Nüüd ongi siis olnud vahe, kus on nädal täis tiksunud ning pole ridagi siin bloginud :-D aga - kuna ma eelmine postitus ütlesin, et meie oma blogi - siis kui tahame ja siis kui jõuame - kuid mõnuga!
Mõnus nädalavahetus oli. Meie silmarõõmud rõõmustasid vanavanemate silmi ning meie saime silmi ainult üksteisele pühendada. Hommikuks keetis mu musi mulle kaerahelbeputru....ta oskab seda nii megahästi maitsvalt teha. Minul ei tule kunagi nii hea kaerahelbepudru :-D Pani hääd maasika-mustsõstra moosi peale ning kuuma vahuse piimakohvi kõrvale. Romantika oli alanud...
.....õhtul oli romantika jätkuv :-D Meie tee leidis üles Kristiina Tare, kus 2. juuli õhtul helises imeline ning nii ilus-ilusa häälega Liisi Koikson. Kuna õhtu sattus olema nii supermõnus - ma arvan, et üks paremaid suveõhtuid üldse meie suves võis see ära olla (kuigi loodan südamest, et mitte)....perenaine oli nii tubli olnud, et isegi sääski polnud aeda lubatud :-D Imetore, romantiline, soe ja kodune, nii hoolitsetud ning kaunis - on sõnad, mida saab Kristiina Tare kohta öelda. Rahvast oli sobilikult nii 80 ringis, mis minusugusele rahvakartlikule inimesele üliväga sobis (kui mõelda, kui palju rahvast Pühajärvel oli).
Toolid ootamas muusikuid, kes terveks tunniks maagia lõid oma kunstiga....
Ja nii me siis olime......klaas külma valget veini, päike kuldamas aeda ja rahvast ning kogu maailma aeg meie käes. Käsi minu käes, silitus ja silmside. Tervitused tuttavatega ja naeratused. Helisev hääl, mis vaimustas.
Kahjuks oli minu köha häiriv ja ma paukusin. Südamest loodan, et see polnud nii hull teiste kõrvadele kui mulle endale ning ma ei rikkunud kellegi teise kontsertelamust ära. Olin ju tagapool ning püüdsin kõigest väest :-( Aga köhaga on ju, et mida rohkem tagasi proovid hoida, seda hullemini kurku kõditab :-(
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar