enese masohism äärmuslikul moel

Lootvina Naine on imelik. Mind on tabanud "ma ei tea mis"?!? Juba teist päeva keedan, küpsetan ja mooritan sellise õhtusöögi, et mees vaid oigab. Mingil eripärasel põhjusel on nüüd olukord absurdne. Ma ei ole kunagi olnud mingi eri-kokkaja. Enamus päevi on õhtusöögi tegemine nagu raske tüütu vaev, koormav koorem ja ajab pea valutama. Ja NÜÜD, kui ma ei saa ISE SÜÜA, sest kõrist ei lähe isegi mitte lihakillukest alla, nüüd ma siis olen armunud retseptidesse ja kokkan kokku õhtusöögi lausa koos magustoiduga.
Ja siis, kui ma olen selle töö serveerinud suure iluga ja poisid juba "hirmuga" laua ääres istuvad ja söövad, siis mina istun kõrval, vahin suhu neile ning suust ila jooksmas, vaatan pealt. Ise nõudmas - noh, kuidas on, mismoodi maitseb? Sest ma pole ju isegi MAITSNUD neid...tunde järgi kokkamine.....eh :-D Marek siis sööb ja püüab Gordon Ramsay´t mängida....
Täna siis piinasin end järgmiselt: 
praetaldrikul oli keedetud kanarull mustade ploomide ja õuntega, kas karriversioon või paprikapestoga, juuresmaitseks vürtsikas sibulamoos. Tatar oli kevadise karulaugu, murulaugu ja küüslauguga ning peal kanapuljongist ja hapukoorest küüslaugune kaste. Lisaks veel juurviljad muna, röstitud maapähkli, paprikapesto ja küüslauguga. 
Magustoiduks katsetasime Atsiga teha nunnusid purgimaiuseid: üks oli kohupiima-banaani-domino küpsise ja teise kirsi-biskviit-kohupiima kohvimaitseline maius. 
Finaalina aga tegin päeval esmakordselt sidrunikooki väga imeliku ja erilise taignaga, mille leidsin ja see tuli välja nagu juustukook. Marek sõi neli tükki ära ja ainult ohkis, et see on nii hea!!!

Niimoodi siis piinatakse ennast :-( hetkeks olen ma söömata 6 ööpäeva ja 18 tundi, oh.



26.04.2016

Kommentaare ei ole: