....6 aastat ja sõnapidamine.

 Margus Ansu. 6 aastat tagasi VKM juhatajana persoonilugu Tartu Postimehes. Pealkiri oli vinge ;-)
http://tartu.postimees.ee/657778/julm-kultuuritootaja-raagib-rahva-vastu-seina

Margus Ansu. 1 päev tagasi Lootvina küla aktivistina Tartu Postimehes.
http://tartu.postimees.ee/4064145/kula-tahab-ara-minna-vald-ei-luba

Ma räägin nüüd loo ka ;-) Seoses meie haldusreformi tormiga "teeklaasis" ehk siis Lootvina külarahva 78% soov liituda Haaslava ehk tulevase Kastre vallaga hoopiski, sai V-K valla volikogult 8-0 hävitava EI. Meie rahvusriigis ei pea ühe külakogukonna aktiivset, suure enamusega ja läbi koostöö selgunud rahvahäält ju kuulda võtma ja see on ka seaduses nii kirjas. Karju või nuta või ole nördinud - nii see on. Aga see ei tähenda, et keegi ei tunne huvi. Volikogu taoline ühene otsus nii suure enamuse soovi vastu, tõmbab suuremat tähelepanu ajakirjanduses. Nüüd saame siis oma 15 minutit kuulsust ja see lugu saab läbi, kuid...
Vähemalt ideaalides peaksime olema demokraatlik riik ja naljakas on, et kõik kinnitavad - me tahame kodanike aktiivsust, vastutust, algatusvõimet ja kogukonnatunnet. Palun - siin oli kõik aga 8 inimest otsustasid, et teavad paremini. Nii palju siis kogukonna tarkusest või võimalusest ise otsustada oma koduküla saatuse üle.
Aaa, pidin ju lugu rääkima neist piltidest :-D Ühe ja sõnaga - Tartu Postimees soovis kommentaari ja sõitis kohale. Võtsin paberid ja seletasin ajakirjanikule. Fotograaf ümber minu klõpsutamas - korraga tundus see kõik nii tuttav, et ütlesin selle välja: "Kas Te olete sama fotograaf, kes käis mind Võnnus pildistamas persooniloo jaoks?" Ja selgus tõde. Minu mälus aga oli siiani nördimus, sest et härra Ansu lubas mulle ka mõne klõpsu saata tolles ammuses ajas ja ma siiani ootan neid ;-) Tuletasin meelde otsekoheselt (nagu ma oskan seda taktitundetult, ih ja ah) ja muhe fotograaf sai loksutatud. Kohe olid hiljem fotod postkastis. Uue klõpsuga ei hakanud ta kuut aastat ootama, need sain kohe. Aga lugu nii hea ju :-D!? Mees sõnast, härga sarvest aga vahepeal peavad ajakirjanikud sõna ka - kuigi kuus aastat hiljem ;-)

...päev, mil pealkirja pole!

"SELLINE" KRUUS.

Punane roos ja must sekspesu.
Täna käisin hommikul koolitusel ja sain targemaks. Sain teada, et noored on FB "ära kolinud" ja mingis uues keskkonnas, kus saab üksteisele endast "paljaid" pilte, jms saata, mis 10 sekundiga a la jäädavalt kustuvad. Siis seal võib kõike öelda ja kõiki salvata ning see kaovat jäädavalt....näeh siis kui targaks saab, kui inimestega suhelda...oli rate.ee, siis sai orgut, siis tuli moodi fb, vahel veel kuskil twitter ning nüüd siis instagram ja mingi snapapp.....elu liigub sotsmeedia maastikul nii kiiresti, et alles ma veel kergitasin kulmu rate.ee noorte piltide peale, kus kahinad käisid läbi rahva, et kes mustas pesus, roos hammaste vahel ja alles ise 13! Siis hariti end, et kõik jääb netti alles, miski ei hävi, nats ikka mõeldi mida postitada ja nüüd on siis uus koht, kus 10 sekiga kõik hävib ja jälle võib kõike teha......ooo, Jumal  - sa näed - aga ei värista!

"Prillitoosi" fakt.
Tegelikult tundsin ma ennast kui need pensionärid seal Prillitoosi saates, kellele öeldakse uuemaegne sõna a la "instagramm" ja nemad siis pakuvad, et MIDA see võib tähendada.... :-) ja no sama naljakalt tunnen ma ennast kaasaegsuse koolitusel....nalja tegi mulle ka veel mõte, et proovin siin 38 aastaselt sotsiaalmeediat selgeks teha, mingeid nippe ja ideid, kuidas paremini jõuda kajastustega inimesteni ja FB keskkonda ära kasutada näiteks väikeettevõtte promomiseks aga siis.....poole aasta pärast või nii, muutub jälle kõik ja minu"vanainimeseaju" peab jälle noorte FB elavate inimeste aadressile kirjutama, et appi nüüd ja kuidas nüüd? Sest tunnistas koolitajast noor hakkaja ITI-GURU ja noorettevõtja, et aasta tagasi veel oli FB keskkond täiesti teistsugune?!?

Vaimsus.
Peale koolitust istusin hea sõbraga ja pühkisime silmi. Ei, mitte koolitus polnud nii kurb või ka vastupidiselt nii naljakas, et oleks naerupisarad silmi tõmmanud, vaid elu ise on vahel nii kurb. Me polnud kaua näinud silmast silma aga kursis. Ja siis oli lihtsalt see hetk, et kus sa istud ja vaatad teisele otsa ja tead. Tead, et valus on vahel. Tead, et see valu ei lähegi ära. Ja, et elu ongi selline.
Ja siis lähed Jyski ning leiad SELLISE kruusi, mida sa ei saa ostmata jätta, sest äkki see mõne hetke või silmapilgu mõnest päevahetkest, loob naeratuse silmanurka ning paneb muhelema....tuletab meile meelde, et kahjuks on küll õnn habras, kuid seisneb ka väikestes asjades ja ükskõik kui raske ka poleks, tuleks osata need väiksed asjad üles leida....

......kuid vahel on see ikkagi nii kuradi raske......

Nüri Nael ja koolivaheaeg

Käes on kevadvaheaeg, jeeeeei!!


via GIPHY

Sest toores keedukeel ei näe esimese pildina
sugugi nii atraktiivne välja kui ammuaegne
Pesamuna

Ühel õhtul mängis taustaks saade toredatest lastest. Väikesed mingid...tegelased- oli asja pealkiri. Möödusin televiisorist ja märkasin, et mingit rolli mängis saates ka Jüri Nael. Minu jaoks sümpaatne tegelane on kaua ekraanidelt ära olnud, nii et mõtlesin kõva häälega "Ooo, Jüri Nael ka saates!" Preili hakkas seepeale uurima:"Emme, kes see Üri, Müri , Ael, Pael (tohutu pikk häälikute kakofoonia tuli sealt) Nüri Nael selline on?" Muhahaha.
 Vahepeal oli emakeelepäev. Valmistusin eelnevalt üheks väikseks ürituseks, mis kahjuks ära jäi. Aga asja pluss oli see, et lapsed said keedukeelt nosida. Sest...et..nad on suured keelefännid.
Tööinimene olla on jätkuvalt maruvahva. Ja toimiv sõiduvahend on ka vahva. Tahaks juba soojemat aega, siis oleks mõnus kuhugi kaugemale sõita. Maanteed mööda näiteks. Ma kardan, et meie ekstreemsete teeolude tõttu on mul juba rändavad neerud tekkinud.
Alustatud sai ka suur juubeliaasta :D Võtsin Anne Veskilt eeskuju ja kavatsen terve aasta juubelit tähistada, sest...miks mitte. Tähistada tahan, aga suurt pidu mitte. Nii et napsan tuttavaid jupihaaval natist kinni ja sunnin neid endaga aega veetma. Läinud nädalavahetusel käisime väikse pundiga Tartu V Spas. Polnud seal varem käinud, aga kavatsen kindlasti varsti jälle minna. Seal oli niiiii mõnus!! Päriselt. Tahaks nuriseda näiteks kasvõi hinna üle, aga see oleks ebaõiglane, sest tegelikult oli elamus hinda väärt. Iseasi, kaua kulub nüüd aega, et hoiupõrsas perega sinna minekuks täis korjata. Saunad olid mõnusad, mudimisnurgad olid mõnusad, rahvas jagunes kenasti, nii et polnud ummikuid, lõhn oli hea ja kõik oli alles uus :D Soolabassein oli ka tore...omal moel. Sool kipitab, teate. Nii et peab valima, kas minna spaasse karusena ja nautida ka soolabasseini mõnusid või heita karusnahk maha ning hoida heaga sellest veesilmast eemale. Või siis seista keset basseini hambad ristis ja silmad peast välja tungimas...sest...soolavesi ajab kipitama. Õõõhh.

Koolivaheaeg tähendab seda, et üks laps saab teistest kauem magada. Kartsin küll, et ehk ta jääb mul siin igavusest haigeks või nii. Aga juba mitmendat päeva istub oma toas ja teeb asju, millest mina mitte midagi aru ei saa. Peremees viib talle aidast vahepeal mingied jubinaid juurde, aeg-ajalt näen kõnealust isikut majas ringi liikumas, toit hambus, mõnikord vahetab ta minuga ka mõne sõna. Aga valdavalt istub oma laua taga ja ...meisterdab...midagi. Kõik sai alguse sellest, kui Noor Peremees käis klassiga Ahhaas elektri teemat õppimas. Tuli sealt koju ja hakkas kohe juhtmeid lammutama. Nüüd teeb paberitele jooniseid ja eemaldab väikestelt mudelautodelt mootoreid. Või midagi sellist. Või siis mitte. Nagu juba  ütlesin, ega ma hästi aru ei saa. Aga täitsa meeldiv vaikus on majas :D

Eile oli üle väga hulga aja Palli talus jälle kohvikoosolek. Tunnen neist ikka puudust. Kõik lõppes traditsiooniliselt sellega, et margamarju kakkus juukseid ja näitas igakülgselt välja rahulolematust minu olemasolu suhtes :D (mina sind ka :D ) . Täna lähme kõigi eelduste kohalset jälle saviga möllama. Näiteks terve Palli talu toapind on ühtlaselt kaetud eeltöödeldud savikruusidega. Lähen teen ka täna ...ühe kruusi.

Õhus on kevadearoomi, linnud lõõritavad kaunilt, koolis liikusid täiesti usutavad kuulujutud, et inimestel kasvavad juba tulbid aias (!!), aga Vaarikesel on jätkuvalt mudala. Natuke kurb on ju, sest tahaks pisut riisuda ja niisama õues asjatada, aga...see muda tõmbab mu ju kohe lupsti endasse.



via GIPHY

...savimängud jätkuvad Palli talus!

Aksli tähtkujukruus :-) Ta on kala.

Ammu pole nagu kirjutanud ja põhjuson mul ka. Ma olen sukeldunud savimaailma. Voolin ja silun ja katsetan, eks näis kas minu töö ka koos püsib ja liiga õhuke ei ole, kogemust ju väga pole.

Atsi tähtkujukruus,
nagu näete - kahjukitse õnnistus :-D

Tellisin terve suure paki savi koju ja nüüd kõik kolmekesi päeval voolime. Poisid on juba kruusid teinud ja Moostes tegid nad pitsilised liuad vanaemadele kingituseks....nii armas, kui (no minu arust juba suured) poisid hasardis on ja mätserdada tahavad....neil on muidugi nii raske kuulda, et nüüd kuivab ja siis põletatakse ja siis glasuuritakse ja siis põletatakse ja alles siis saab selle vanaemale kinkida. Lauppäeval meil ühel vanaemal sünnipäev ja kingitus nüüd kuivab seal Moostes :-) Raske juhus, tuleb vist pilt kinkida ;-) tulevasest kingist.
Aga täna nokitsesin kruuse oma poistele. Lugu sai alguse Aksli tegemisest, kes jäi omadega poole peale ja tema toorikust saigi siis kruus talle endale. Ning siis ei saanud ju jääda ka vanem ja esmane väljalase ilma oma kruusita. NB! Akslile kirjutasin tassi sisse põhjale, et "Sa oled kala!". Kui Ax nägi lõpuks Atsi kruusi, siis teatas, et tema kala on nagu solvang ja vennal olgu ka miskit! Nii sündis, siis: "Sa oled kits!"
Ats naeris selle peale südamest. Tore, kui lapsel huumorisoolikas on ja jube kui seda ka inimesel pole.....just hiljuti kohtasin üht :-) (no kel pole).

Atsi Kaljukitse tähtkuju kruus.....huumorikilluga :-D

NB! Lootvina Naised peavad veel ootama oma naistepäeva ilutöid, sest Piret polnud neid veel põletanud ja mul jäid need glasuurimata. Järgmine kolmapäev lähen uuesti, kes tahab - tulgu kaasa - aga andke teada!

...oodatud külalised ja kirglikud jutud.

Eile suhtles minuga üks mees ja ütles, et tahab minuga täna rääkida, et kas saaksime külakeskuses kokku saada, no nii sain mina aru. Tore oli see, et mul hakkas kõrvade vahel liikuma, et kuidas siis külalisi vastu võtta külakeskuses, kui see on kütmata ja nagu ei viitsi ka suurelt puid kulutada nüüd paari tunni vestluse huvides...see kamin seal saalis on nii nummi. Sest kui sellele kaminale nii mõned halud alla uhad, nii hakkab sealt sooja õhkama ja no kui kamina lähedale hoida ennast, siis on nii soe, et kuum lausa. Aga kaminale tuleb ju lähedale hoida ja istuda ka tahaks. Nii siis saigi tekk maha kamina ette, kotttoolid ja pakuks ka miskit ju? Teed, külmas ruumis, hea mõte? Lausa ingveriga? Lausa veel parem mõte. Lauale jäid veel ka Varese Leili toortatra küpsised.  No mis lauale, laud tuli pingist teha ja seks sobis pitslina ju hästi....nii ma siis istusin ja ootasin, lugesin vanu Stiili numbreid ja jõin pärnaõie-ingveri teed kamina paistel, enne kui külalised jõudsid.....ja siis sai rääkida.....suhtlemine, see on kõige alus!

Naitsepäeva külalisootus ja kaminaromantika...

...läheneb aasta sündmus Lootvina Naise jaoks:

Kõik rohkema info leiad:

www.paastumaarjapaev.blogspot.com

...külaelus panustamine on aeganõudev!

Mõtlesin jagada Lootvina Naise lugejatega ja endalegi ikka-jälle mälestuseks, et kunagi vaadata, et mis tegin, kuna tegin ja miks tegin.....juba enne jõule, kui korraldasime Lootvinas Jõulupesa, toimus külakeskuses ju muutus. Meie seinine perenaine lahkus töölt ja nüüd on külakeskus külarahva hallata. Ehk siis kõige rohkem vastustab MTÜ Kodukant Lootvina juhatus ja nende loal ning iseenda suurest huvist ning tahtest sai külakeskuse ruume koristatud. Vahepeal olid nad jõulude rüüs ja nüüd said tehtud nagu tavapärasemaks :-) Kuna teadsime Triinuga, et tuleb suurem muutmine, siis tegime n-ö "enne" pildid. Ja eile tegin siis "pärast" pildid. Muidugi tahan ma teiega neid jagada. Eile naersin Musile, et külakeskuses on praegu parem olla, sest seal on praegu põrandad ka puhtamad kui kodus. Külakeskuse koristamine on mõnus juba seepärast, sest tead, et KOHE ei tule "nagamannid" ja "ei lagasta" su just tehtud/pestud/sätitud tööd ära.
Külakeskusega on küll see lugu, et lausa karjub remondi järgi. Parem kui lakke ei vaata ning need seintevärvid on nii ekspressiivsed, et kõik muu varjub.

Nüüd siis tehtust. Kõige vähem oli tööd mängutoaga. Seda on remonditud KOP rahadega paar aastat tagasi aga see on ka kõige kõledam ruum. Ta on nii külm. Aknad lasevad tuule sisse ja jahtub kiiresti. Aga no siis sellega tuleb tegeleda :-)

Kõige enam tööd sai aga tehtud kabinet-toaga. Kuna perenaine kasutas seda kontori ja raamatukoguna, siis enam polnud ju selleks tarvidust. Pigem oli mõte tekitada ruum, mis köögi kõrval oma suure punase ahjuga ja õdususega, oleks paremini köetav ja soojana hoitav, kus oleks mõnus käsitöötada, vms. Poole koristamise pealt haarasin telefoni pildistamiseks. 

Köök, seal pole palju võimalik teha. Köögis tahaks meie külamaja pliit remonti ja see värv, oh! Aga no pesime puhtaks, tõstsime kappe ja tegime tööpinda puhtaks, kus saaks asjatada. Kui tuli pliidi all, siis on täitsa õdus ning mõnus olla. Ning lisaks kui veel head lõhnad hakkavad tulema ja köögis naistevada keerleb...mmm, siis unustad musta lae :-)

Saalis revideerisime kapid läbi, paigutasime nõud ja tarvikud. No selle saali värviga peab midagi küll tegema aga see on majanduslikult nii ebamõtekas enne remonti aga kuna see remontki tuleb?! Küll näeb. Mõte oli, et loob saali "teretulnud" õhustiku. Et kõik on nagu valmis, et inimesed võiks end mugavalt tunda. Sest toolid seinaääres üleslaotult ja lauad paljad, selline asi pole õdus. Aga maitse värk muidugi ;-) Tööd on muidugi rohkem, sest nii peab muutma sisutust vastavalt ees ootavale. Aga mulle väga meeldib sisekujundus, mulle kohe meeldib luua õhustikku. Oleks vist pidanud seda õpima minema ja kuulsaks saama :-) Äkki pole veel hilja? Eks see ole ka põhjus, miks jagan teiega siin oma koristamise tulemit, ih ja ah. :-D

Ise ka vaatan neid pilte ja alles neid võrreldes vaatan, et oi kui kiiresti unustad enne olnud. Ei mäletanudki enam, milline teistmoodi oli :-) Pildistamine on ikka tore, annab edasi rohkem kui 1000 sõna ja on mälu eest. Mulle meeldib see nii väga, kui saan teha suuri muutusi ja ümberkorraldusi. Ma lasen seepärast oma elamise ka vahel nii sassi, et....võeh ja siis kui koristan, no siis kohe kapipõhjani välja ja kapi tõstan ka veel ümber :-D 

Igal juhul Lootvina Naine kütab varsti jälle külakeskuse soojaks ja kutsub teid koos aega viitma, tulge siis. Nüüd te näete, et meil on õdus ja mugav ning kõige tähtsam on seltskond! Ja me pingutame, et külalistel mõnus oleks.

Lootvina külamaja saab ka edasipidi olema mugav, õdus ja külarahvale avatud. Seda nii Haaslava vallas olles (Tartumaale kuuludes), kui  ka Põlva vallas asudes - sest KOGUKOND oleme meie! Inimesed, kes siin elavad. Tähtis on, Lootvina-Logina inimene, et sa tuleks hääletama 12.-13.03 külakeskusesse, kuhu Sina tahad kuuluda?
See on nüüd ametlik ja vallavalitsuse poolt korraldatud rahvahääletus, mille tulemus LOEB! Vaata me väikest oma haldusreformi meie küla kodulehelt www.lootvina.ee

Lootvina Naised käisid naistepäeva puhul käsi määrimas!

Oi see ilus 8. märts ja polnud üldse lörts! Lootvina Naised mahutasid end hoopis kahe Subaru peale ja vurasid kaheksakesi (Tipi on ka naine :-) Mooste poole.
Meid ootas seal väga armas Piret, kes on Mooste saviklubi perenaine ning korraldab, haldab ja tegeleb seal selle savi teemaga. Kuigi see pidi olema isetegemine ja ma arvasime, et teame küll, siis peame nüüd ikkagi Piretit tänama, et ta meile heast südamest algtõdesid kibekiirelt üle kordas ja meelde tuletas ning aitas tööga otsa peale saada.
10kg valget savi ja sellest lõikus igale tüki pihku ning hakake pihta! Näidiseid oli ka meil kaasas - lausa Aafrikast, Virga talu peremehe Jaco ema on seal keraamikakunstnik, oi kui ilusad need on....loodame, et kui suvel Jacole ema külla tuleb, siis teeb meile väikse workshopi :-D Aga see-eest oli meil Jaco ise, kes on lapsepõlvest peale käsipidi olnud savis ja samuti juhendas Tipi järelvaatuse kõrvalt meid ja vastas küsimustele....Lisaks olime kaasa võtnud lauatäie parimat ning Jaco valas meile sampanjat savi kõrvale naistepäeva puhul! Ülejäänud me vaatasime kadedalt, kuidas Jaco õrnalt oma kaasat besseega söötis savilaua taga ja meil ju polnud oma söötjaid kaasas ;-) 
Meil oli supertore ja mõnus, sealne õhkkond on fantast, mina kindlasti sinna tagasi jõuan ja loodetavasti mõni Lootvina Naine tuleb kaasa, sest kõigile meeldis. Savikluppi hakkame kolmapäeviti käima :-) No niikaua, kui on soovi meisterdada.See oli väga vahva Lootvina naistepäev Lootvina Naistele - meil oli lõbus, meil oli tore, meil oli kasulik õhtu. Ma tänan kõiki Lootvina Naisi, kes ideest haarasid ja oma kolmapäevaõhtu üheskoos veetsid. See oli maitsev ka veel pealekauba :-D mmmm, ootan juba järgmist korda, et teiega koos tegutseda. Tulemas on paastumaarjapäev varsti, pange oma kalendrisse kirja!

Tööhoos!

Meie "lauake katab end" :-D Monika j Tuuli küpsetised oli super!

Jaco õpetamas!

Siin ka Jaco räägib, me (nagu näete) kuulame hoolega.

See on Heili pitsiilu, mis kohe
savile jääb!

Äge on see, et me täna proovisime kolme erinevat tehnikat - voolimist, rullimist ja ussitehnikat. Ja kõik tulid ilusad ja välja. Heili ja Kati oli esimest korda kättpidi savis ja tulemus oli kaunis liud. Ma arvan, et me nakatasime neid ja meid ning teame nüüd, et taoline mõnus kasulik lõõgastusvõimalus on Moostes MoKs´i saviklubis olemas. Tulge ka - iga T ja K kella 17-21 aga savi teha peab ise oskama, küsi Piret Uus, tel 566 58117, piret.uus@gmail.com või vaata https://moks.ee/