Ajajõgi voolab orus.
Voolab, kuhu vaja.
Sinka-vonka ajajõkke
voolab ajaoja.
Hirmsa hooga ajaratas
tuiskab allamäge.
Tema otsib ajavankrit
mitte ajajõge.
Ajavanker peatumata
liigub igal pool.
Seni puudub ajavankril
viies ratas-rool.
(I.Trull)
On ikka väga võõras ja kummaline, et ühel lapsel on prauhti- keset suve sünnipäev. Eriti, kui arvestada, et ülejäänutel on korraga keset talve. Niisiis olin ma juba päris harjunud, et kui pidupäeval tulid külalised, siis sooviti õnne korraga kolmele lapsele. Minu jaoks tähendas see aastas ÜKS kord sünnipäevaseid ettevalmistusi. Ülejäänud aasta oli rahu. Ja siis nüüd niimoodi. Naudime suve ja äkki hakkab üks mudilane vaiksel aastaseks saama. Kuna Pesamuna oli oma esimese eluaasta otseöeldes inimpõlgur (ausalt, talle tõesti ei meeldinud inimesed. Kohati tundus mulle, et ta seedib mind ka ainult seetõttu, et mul on talle pakkuda, mida seedida...), siis ei tulnud mulle mõttessegi korraldada suurt rahvarohket õuesuvepidu grilli ja basseini ja pallimängude ja miljoni lapsega. Pidin ka tõdema, et Pesamunal omaealisi sõpru polegi. Niisiis, pühapäeval käisid inimhakatise käppa surumas vanaemad-vanaisad, sellele trallile järgnes sügav uni. Ja õhtul kell kaheksa lubasime uksest sisse ka naabrid. Meil on väga mõistvad naabrid. Kui nad esimesel korral ukse taha ilmusid, siis meie neidude esindus magas. Ja ei olnud mul südant neid rampväsinud nööbikesi äratada. Seega saatsime külalised viisakalt koju tagasi ja palusime hiljem tagasi tulla. Tulidki :D Ja tõid endaga kaasa nii toreda kingi, et rõõmu jagub nüüd tükiks ajaks.
 |
| Pesamuna, mänguasi ja kingitus, kelle nimeks sai Manni. |
 |
| Seljas Preili valitud kleidike. Kingituste avamise väike meister |
Aga minnes tagasi sotsiaalse arengu teema juurde, siis umbes vähem kui nädala jagu enne sünnipäeva hakkas meie noor daam leebuma. Alustuseks lubas inimestel end vaadata, ilma, et nende peale kohe karjuma oleks hakanud. Seejärel tohtisid mõned valitud neiut ka puutuda (no pai teha või nii), ühel korral võttis ühe inimese käest isegi toidupala :O (olin tol korral hämmeldusest šokis). Ja kui siis külalised tilkuma (nii nimetatakse olukorda, kus kõik tulevad erinevatel, just neile sobivatel aegadel) hakkasid, näitas meie piiga üles ääretut inimsõbralikkust. Ta ei pahandanud kellegagi, ei klammerdunud minu külge nagu iminappadega märkmik, mida ma Soomes meenetepoes nägin (sellest millalgi hiljem), vaid käis ringi ja naeratas ! Ma ütleks, et paremat kingitust lapselt ei oskaksi tahta. Ja mul pole isegi sünnipäev ! Niisiis oli meil aasta otsa kodus väike armas toriseja, kes otsustas, et teise eluaasta võiks olla lustakas ja seltsiv ja paljastada oma imetoredaid hambaid naeratuseks mitumitumitu korda päevas. Esmaspäeva õhtul rõõmustasid meid (tegelikult küll vaid mind, sest neidude liiga oli juba unemaal) oma külaskäiguga siitnaaber ja sealtnaaber. Väga mõnus oli. Istuda laua taga ja juua lõpuks ometi kuuma teed ja nosida lauale allesjäänut. Ja millised imetoredad vestluskaaslased. Hmmmm, aitäh neile veelkord. Oi kuri! Nüüd ma oleks küll ebaõiglaselt ebaviisakas olnud. Päeval käis meil külas ju minu Teatrisõber. Ta on meie laste kõige eeskujulikum sünnipäevade tähistaja. Ja seda juba 9 aastat. Väsimatu! Kiitus! Loomulikult suudab ta teha alati maailmatumatoredamaid ja hinge puudutavamaid kingitusi. Sel korral leidis sünnipäevalaps kotist....PADJA. Sellise väikse armsa täpilise. Ja raamatu. Loomulikult raamatu. ILMAR TRULLI. Kellele ei meeldiks Trulli luule?!?! Ma olen siiani rõõmuelevuses. Eile õhtusöögi lauas pidin sealt lausa ette lugema, sest ei suutnud end tagasi hoida.
 |
| Täpiline unepadi ja rõõmus omanik |
Karu talu vanaisa viis suuremad lapsed enne sünnipäeva poodi ja kõik võisid oma väiksele õele midagi selgapanuks valida. Väike Härra valis jalgapanuks :) Mulle tundus, et see oli imearmas mõte. Ja lapsed ise olid ka elevil. kiitus vanaisale- kolme lapsega riidepoes-õhh :P
Kokkuvõttes võib öelda, et väga mõnusalt läks see sünnipäevatrall. Nüüd saab vahelduseks muud süüa kui kartulisalatit, jeeei!!
Ja Pesamuna peab end üleval nagu kõige mõnusam üheaastane. Ta sööb nagu viieaastane, uinub sõbralikumalt kui kolmeaastane, käitub viisakamalt kui kuueaastane ja teeb aeg-ajalt asjade korrastamisel (diivani puhastamine asjadest) kiiremaid liigutusi kui üheksa-aastane.
Ja neli sammu korraga on juba peaaegu et käkitegu, nii et nöps on tihti jalgadel :D
1 kommentaar:
:-D Mina olin see "üks inimene", kelle käest õhel korral Hanna-beebi (no nüüd siis juba Hanna-preili) selle TOIDUPALA vast võttis :-D
Postita kommentaar