Väheke külma saanud pallid. Valmis minema kappi pikaajalise külma jahile |
Frikadellide tegemine on tore! Ma mõtlen, et käivad ju koos igasugused käsitööringid. Minu arust oleks vahva teha aeg-ajalt frikadelliringe. Kõik frikadellimaiad tuleks oma liha ja töövahenditega kokku ja siis mööduks pool päeva palle veeretades ja lobisedes. Teate, kui IGAV on lihtsalt köögis seista ja tundide viisi sama liigutust teha..aaa..aa(haigutus). Salatit, näiteks, saab toas telekat vaadates ka hakkida, aga toores hakkliha...ja mul alati kukub midagi maha. Õnneks sattusin ma täna vahelduse mõttes uue raadiojaama peale. Unejutu järgi tuvastasin, et tegu oli vist Vikerraadioga. Sealt tuli huvitav saade Jaagup Kreemiga. Midagigi, onju. Varem tegin ma pallikesi nii, et mass oli kausis ja sealt ma siis teelusikaga üritasin ühesuuruseid portsjoneid võtta ning esteetilisemaks veeretada. Täitsa liialdamata- kahe toidukorra jao frikadellide tegemine võttis pool päeva. Siis avastasin ma enda jaoks kummikindad (need õhukesed, ühekordseks kasutamiseks). Võlu seisneb selles, et esiteks ei haagi frikadell end siis käe külge ja teiseks...ei saa käed mustaks. Päriselt! Ei mul pole mingit mustade käte foobiat, aga neeh, teate kui tüütu on, kui kaks kätt on otsast ääreni hakklihased ja siis kostub tagant toast kellegi hääl :" Eemmmee, Pesamuna kakas, vaheta ruttu ära! Me sureme haisu kätte!" , või tahab keegi kallistada, või tahab trobikond lapsi õue minna ja valguskiirusel, KOHE, just nüüd on vaja aidata kätte kinnas ja kinni lukk. Ja mõnikord juhtub, et kõik need olukorrad järgnevad üksteisele. See tähendaks, et ma ainult kraani vahet jooksekski (meil on kraanikauss ainult vannitoas, mitte köögis). Kinda aga naksan käest ja saan muud karjuvad asjad sipsti ära teha. Olgu tänatud Kindajumal! Kuhu ma jäin nüüd. Ahjaa. Igatahes leidsin, et kinnastega pallitada on tunduvalt mugavam. Aga aega kulus siiski väga palju. Aga nüüd nädalajagu tagasi nägin telekast üht kokka. Ta tegi küll rootslaste lihapalle, aga (nimi ei riku palli) põhimõtteliselt oli see ikkagi frikadell. Ja ta tegi neid pritskotiga. Ma ei saa aru, kuidas ma ise varem selle peale ei tulnud!!?! Igatahes oli tunne nagu keegi oleks toas tule põlema pannud. Peremees tõi eile poole kilo hakkliha asemel terve sea jagu hakkliha ( pisikese sea) (merisea, ehk) (poolteist kilo vist). Ja täna läks frikadellitamiseks. Ja see pritskoti tehnika töötab nii hästi!! Ei saa küll öelda, et nüüd üldse aega ei kulu, aga oluliselt lihtsam on kogu protsess. Ja toredam :)
Margamarju nõudis, et ma tegevuskäigu üles ka pildistaks, niisiis sundisin Väikest Härrat telefoniga lihapilte tegema. Temal oli väga hea meel. Vahet pole, mis pildile jääb, peaasi, et klõpsida saab. Ja kõik olid õnnelikud :D
Frikadellitainast teen ma eriti lihtsalt. Vaja on hunnik head hakkliha, rohkelt peeneks hakitud mugulsibulat, maitse järgi soola ja pipart. Muna ma ei pane, pole näinud vajadust. Ja siis võib hakata pallitama. Panen pallid algul küpsetuspaberile ja siis nt ahjuplaadiga sügavkülma. Paariks tunniks või nii. Ja siis saab nad juba pakkida paraja suurusega kotikesse ning edasi külmutada.
Muideks, frikadellide meisterdamine on sama teraapiline kui triikimine. Igaks juhuks mainin, et kui keegi vajab vaheldust ;)
2 kommentaari:
Issand kui isuäratav...kukekintsud ja puljong! Nii tubli naine :-D
AAA, ja tänan heade soovide eest vähemalt! (ma ikka veel ei saa üle, et sa ei olnud nõus soome kelguga v-kuustessse leiba tooma minema :-()
Postita kommentaar