Meie Pesamuna on haige. Ei teagi, kas õige oleks öelda ikka veel või hoopis jälle kord. Kõrvapõletiku ajasime iseseisvalt ära. Olen nii tänulik kunagisele kogemusele EMO-s, kus üks õde ütles, et kõrvapõletik ei tähenda automaatselt AB kuuri. Kolm päeva viril last ja mõned korrad palavikurohtu ning valu läks, kõrv jäi alles :D Nädal aega lusti ja lillepidu ...ja üleeile õhtul prauhh palavik platsis ja nina kinni. Kinnise ninaga beebit pole mul varem olnud. Mõtlesin eile juba õudusega, et nööbikese selle päeva ainsaks söögiks jääbki jupike salvrätti, aga õnneks pistis ta kahe käega nahka osa minu ahjukanast ja riisinuudlitest. Ja peale jõi palju vett. Täna on limpsinud mõned korrad ploomimehu, aga üldiselt on niru jooja. Kogu selle haigustamise juures on meeldiv asjaolu, et nööps jääb nagu muuseas tuttu. Muidu ikka tissi otsas ja siis lupsatasin luti suhu. Aga kuna ta nüüd imeda ei saa oma löriseva nina tõttu, siis piisab natukesest kussutamisest ja juba on silmakesed kinni. Ja kussutamise ajal saan mina omaette mõelda, et miks küll pole riigiaparaadi võimsamad konstruktsioonid võtnud vastu seadust, mille kohaselt alaealised EI TOHI haigestuda. Mida kõike oleme me Peremehega tasuks pakkunud, et Pesamuna valu ja vaev endale pookida (no minu poolt näiteks neer ja pimesool ja veerand hinge), aga näib, et ei käi asjad niimoodi. Seega paitan hellalt kuumavaid väikseid põsekesi ja luban väikestel sõrmedel haarata kõike, mida need tahavad. Alustades minu näo erinevatest osadest ja lõpetades teleka pultide ja telefoniga (viimaseid tohib nätsutada ainult päeval, kui Peremeest kodus pole, tal on mingi värk ilast nõretavate pultidega). Igatahes on meil (minu plaan ja Pesamuna teostus) plaanis ruttu terveks saada, sest suurematele pudinatele sai lubatud, et ees on reis Aurasse. Juhuu!!
Enne haigusetabamust puhusid meie kodus aga hoopis toredamad tuuled. Nimelt käisin ühel hilisõhtul külas ja naasesin sealt elevusttekitava saagiga. Dermoshopi köögiseebiga. See on lihtsalt ülivõrdes mõnus asi. Välja näeb armas ja lõhnab nagu ehtsad Palli talu rabarberivarred. Koju jõudes asetasin selle ruttu vannituppa (kui mõnel on kodus köök-tuba, siis meie oleme popimad ja omame köök-vannituba) kraanikausi kõrvale. Kraanikausi....kõrvale...vannituppa...khmm. No löö või maha, ei sobinud see sinna! Õigem oleks muidugi öelda, et mu vannituba ei sobinud seebi ümber.Ainus lahendus oli vannituba ümber sättida, kenamaks teha. Pere pidi paar päeva korraeelses kaoses elama, aga valmis ta sai ja üdini uhke on olla. Et kord säiliks, seisan nüüd iga kätepesija juures majapidamispaberiga ning kuivatan kraanikausi äärele sattunud veepiisku. Andsin ka ühele vanale koledale väiksele mõttetule lauakesele uue võimaluse. ta teenib meid nüüd pesukastina :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar