Reedene õhtu oli taaskord teraapilise moega. Kui kogu pere mõnusasti tekkide all nohises ja vaid Noor Peremees Titanicut vaatas, sain mina astuda oma armsasse kööki, süüdata laual küünla ja hakata tegema seda, mis paneb käed mõnust surisema ning teeb hingele pai. Oli aeg küpsetada. Peremees soovis jahti minekuks magusat kringlit. Pärast metsas rassimist pidavat kringel just see õige asi olema, millega end kosutada. Ja kui ma juba seal selle pärmitainaga mässasin, siis tuli mõte, et teeks laupäevaks Preilile tordikese ka ära...ja kartulisalati. Kringlitainas kerkis kuidagi eriliselt hästi, ajas endalegi isu peale. Rullbiskviit sai endasse vaid parima kraami: kamajahu, vahukoort, kohupiima, pruuni suhkrut. Ja peale hulganisti kodumahlast tehtud sefiiri. Ja see kõik oli valmis juba kella kaheks. Ma arenen :D Praeguseks pole kahjuks enam midagi alles. Aeg-ajalt tekib tunne, et ahi on liiga väike. Õnneks on peatselt taas külalisi oodata, nii et pärm ei pea kapis kaua seisma . Oehh, oleks meil kodus vaid sööjaid.
Magusat pühapäeva!!
|
Kiire variant koeratordist. Võib ette kujutada, et koer piilub roosipõõsast :D Lapsele sobis. Kolmas rosin ülal paremal pidavat kõrvaauk olema. Selle autor pole mina. |
20.02.2016
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar