 |
| Pesamuna, kes saab juba täitsa iseseis- valt toitumisega hakkama :D Imeline aja kokkuhoid! |
Mõtlesin täna päeval, et tulen siia hädaldama Peremehe suurte pidustuste teemal. No et kuidas ta terve interneti rõõmsalt oma sünnipäevale kutsus. Aga tundub, et ma olen vanaks ja pehmeks jäänud, sest pärast natukest omaette torisemist ja pisuke Peremehe noomimist läks pahameel üle. No kuidas sa oled pahane, kui inimene tahab kogu internetis leiduva inimkonnaga oma sünnipäevarõõmu jagada. Rumal oleks seda pahaks panna. Eriti kui ta nüüd nii usinalt ettevalmistustele kaasa aitab. Lausa nii usinalt, et me nädalavahetusel vaevu kohtusime. Eile asjatas ta õues mingeid asju, mida ma hetkel meenutada ei suuda. Olin võime(u)kas ja meelitasin ta õhtusöögiks tuppa. Ja enne, kui ta viimase ampsu suhu läkitas, lajatasin ta pihta fakti, et me läheme nüüd ja kohe kohalike külapeole :D Ta oli ra-ba-tud. Loomulikult oli ta selle juba kolmsada korda jõudnud ära unustada ja loomulikult paiskas see segi tema kõik õhtused plaanid. Õnneks kõiki nelja sõrga vastu ei ajanud ja loobus isegi oma algsest ähvardusest tulla peole töötunkedes. Jeei ! Panin naispere (sh enda) piduriietesse (meespere...no mu jaks sai enne otsa), haarasime Naabriproua ja 2/3 tema järglastest ka pera pääle ning kimasime külakeskusesse. Margamarju tegi seal lastega tsiki-prikitoredusi. Täitsime Peremehega kahasse Jääaja viktoriini....ja olime selles nii kehvad, et füüsiliselt häbi hakkas...mõlemal. Paugutati püssi, söödi kommi, joonistati vuntse ja Noor Peremees tegi minuga paar tantsu. Samuti maitsesin esimest korda elus lambašašlõkki- oli hea ! Ja ühe maailmatuma ilusa külanaise tehtud tort viis mu keele ja sõnad- taevalik, ma ütlen! Pesamuna toimis kellaajast hoolimata ootamatult tublisti, aga 9 ajal õhtul vurasime siiski koju, sest no missa ikka väsinud preilisid väntsutad. Mina panin lapsed magama ja plaanisin Peremehega koos enne öö saabumist telekat vaadata. Jaa, just. Vahepeal on nii mõnus lihtsalt televiisori ees istuda, midagi mõtetut vaadata ja nagu muuseas oma koivad või mõned muud jäsemed Peremehe suunas sirutada, et ta neid mudida saaks (puhas omakasu). Aga ma ei mäletagi, millal me seda viimati tegime. Igatahes andis Peremees mulle pehmelt öeldes korvi ja teatas, et "Leemetil tuli hoog peale!" See tähendab, et mehel on tohutu töötuhin ja seda ei peata miski. Muutsin plaani ja mõtlesin, et teen köögilaua ühe nurga puhtaks ja feissbuukitan siis natuke...üksinduses. Lihtsalt infoks, et elamises valitses kaos (jaa, aitab peenutsemisest, räägime nii nagu asjad on. Pool ajast valitseb elamises kaos, sest kuus inimest omavad palju asju ja liiga vähe kohti nende asjade hoiustamiseks...või siis peitmiseks. Ja ma olen valinud stressivaba elu, mis tähendab, et ma koristan ainult ja ainult siis, kui tuleb tuhin...või keegi külla :P. Elus on palju tähtsamaid ja toredamaid asju kui läikiv toapõrand- uhh, välja ütlesin!). Aga ka minu logelemisplaani keeras Peremees tuksi, sest ma vahepeal käisin teda aida all kõnetamas. Seda aita koristas ta peo tarbeks. Ja seal ta siis rassis. Üksi. Trampsin tuppa ja...õõõõh, hakkasin kööki koristama. südametunnistus.. või kohusetunne või mis paganas see on- hakkas tööle. Kell üks langesin väsinult voodisse....üksi. Peremees ilmus alles kell KOLM!!. Vara üles, hilja voodi....nõnda ait korda saadi. See-eest oli mul täna tuhin ja võtsin korralikult ette vannitoa. Nii korralikult, et otsisin välja oma sõber-tolmuimeja erinevad otsikud ja ludisin puhtaks kõik seinapraod ja laeääred. Ämblikuvõrgud imesin tolmuimejasse, ämblikud jätsin alles-loodan, et nad pikka viha ei pea. 3/4 lastest hoidsid 1/4 lastest. Ja nii terve päev. See tähendas, et ma saingi päriselt toimetada :D Tuleb tunnistada, et see on meie majas minu jaoks midagi uut. Üleüldse on kuidagi lihtsamaks läinud. Beebi kasvas suureks vist. Udupeene mašinaga sai puhtaks vuristatud ka köögipõrand. Homne plaan näeb ette tubasid- mõlemaid. Ja kardinatevahetust. Mu maailma-kõige-parem Vanaema (haaa, muide, mulle meenus, et mu Vanaema luges ka ükskord seda blogi :D Tervitused, Vanaema!) andis mulle posu pitsilisi kardinad ja mul on sees just pitskardina-tunne. Ja juba mitu nädalat olen unistanud õmblemisest. Absoluutselt ei oska, aga see mind ei takista! Keskmised nööbid lähevad homme lasteaeda, nii et kui Noor Peremees Pesamuna valvab, siis tõotab tulla taas tegus päev. Kui muidugi tuhin on :D
Siuh-sauh Vaarikeselt ;)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar