Talvituvad kevadrullid, hommikukohting ja seik õudusfilmist

Kronoloogiline järjestus on nii eilne päev, et alustan suvaliselt ja lõpetan veel suvalisemalt .
Teate küll neid stseene õudukates (tulnukafilmid välja aravata), kus mingi mõrtsukas või noh...nt inimsööja tükeldab oma järjekordset ohvrit: ekraanilt paistab metalli läiget ja taustaks mängib klassikaline muusika. Ja see kõik on nii verdtarretavalt õudne. Novot, mul just pool tundi tagasi lõppes üks taoline stseen. Klassikaraadio mängib siiani. Ei, ausõna kõik külaelanikud ja muud toredad inimesed on alles. Täiendasime oma sügavkülma vaid mõne looma võrra. Selleks me neid peamegi ju, eks. Ma tegelikult ei jõudnudki oma tööga päris lõpule, osa jääb homseks hakkida. Aga nüüd saab jälle vaesematel aegadel, kui külmkapp tühi on, võtta sügavkülmast küülikufileed või kitse hakkliha :D . Kui töödega järjele jõuan õigeks ajaks, siis vähendab Peremees homme pardihärrade arvukust ka.
Loomauudiseid, paraku mitte kõige paremaid, on veel selliseid, et kitseke Liisu lahkus meie juurest kõrgematesse karjamaadesse. Miski terviseviga, arvame. Ja see kena valge sokupoiss, kellele ma Näoraamatust uut kodu otsisin, see ei leidnud ikkagi uut kodu. Ehk ei ole ikka päris nii, et kes otsib, see leiab. Läks kehvasti ühesõnaga.
Linnu-uudised on lustakamad. Pardid ja haned on avastanud Mudaku tiigi. Täna terve päev nägin köögi aknast, kuidas nad paterdasid edasi-tagasi, siia ja sinna. Sulistasid tiigis endal isu täis ja tulid siis koduhoovi sööma. Ja nii sada ja kolmkümmend korda. Vahva vaatepilt. Köögiaknast on ka tihaseid näha. Meil ripub puuoksa küljes rasvapall. Terve talv ei külastanud meid ükski linnuke. Ja nii kui lumi ära sulas, hakkasid sulelised sõbrad meie juurest süüa otsima. Ilm on veidraks läinud ikka.
Mõned päevad tagasi veensin Naabriprovvat, et tema ka peaks oma kanad ikka hoovi peale lustima lubama. Seletasin pikalt ja laialt, kui vajalik ja tore see on ja kuidas kanad talle hiljem tänulikult hiiglaslikke mune munevad. Naabriprovva oli veel mures, et ehk ei oska linnud tagasi oma aeda minna pärast, või siis lähevad üldse kuhugi hulkuma. Mina jälle suure suuga lubasin, et oi ei, kana on tark lind, ei lähe kuhugi uitama ja andsin sõna, et kui linnud ise õhtul aedikusse ei lähe, siis vean nad süles sinna. Mängu astus Murphy. Umbes mõni minut pärast kana-õnnelikuks-tegemise-veenmise-telefonikõnelust nägin meie maja taga aias kukke, kes polnd üldse meie jagu. Jumal tänatud, et ta kanu kaasa ei meelitanud naabrite juurest meie juurde. Igatahes panin telefoni peitu, et kui Naabriprovva peaks helistama ja asja uurima, siis ma helinatki ei kuuleks. Ja ööhakul viis Peremees sipsti kukepoisi tagasi tema õigete naitse juurde. Ise tegime näo nagu õiged kunagi :D Kole kavalad oleme.
Lisaks tihastele on meie juures koha leidnud ka kuldnokapere, kes vaikselt ja asjalikult oma kevadkorterit sisutab. Ja nagu kõigil eelnevatel aastatel, kuulsin ka nüüd õues riisudes telekamänguhäält. Minu lapsepõlves olid need pultidega telekamängud, Super Mario ja Tsirkus ja mitu miljonit muud sarnast. Aga heli oli neil kõigil selline omamoodi. No ja meil õues on lind, kes teeb telekamänguhäält. Peremees oli õpuks nii lahke ja jagas minuga oma teadmisi- see olevat nepp. Vist pidavat ka varsti paaritumismänge alustama, aga võin ka eksida. Metsis vist juba mängivat, kuulsin.Metsssigu ei ole, kui keegi tahab teada. Aga ilvese jälgi nägime lumel mõned päevad tagasi mitte kaugel meie koduhoovist (rida ühest lasteluuletusest "...Metsakiisukene, kallis, kas sa tõesti lapsi sööd?").
Pesamunal on vahepeal mõned hambad juurde kasvanud ja ta näeb välja nagu mereröövel, Väiksel Härral on mõned hambad suust ära kukkunud ja tema näeb samuti välja nagu mereröövel.

Hommikukohting seisnes selles, et Naabriprovval oli kohv otsa saanud ja ta võttis nõuks meitele kohvile tulla. Loos pole iseenesest midagi märkimisväärset. AGA kuna ta harilikult (no tegelikult vist üldse mitte) meil niisama kohvitamas ei käi, siis olin juba ette nii elevil, et panin hommikumantli asemel isegi riided selga. Jube tore oli. Kohvitamine siis, mitte riietumine. Nii et Armas Naabriprovva, tule teinekordki, palun :D

Ja lõpuks kevadrullid...
Eile õhtul juhtus nõnda, et Peremees jäi meie minilasteaiaga üksi koju ja mina läksin linna sõbratsidega trehvama. Kohtusime Big Beni Pubis ja otsustasime korralikult süüa. Oeh, ei saa süüa korralikult, kui korralikku sööki pole, lihtne. Mõtlesin proovida kevadrulle (sest on kevad ja ma pole neid iial varem söönud. Küll on mul aga väga täpne ettekujutus, millised peaksid kevadrullid olema :) ). Paraku nende rullideni kevad veel jõudnud polnud, olid teised veel päris talvehärmas. Nõnda ma nad tagasi saatma pidingi. Asemeletoodud rullid olid see-eest topeltkuumad. Aga õnneks oli meil nii meeleolukas istung, et esimesi päevi tööl olnud koka äpardused meie õhtut ei rikkunud. Küll aga tahaks hirmsasti maitsta tõelisi ja häid kevadrulle...

See postitus jääb piltideta, sest esimesele osale pilti panna oleks õõvastav, vaevalt keegi küülikurümpa näha sooviks. Naabriprovvast ma ilma loata pilti panna ei julge. Ja härmas kevadrullid olid väljanägemiselt nii näotud, et polnud pildistamist väärt.

Aga kevad on koha ja nii mõnus on olla !!
Päikest kõigile. Vaarike

1 kommentaar:

margamarju ütles ...

Üle pika aja lõpuks Vaarikeselt ka miskit :-D Yes!!!!