Vaatke, kui endal ikkagi "ikaldus" paistab peenral, siis ei maksa jääda passima, nii võib üldse ilma jääda. Sellise kogetud tarkuseteraga kraapisin oma veeringud kokku ja sõitsin teisipäevaõhtu jälle
Annukale "kurgijahile". Ise sain ilusate taimede küljest (
võrdlusmoment minu kurgiga on hale) väiksed ja nummid kurgid korjata. Eila oli mul veel abilised Liisa ja Henri, kellega koos kraapisime mädarõikajuurikaid (Atsu oli meister juurikate välja kaevaja) ning rüüstasime mustsõstrapõõsa. Täna hommiku sain need tegelased marinaadiga uputatud ning potis üle kuumutatud, hetkel puhkavad nad "kasuka" all. Nüüd jääb oodata vaid tõehetke, kui esimese purgi lahti teed ja saad teada, et kuidas siis selle aasta kurk ka "välja tuli" ;-/ vahel tundub, et see nagu õnnemäng ikka on küll...... :-D Aga kui kurgid said tehtud, siis edu elamus nii võimas, et tekkis tahtmine kohe ette võtta miski, mida on edasi lükatud nii "pool sajandit" - see vana searasv on mu külmkapis olnud juba ei tea - aasta?! - ja siis sai ta potti ja oli seal koos kohvipuruga - "kohe hakkan keetma!" stiilis ning nii terve kuu jagu.....pea vist lootsin, et hakkab hallitama või miskit aga ei-mitte miskit, lõhnas nagu hea rasv koos kohvipuruga :-D Täna sai see siis kohviseebiks kokku keedetud (no vahele peab ütlema, et viivituse tingis ka seebivihiku trastiline kadumaminek, mis nüüd suurpuhastuse raames üles leiti).
Vaatke, kui mõnus kohvikreemi moodi seep tuli? On ju? Nagu sööma ahvatleb kohe.....kuu aja pärast on mul kooriv kohvipurune saunaseep, mis vahutab ja peseb koduselt.....tulge sauna :-D värske vihaga (
irw)
 |
| Palli talu perenaise kohviseebid. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar