Aga see teema on ebameeldiv meile, pererahvale, sest vaatke lugu - koertemaailmas pole monogaamsus trend ning mida rohkem seda uhkem on ikka soojätkamise koha pealt trendikas ja ju siis ka tulemuslik. No seega on meie Palli talu õuel palju igas vanuses ja tegumoes kosilasi näha. Kuid kõige enam annab tooni Rääbiste Nospel, kes meie manu lausa elama on asunud vist - no hommikul kohal ja õhtust rääkimata - tunne, et kahe toidukausi asemel tuleb kolm panna juba. Kõik suured penid ja õhivad, mitte ei söö viisakalt! Mähh.
Edasi, ärge kartke ma jõuan ka sinepiseemneteni :-D
Nali oli pisarateni lausa nädalavahetusel, kui Peremees läks aiatööriista kuuri ja avas ukse ning leidis eest soojätkamise protsessi aktiivse tegevuse ("noored" olid varjulise koha leidnud). Pidin köögis kastruli varbale pillama selle röögatuse peale, mille Peremees kuuldavale lasi: "VÄLJA!" Kõige tipuks oli peigmees end kuuri sisse kaevanud! Kuuri ukse esisel oli kraater lausa ukse alt sissepääsuks kõrgtehnoloogiliselt kujundatud.
Peremehe ja meie ülejäänute kurvastuseks on pulmalised ülimalt egoistlikud ning ei tee ülejäänud seltskonnast oma suures armuhoos väljagi. Meil ei tõuse enam kulm ka (isegi poistel), kui näeme mu koera ema ja Nosplit tema otsas jälle järgmise nurga peal. Ohkame ja loeme päevi, et kuna see umbes 2 nädalat täis saab, kunas peigmeestele huvisignaalide saatmine lakkab....
Nüüd aga siis sinepiseemneteni ja ärge arvake, et see pole eelnevaga seotud, on küll. Oli see nüüd ilusa päeva hommik siis, kui avastasime, et õuele on ilmunud puha uusim ja siledaim ning suurekõrvaline ärgas kosilane.
Ei tea miks aga me arvasime, et see on Lillede armas kutsa, kes lahti pääsnud ja ka elu kaema tulnud. Ja kuna Lootvina Naine vajab vaid väikest põhjust, et teisele Lootvina Naisele helistleda, siis juba oli mul telefon käes ja Lille Perenaine kuuldel. Peale jutukat keskustelu oli üks pool kahtleval seisul, et kas see on ikka nende koer, sest nende oma nagu ketis ikka oli aga seda ka äkki.... ja, et no nemad Põlva linnas praegu ja eks kui tulevad, siis vaatavad üle.....kuna tegemist oli sõbraliku moega tegelasega ja meil neid jagub, siis muidugi polnud see mingi probleem. Lihtsalt hea oli kellegile helistada, kes loodetavasti reageerib :-(
Ja nii pani Lootvina Naine "toru" taskusse ning pesi kurke edasi. Ja siis lahvatas (nüüd me jõuame sinepiseemneteni!) - et oot, Lilled ja Põlvas ja mul pole kurkide tegemiseks marinaadi jaoks sinepiseemneid, mida V-K kaubamagazinis kindlasti pole!?! Uus kõne ja uus pikk jutt, mille tulemusel sain lubaduse, et Lootvina Naine Merle annab oma parima. Ma olin kurgid jõudnud viilutada võileivakurkideks, kui auto õuele keeras :-D Lootvina Naine Merle oli olnud edukas, ka Lille Peremees muheles rahulolevalt, et asi nii sujuvalt on kulgenud (seda oli näost näha) ning minu taskusse sai 4 pakikest sinepiseemneid. Nüüd tuleb aga parim osa - seda vaid kohvitassi hinnaga :-D No kõik ju teavad, et Palli talus pakutakse Headele parimat kuuma kohvi piimavahuga :-D
Lõpetuseks võib öelda, et koer-peig oli kadunud, näidata polnud teda kuskilt. Ju oli tunnistatud sobimatuks ja võib olla on ikkagi mu koera emal põhimõtted ja tema selle aasta valik on Nospel. Südamest loodan aga, et sellel armastusel pole tagajärgi, millega mina pean tegelema :-) Kuid kõige enam tänan aga Lootvina Naist Merlet, tänu kellele mu võileivakurgid nüüd palju maitsvamad saavad, kui ilma nende toredate sinepiseemneteta!
Ja KOHVI ootab Sind (kasvõi kolm tassi) - palun kutsu end ise, milline aeg vaid Sulle sobib!
Nii palju siis koertepulmast ja sinepiseemnetest....
August 2016 Pallil
Lootvinas on lootust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar