Kolm lumepalli ja palkmaja

Sättisime laupäeva hommikul end teele Võrumaa poole. Plaanis oli hankida Meremäelt mõned hanemunad. Sel ajal, kui mina lapsi talitasin tegi Peremees sama asja õues loomadega. Et enne meie lahkumist oleks kõigil ikka söögid-joogid ees ja olemine mõnus. Mul oli 1/4 tööst valmis, kui Peremees ukse vahelt nina sisse pistis ja teatas, et meie tublil kitsel Martal on sündinud talleke. Hakkasin kohe kaks korda kiiremini toimetama, et enne kodust lahkumist saaks uuele ilmakodanikule ja Martale pilgu peale visata. Lapsi autosse pakkides küsisin poistelt, kas nemad olid juba jõudnud kitseaedikus uudistamas käia. Vastuseks sain :" Jaa, seal oli kolm kitsetalle!". Ehk siis kokkuvõttes : Marta sai taaskord kolmikud! :D  Tõeline kangelasema. Kõik kolm on valged nagu lumepallikesed. Tublisti said nad ise jalule ja emapiima nosima. Tänaseks jalutavad aedikus ringi ja on täitsa tegusad tegelased juba.
Väga raske oli kolme talle korraga pildile saada. Lisaks pistis Marta oma nina telefoni ja andist selgelt märku, et eelkõige peaks just tema pildile jääma
Käppa suruma ja saiakuivikuid tooma võib tulla juba nädala lõpus.

Lisaks sai nädalavahetusel ette võetud suurem torditegu. Üks väike mees soovis maja torti. Oli tõeline väljakutse. Tegin isegi proovitordi enda tarbeks. Tunnistan sosinal, et see ebaõnnestus totaalselt :/ Lisaks nentis Peremees, et ma ei oskavat ikka üldse ei palke lõigata ega ka laastukatust laduda. Piinlik lausa. Niisiis, selmet pühapäevahommikul lapsevalves olla, istus Peremees köögis minu kõrval toolil ja ladus maisihelvestest laastukatust, ise samal ajal kulmu kortsutades ja podisedes midagi ebastandartsest töömaterjalist. Setsimees Kelloggil oli vist olnud jultumust panna karpi erineva suurusega maisihelbeid. Oh taevaisa, sa näed ja ei mürista! Samuti võttis Peremees oma õlule maja palkide lõikamise. Minu näpuvahel murtud palgikõrsikud olevat sobimatud. Peremees võttis, hobadii, taskust välja taskunoa, avas selle tillukese sae ja kukkus millimeetri täpsusega kõrsikuid saagima. Mina põristasin samal ajal sefiiri. Ahjaa, Pesamuna pidi kogu selle aja söötmistoolis istuma ja ametiti õppima. Vigisemise korral pakkusime näkse. Ei aidanud eriti. Pesamuna suurem õde patseeris mööda elamist ja segas meid igal võimalikul moel. Igal. Võimalikul. Moel. Aga vaatmata tema pingutustele saime siiski tordi õigeks ajaks valmis, sel korral pakkisin isegi karpi :D Arenen. Väga mõnus nokitsemine oli. Tellijale suur tänau usalduse eest ja kniks!
Kohupiima-vahukoorekreem ja vaarikad, peal õunasefiir, ümber roigasaed.

3 kommentaari:

Kristiina ütles ...

Väga uhke! Ja ma sooviksin eraldi kiita suurepärast meeskonnatööd :P

Triin ütles ...

See oli tõesti meeldiv koostöö, kasutan kindlasti teinekordi lisakäsi. :D Tänan kiituse eest!

margamarju ütles ...

VAU!!!!