Ja nii see on! 9. märtsil 2019 kell 18- nii umbes 21.30
Lugu on nii, on just toimunud 1930 aasta kohalikud valimised ja Vahi talu suurperemees on valitud kohalikku vallavolikokku. Suure sündmuse puhul on Vahi talu peremees Vahi Andres pannud kinni terve Lootvina kõrtsi ning kutsunud kokku tähtsamad ja olulisemad inimesed oma valimispittu. Millised suhted ja keerdkäigud ning juhtumised kõik toimima hakkavad, selleks pead peole tulema.... .....Andres Vahi on koos oma naise Leenaga Lootvina kõrtsis, kus Andres kisub oma naabri Jakobsoni Tootsiga vanade võlgade pärast. Toots tõi aga just noore naise Aliide majja, mis küll ajas marru ta vana armukese ning vallakirjutaja Kivitari Mardi otsus, sundida oma tütar Tootsile minema, pani kurvastusest nutma kaks südant. Krõbe pastoriproua Linda Kuklase aga ei suuda uskuda sellist pidu volikogu esimehe poolt ja tuleb koos kompanjoni, õpetajanna preili Armanda Peeboga Põlva Karskusseltsi karsket sõnumit edastama. Tubli naiskodukaitseliitlane Linda kohtab kõrtsis aga poepidajannat lesk Miina Jõksi, kes koos kõrtsiemandaga on lausa saatanast siinses maaelus......ja nii need intriigid hargnevad õhtus ning juhtub miskit õõvastavat. Kuidas see laheneb ja kes on süüdi, see selgub Lootvina kõrtsi müsteeriumil.
Tegemist on mõrvamüsteeriumi laadse mänguga, kus kõik osalejad saavad uue rolli ning mängukaardi, kus kirjas ülesanded ning juhised mängimiseks. Tegemist on suhtlemise ja elu mängimisega veidikese ülepaisutatud võtmes. Sa saad olla terve õhtu n-ö teises maailmas ja teistes kingades ;-) Mängus osalemiseks palume riietuda nagu Tammsaare Tões ja Õiguses ehk siis ootame Pearusid, Krõõtasid, vallaametnikke, pastoreid, jms 1930 jõuka talupoja stiilis ehk siis sobivad ka väga rahvariided, rahvuslikud riided, jms, kuna pidu toimub 1934 aasta kõrtsis.
Lootvina külamaja on unikaalse vanaaegse õhkkonnaga ning loome külamaja saalist Lootvina kõrtsi ning ruume jagub mänguks veelgi. Kõrtsi perenaine koos köögitüdrukutega pakub sulle 4-käigulise eestimaitselise õhtusöögi ning kõrvale ka paar klaasi kangemat joovastavat.
Lootvina kõrtsiemand juhib mängu, kuna on teinud taolisi müsteeriumeid juba mitmeid, siis on kogemust olemas ja julgust pakkuda erilist teenust samuti.
ERIPAKKUMINE!
Kuna sündmus toimub just peale naistepäeva, siis paaridele, kes tulevad Lootvina kõrtsi 9.03 on erihind paaridele .......samuti mõtleme rollimängus natuke romantilisemalt, kuid juba meie kõrts ja olustik saab olema maalähedaselt romantiline ning suhtle ergutavalt mõjuv :-)
Kallid lugejad ja ....no kui meil oli ka mõni nö fänn, siis nad on ammu väsinud ootamast, et keegi siia "vaimusurmas" elutstiili blogisse midagi kirjutaks.
Ma ei oskagi öelda, miks on vaikus....kuidagi on elutsiiliblogi vajunud tahaplaanile, võib ju olla, et kuidagi ikkagi selle Triinu liikumisega Lootvinast ära....minu kaotused on ikka nii suured, et ma pole neist veel toibunud. Elu aga käib tegelikult suure hooga edasi ja nüüd tuleb uuesti hakata siis seda uut elu kajastama :-D ....ja oi mis kõike meie Lootvinas ka juhtub ja minuga juhtub :-) Proovin siis uuesti kirjasoone ehk siis kajastamissoone peale saada ning mitte enam oma ajaloo huvides kaotada kajastamise pisikut.
margapoiste puukujud
Millega margamarju siis tegeleb - no läbib täiskasvanu koolitaja kutset ja soovib taotleda kutse; korraldab vist mingit 100 asja, teeb kiirelt aruandeid, annab draamaõpetuse tunde ahjal, vastse-kuustes, võnnus ja avaliku esinemise tunde ka veel võnnus keskkooli osale (hea tõsine väljakutse :-); mmm, mis veel....aaa korraldasime suure aastalõputralli Lootvinas, see oli NII SUPERHÜPERVINGE, et JES!!!! Sellele kajastust vaata siit
Olen hakkama saanud mitme mõrvamüsteeriumi välja mõtlemise ja läbi viimisega ning plaanin 23.02 teha Lootvina Kõrtsi Müsteeriumi, kus saate osalema tulla, kui hing tahab läbi elada miskit etteaimamatut, põnevat, meeleolukat, osalusega lõbustust ja saada seejuures elamuse nii keskkonnast kui söögist-joogist, siis oleks see teile :-) Hoian kursis, et kuidas ja mis ;-)
Oh, millest veel kiiresti ja jooksuga....et külamajas on vets valmis, seintega. Tõnu sai lõpuks sauna avalikuks ehk siis avaliku kasutuse loe kätte, see saaga ka läbi.
Eile tõid poisid koju aga puutööringi tulemusi ja vaatke seda, nii ilusad ja sobivad mu elutoa laua kaunistuseks, nii uhke värk ju :-)
Tegelikult saime täna Ax´iga suure emotsiooni, millest pean kohe kirjutama. Sõitsime Mooste poole ukuleletundi Krista Sildoja juurde, kui lugesin sms talt, et kas olen nõus oma lapse televisiooni sattumisega, et ETV tuleb tegema Maahommik saate jaoks lõiku Mooste Rahvamuusikakoolist ja kuna Ax´iga on tund sel hetkel, siis alustaks temaga! Terve tee rääkisin siis lapsele, et mida võiks rääkida ja kuidas olla ja nii edasi...ja no arvake ära, palju tal meeles ärevusega oli, kui väikses ruumis oli korraga kolm suurt meest - ühel käes hiiglaslik kaamera, teisel tolmuhari (loe: mikrofon) püsti laes ja kolmas tiris ja liigutas neid seal. Lisaks liitus Mirjam Nutov küsimistega. No siis läheb enamus inimestel suu lukku ja keel sõlme. Rääkimata, et püsivad meeles targa ema õpetused, mida võiks mainida juhuse tekkides ;-) Seega, tavalisest kidakeelsemana paistev Aksel on nüüd telepurgis ühes Maahommiku saates, kus räägitakse Mooste Rahvamuusikakoolist - no loodetavasti peale 10 minutit filmimist saab saateaega nii 7 sekundit :-D (õnneks oskan teda ette hoiatada, et nii see käib).
Aga see emotsioon oli poisil ikka vägev, autos terve tee Tartusse muudkui rääkis ja rääkis, et mis ja helistas issile ja vanaemale ja jagas oma emotsiooni. Nii naljakas oli vaadata/kuulata. Ta suutis juba suureks telestaariks end kujutada ;-) nagu ta ise naljaga hooples. Lugu siis nii vahva. Aga lõpetuseks - Mooste Rahvamuusikakool vääribki 100% kajastamist meie kandist, sest see on üks pärleid ja säravamaid tähti siinses Kagu-Eesti nurgas! :-D Ja ma olen nii uhke, et minu lapse õpetaja on Krista Sildoja - selline kange, tark, tugev, andekas ja armas naine. Ja veel rohkem, et ta on nii lahe õpetaja lapsele, et Ax tahab ikka veel, peale 1a käimist, minna Moostesse oma ukulelel tundi - vot see on saavutus.
Ärkasin hommikul ehmatusega, et mis kell on. Haarasin padja kõrvalt telefoni* (nüüd ja edaspidi märgin tärnikesega kõik need asjad, mida ma tean, et ei tohiks olla ja teha, aga nad siiski on ja ma neid teen. Näiteks telefon, ei tohiks voodis olla ;) ). Telefon ei reageerinud mu õrnale puudutusele. See pole midagi uut, sest pärast kõiki neid väärkohtlemisepisoode, mis ma tema suhtes toime olen pannud, saab ta aru ainult toksimisega edastatud korraldustest. Ka toksimine ei aidanud. Aku oli tühi. Mina olin unine ja segaduses ja püüdsin välja mõelda, kus on lähim kell. Et jumala eest sisse pole maganud. Ja miks lapsed veel magavad?! Lähim, ja ühtlasi ainuke kell asus koridoris ja näitas, et mul on ametliku äratuseni veel 40 taevalikku minutit. Leidsin ka ühe laadija ja teel voodi poole põikasin läbi lastetoast. Unise pilguga suutsin fikseerida, et selles toas polnud ühtki last. Mitte ainumastki. Algas päkapikuaeg. Et äkki on Jõuluvana seadusi muutnud ja nüüd päkapikud, selmet midagi tuua, hoopis viivad ära? Suurema Noormehe voodis magas keegi, kes seal mingi hinna eest magama poleks pidanud. Klaarisime arved. Ja väga vaikselt jõudis mulle kohale, et lapsed läksid maale juba eile õhtul ning täna on õnnis laupäev!! Kujutate ette! Selline üllatus :D Kui detsember algab nii kauni üllatusega, siis edasi saab vaid paremaks minna.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma vadrata. Plaanisin juba natuke aega tagasi, et kui sel aastal detsember algab, siis olen ma kenasti valmistunud ja saan mõnusalt rahulikult kodu ära kaunistada. Mina ja plaanid- AAMEN! Pärast hambapesu sain aru, et see kauaoodatud 1. detsember on ju täitsa täna. Ja ma pole selleks valmistunud. Ohkasin. Siis meenus, et midagi on mul eelmisest aastast kapis alles, noh tulukesi ja natuke muid asju. Selles kapis, mis on Väikse Noormehe õppimislaua kõrval. Kekslesin Sophie (temast tuleb kohe lähemalt juttu) kahtlustava pilgu saatel kapi poole ja....eip, selle kapi olin ma ju suvel kenasti korda teinud ja muutnud Väikse Noormehe pudipadi kapiks. No miks ometi!?!?! Ühesõnaga. Mul pole aimugi, kuhu ma jõuluasjad ära koristasin. Peaaegu oleksin ohanud, aga siis see tuli. Samamoodi nagu eelmisel aastal :) Jõulutunne. Eikusagilt. Maru vahva! Elagu Michael Buble ja tema jõululaulud!!
Sophie
Lubage tutvustada - meie värskeim pereliige (...kuigi sõna "värske" sobiks rohkem ahjusooja kaneelisaiakese kohta :) ) koer nimega Sophie, dadamdadamdadaaa!!
See pruun sabaga pepu kuulub siiski mu ema koerale ja ei ole kõnealune Sophie. Jah, see imelise hambariviga täpikäpp seal värava peal. Tal on kõrvad ka, ausalt. Need tulid eraldi pakendis ja monteeritavatena :D
Ta on suur. See Sophie. Õnneks siiski väiksem kui hobune. Nii et kategoriseerub loomade alla, kelle eest ma olen nõus hoolitsema. Ja ta meeldib meile. Hullupööra.
Üldiselt oli mul aasta tagasi plaan võtta selle aastanumbri sees kalad. Vahepeal jõudsin järeldusele, et kalad tahavad siiski liiga palju tähelepanu. Piilusin juba Aliexpressist Tamagotšisid (vabandan kirjapildi pärast), sest mäletan, et selle eest hoolitsemisega sain põhikooli lõpus päris hästi hakkama (mul endal polnud, aga armas klassiõde Marian laenas mulle natukeseks- aitäh! :D ). See oli plaan. Mina ja plaanid-!!!
Igatahes läksid asjad omasoodu, ja mis oleks parem alternatiiv kaladele kui....pesuehtne KOER. Mitte tavaline väike kuts. Eiei, ikka selline suur ja rohkete karvadega. Selline, kes tahab palju liikuda ja vajab kogenud kätt. Täpselt meile sobiv! :)
Ütleme, umbes 10 aastat ja rohkem tagasi arutasime emaga, et on mul ikka naljakas vanaema - räägib koeraga nagu titaga, ninnutab ja nännutab. Ja mismõttes on kapis eraldi koht "koeraga jalutamise riiete" jaoks?! Ja üleüldse, kas iga teine jututeema peab olema "Mida kõike koerake teeb ja kuidas tal läheb". Njaaa... Olid ajad. Läksid mõned aastad mööda ja mu emast sai juhtumisi mu vanaema (kõlas lahedalt, eks :P ). Ema kappi tekkis ka selline nurgake. Ja ma pidin kuulama lõputuid (päriselt-lõputuid!!!) muljeid selle kohta, kuidas Otuke tegi esimest, teist või sajandat korda seda ja toda, ja kuidas Edikene on ikka hoopis teise iseloomuga jne jne jne....(iga "jne" on kirjutatud väga rõhutatult). Muideks koerakaka murult korjamine on veel omaette teema. Kes tahab vabatahtlikult võtta päevas kordi kolm-neli kätte sooja koerakakat?!? Vabandust, kui nüüd väga detailseks muutusin, aga see pole mingi pisiasi! Sõna otseses mõttes! Nii ma mõtlesin.... Njaa, olid ajad.
Nüüd olen ma ise muutunud oma vanaemaks. Mul on kapis täpselt sama nimetusega riided. Igas võimalikus taskus, ka TÖÖPÜKSTE JA VALGE MANTLI taskus on väiksed musta värvi kilekotid, volditud ilusti ruudukesteks. Need taskud, milles kotikesi pole, neis on koeraküpsised. Ja ma räägin Sophiega täpselt samamoodi nagu mu vanaema on kogu aeg rääkinud oma koeraga. Eelmisel laupäeval avastasin end ühel hetkel köögist, kus ma kulutasin hea kaks tundi selleks, et lõigata veiselihast (VEISELIHAST) imeõhukesi viilakaid. Muidugi selleks, et neist karvapallile toredaid suupisteid teha. Jep. Tahate näha? Haah, pole oluline. Ma olen nüüd minu vanaema ja kavatsen täiesti kontrollimatult jagada kõõõõõõike, mida meie karvane sõber teeb ja kuidas tal läheb :D
Mõni aeg tagasi oli veel sügis. Sügisel lendavad linnud lõunamaale. See oli ärev aeg. Algaja koerapidajana tegi ikka väga murelikuks, kui avastasin Sophie küljest valge....SULE!! Loomulikult ma tean, et koerad ei lenda soojale maale talvituma. Aga no mine sa tea!
Just! Sealsamas silma lähedal. Näete! Valge suleke. Mõtlesin juba hirmuga, et hakkabki meie karvane sõber sulgi kasvatama ja varsti läheb lendamiseks. Õnneks rohkem sulgi juurde ei kasvanud ja seegi kukkus varsti küljest. Tea, kas oli asi mineraalide puuduses, või mis...
Lõpetuseks pildike minust endast ka. Autoriks on Suurem Preili, kes on maru hästi kogu sisemise ja välimise olemuse ära tabanud. juhheii!
Ja kas teate, mis on veel parem kui soe jõulutunne?
....olla samal ajal kõrva tipust väikse varba otsani armunud :)
Alustame ohkimisest, et 14. juulil nagu näete olime tänu Sirlele ja Maidule täitsa siruli omadega koos Liisaga :-) No Liisa, minu kullakallis, oli nõus oma nõbule appi minema ja tema pulmas hüppama ja kargama aga siis tuli tal tunne peale, et äkki üksi ikka natuke suur tükk närida ja kuigi ma olin kindel, et pole midagi, et Liisa saab hakkama, siis noh....ma ei saanud ju end kah sellisest kogemusest ilma jätta. Vaatke, ma pole kunagi pulmi julgenud korraldada, värisesin juba mõttest kui kuulsin Astridi "oopereid" - millised ja tollised need pruutpaari ja pulmamaailm on - aga :-D meile Liisaga sattus väga armas esineme paar ja nii tore esimene, et äkki ei jäägi viimaseks, kui me oma "Pulmakarvikud OÜ" kunagi ära teeme ;-)
Ja siin järgmisena näete minu esimest pilti koos kuulsusega ja mina ei lausta juba mingi väikse klassiga kuulsusega.....vaid ikka Eesti ma arvan ühe suurima staariga ja diivaga ja tähega ja ....no igaljuhul on tegemist väga ägeda "tädiga" Anne Veski ja see pole mitte Eve Veski ema Põlva Talupoest, vaid laulja ANNE VESKI :-) See oli üks eriliselt naljakas ja fantastiline kontsert väikses kohas, millega seoses tuli lugu meelde, mille üks sõber rääkis, et ka nende a la külapäeval oli Anne Veski esinemas mõni aeg tagasi ja neil olid külas kuskilt marid või mingi Venemaa pinnal elav rahvakild ja kui nad kuulsid, et Anne Veski tuleb külla, siis.....no nad ei suutnud uskuda, et SEE Anne Veski! Et see polevat võimalik, et nii suur staar nagu Anne Veski, esinemb mingil kplapeol siin ...nii vähese rahva ees?!? Et kuidas teil selline asi Eestis võimalik küll on...vot see ongi Eesti! :-D Ja :-)
No siis saabus 1. september vahepeal ja jälle sai traditsiooniline kooliminemise pilt tehtud. Jälle aasta läinud. Jälle suvi kulgenud. Jälle pojad kooli saadetud ja palju loodetud.
Tööalaselt on palju uut liikumas. Annan sellest peale Brüsselist tagasi tulekut ülevaate aga täna olen rahul ja tulevik on ebakindel, erutav ja uudne.
Ja nüüd siin viimane hobitegevus.....minuni on jõudnud kuidagi imelikult ja erutavalt jälle mõrvamüsteeriumi mängud. Käsisime Marekiga ka osalemas Toomemäel Ajaloomuuseumis Katrini ja Malli juhtud mängus ja kuna kohal oli fotograaf, siis isegi mõned pildid said sest loost meiega....
Kui imestate, siis siin praegu jäetakse mind sujuvalt teise naise pärast
(vanema aga rikkama lese pärast, kes hiljem mõrvati) maha.
Üritan oma salaarmukest veenda, et see pole üldse hea mõte :-)
:-D
Nii, mul hakkas kiire, pean nüüd Brüsselisse minema. Täiendused lisan kui meelde tuleb!
Jõulupesa maailm on loomingus! Jah! Teate kuidas?!? Muidugi ei saa teada, sest te ei tea ju. No üks inimene teab. See, kes helistas ja kogu selle sagiva jõuluaja "hulluse" põhjustas nüüd!
...
Mulle helistas üks imeliselt sooja häälega lasteaiaõpetaja Tartust, nii paar nädalat tagasi, ja küsis - te ju sel aastal ka teete ikka selle Lootvina Jõulupesa lahti?!? Ja mina kuulasin vaid suu ammuli, kuidas tema kiitis, veenis ja meelitas mind, et kui head tagasisidet ja milline elamus oli olnud eelmisel aastal. Et tema tuttavad teised lasteaednikud soovitasid! Vau...VAU :-D No helistasin siis Jõulupiigale, sest ilma temata ei ole mingit Jõulupesa (no Jõuluvana on ka tähtis aga teate küll, kuidas mehed tulevad alles lõpus ja säravad, suur habe ees ja kalli kalli ja lapsed on vaimustuses) - tegeliku töö teevad ikka naised ära ;-) Aga me armastame oma mehi, sest ilma nendeta ei saa ka kuidagi, ilma nende suure karukallita ja seepärast on meie Jõuluvana ka ikka täitsa rollis ja juba passib habet ;-) ning sai ülesande elus olla ja selle aasta Jõulupesa näitemängulugu mõelda, et mis siis sel korral õpetlikku ja tarka ka lastele edasi anda.
Jõulupaaril on samuti suur armastus hinges....ja Jõulupiiga
jälle paras teismeline :-)
Ja nüüd siis ongi ajutöös loominguline protsess, et MIDA täpselt ning kuismoodi TÄPSELT Lootvina Jõulupesas toimuma ja toimima hakkab...kuid graafik täieneb iga päev ja Tartu poole ma pole tegelikult veel reklaami teinudki. Hetkel on oma ja Põlvamaa koolidele saadetud kirjake, kus kutse sel aastal meile külla tulla. Luban, et tunnike Jõulupesas saab jälle erinev olema......ja suunatud lasteaialaste ja 1.-2. klassi õpilastele ehk siis ninnudele-nannudele ning saate elamuse, et olete külla tulnud Jõuluvana maakodusse, kus on piparkoogilõhna, koduloomad, kaminatuli, villased sokid ja kuum pärnaõietee, Jõulumemme kallistused ja Jõuluvana paitus suure jõulukuuse all....jõulumaagiat, mis enne jõule juhatab sisse jõulutunde ja annab aimu, kuidas see jõulutunne loodakse ja ette valmistatakse....
Lugu on nii, on just toimunud 1930 aasta kohalikud valimised ja Vahi talu suurperemees on valitud kohalikku vallavolikokku. Suure sündmuse puhul on Vahi talu peremees Vahi Andres pannud kinni terve Lootvina kõrtsi ning kutsunud kokku tähtsamad ja olulisemad inimesed oma valimispittu. Millised suhted ja keerdkäigud ning juhtumised kõik toimima hakkavad, selleks pead peole tulema....
