, et see veel praeguseks päris lahtunud pole. Üle väga väga pika aja vaaritasin päristoitu ja sain isegi ühe tordiga hakkama.

Eakohaselt  "fluffy"

 Veel mõni minut enne kauaoodatute saabumist oli köögi sein kaetud sefiiripritsmetega ning põrand ja muud pinnad kõrvitsaseemnetega... sest...tegijal juhtub. Kõik lõppes siiski puhtalt, kuigi põhimõtteliselt oleks meil selle sefiiri ja seemnete sees arvatavasti sama mõnus olnud. Edasi lupsasin kleidi sisse, sest Vanemuise väikses majas ootas mind mu teatrisõber. Oi!!!! Tema!! Temast ju kogu sünnipäevaperiood alguse saigi. Nimelt leidsin ma juba enne igasuguseid kohtumisi oma postkastist kaardi :)

Teater. Ma olen viimase kahe kuu jooksul vist rohkem teatris käinud, kui kogu eelneva elu jooksul kokku. Sellest aga järgmisel korral. Seekord läksime vaatama lavastust "Mees, kes teadis ussisõnu". Tükk kestis 3 ja pool tundi! Ja suutis meid haarata kogu selle aja vältel. Lavakujundus oli nii hea, muusika oli hea, näitlejad olid head, hääled mõjusid ja kostüümid olid....nunnud :D Igatahes jäime väga rahule. No ja loomulikult jõudsime enne südaööd veel minu poole jutustama ja muljetama ja...SÖÖMA!! 
Tänane päev sisaldas Kungla rahvast ja vanaema, lobisemist ja ...söömist :)
Ja kõige lahedam on see....et sünni päev pole veel kättegi jõudnud, aga juba on niiiiii tore olnud. Hiiiih :D


Täiesti teemaväline pakkumine, aga hakkan varsti taimi  ümberistutama. Pakkumisel on aaloe, mis on nii võimsaks kasvanud, et tungib juba läbi kardina.... Ja üks suur puhmas on veel. Nii suur, et tahaks jagada. Aga ma ei tea nime. Ja pilti ka praegu pole. Ühesõnaga, kui keegi tunneb, et tahaks koju tuustjat puhmast või aaloed, siis palun märgutada. Muideks, kalanhoe, mille naabriMerle aasta tagasi mulle kinkis, on oma esialgse suuruse KÜMNEKORDISTANUD!!!! Liialdamata. 

Rõõmurohket kevadenautimist!!
Päikest
Tartust ;)

Kuidagi, nii on :)