Vaevlen kõrvitsa uputuses, kuna ei oska seda nagu teha. Vingun siis Vaarikese perenaisele, et oh.., et no kas tahad, mul uputab....aiakäruga transpordin ühest aiaotsast teise :-) tädi veab juba Räpina poole....tuli välja, et Vaarikese rahvas kiskleb suvikõrvitsa praetud nämma järgi ja neil lausa kriis majas, et ühtki poega pole enam taime küljes ja mõõdetakse sentimeetriga, et oleks nagu mingi natukegi korralikum pikkus kõrvitsal, enne kui ta pannile visata! No saame abiks olla, palun tulge ja otsige üks aiakärutäis ära!
Aga tarkusesse see nüüd ei puutund, vaid see lihtne õpetus, et praegi niisama. Lihtsalt soolaga. No mina vürtsikama persoonina viskasin ikka tšillit ja pipart ka :-D No ja mina olin vaimustuses - röstsaiale panin suts majoneesi ja viskasin kuuma kõrvitsaviilu peale ning oh kui hea, juustuga proovisin ka aga see läks liiaks! Mulle meeldib just tekstuuri erinevus - krõmps röstsai ja ...no suvikõrvits, mingi vedelam ollus:-D Kiire ja hõrgutav amps olemas. Nii tore, kui sul on toredad naabrianaised :-D PS: minu poisid muidugi ei läinud kisklema, õigemini noorem lausa loobus....:-/
3 kommentaari:
Suvikõrvits viiludeks ja parmesan peale ja ahju - on ka hästi hea!
Me praeme ikka täitsa pruuniks, nii et ongi kohe sellised....ligased ...plönnid.. :P mmmm
lähen koju proovin järgi, sain ka paar suurt kaks jagasin küla peale
Postita kommentaar